mm...m..mmm.m.m.m.mmmM

Mustikapontšikud

2012-02-12T18:47:00.002+02:00

Pühapäeva pärastlõuna paremaks nautimiseks valmistasin pontšikuid. Retsept perenaine.ee'st, pooleks jaotatud ja veidi muudetud. Suhkrut oli minu maitse jaoks vähe, seega suhkrukogust ma päris pooleks ei jaganud. Maitse lisamiseks panin taignasse ka vanilliekstrakti. Leidsin, et mustikad olid eriti hea lisand, sest muidu oleks lõplik maitse jäänud tühjaks, igavaks, üksluiseks. Kõrva taha panen veel selle, et järgmine kord teen veidi pisemad pontšikud. Aga üldiselt väga hea lisand pühapäeva!

500 g teralist kohupiima (kasutasin Eestimaa farmerite riccottat)
2 muna

1–1,25 dl suhkrut
vanilliekstrakti
1,5–2 dl jahu
0,5 tl soodat
soola
mustikaid
300 g kookosõli
Tuhksuhkrut peale raputamiseks

Sega kohupiim ja munad. Lisa suhkur ja vanillisuhkur, sega läbi. Sega omavahel jahu, sooda ja sool ning lisa see kohupiimale. Kõige viimaseks sega mustikad ettevaatlikult taignasse.
Sulata ja kuumuta õli, seni lase taignal u 10 minutit seista. Küpseta pontšikud, kuni need on kuldpruunid. Esimesega võid katsetada, kas ikka on läbi küpsenud. Tasub meeles pidada, et esimene sats küpseb alati veidi kauem kui järgmised, sest õli pole veel nii kuum. Hea on kasutada väiksemat nõud, siis on õli kõrgem. Mul oli väike pott, kuhu mahtus viis pontšikut korraga küpsema ja 300 grammist kookosrasvast (poes müüakse või osakonnas) piisas kenasti. Kui teha väiksemad pontšikud, mahub korraga rohkem küpsema. Pärast küpsetamist nõruta pontšikuid sõelal või salvrätikutel, jahuta, pane kaussi ja raputa peale tuhksuhkrut.

Täidetud maguskartulilaevuke

2012-02-02T10:05:00.000+02:00

Nüüd midagi vegetaarset ja tervislikku. Eile nägin igahommikusel Google Readeri ringil seda retsepti ja otsustasin õhtusöögiks midagi sarnast valmistada. Mais mu suur lemmik pole, seepärast asendasin selle hernestega ja see oli väga hea otsus. Samuti ei kasutanud ma värsket spinatit, vaid läksin soodsamat teed ja ostsin külmutatud spinatit. Suur altminek oli aga see, et kaupsi toidupoes müüdi ainult eriti hiiglaslikke maguskartuleid ja isegi veidi üle tunniajase küpsetamise järel oli mu hiigelbataat seest toores. Sain ta õnneks küll pooleks lõigata, sisu välja kraapida, ära tükeldada ja sibula-herne-spinatiseguga kokku panna. Järelküpsedes läks kõik veidi pehmemaks ja samas mind osaliselt veel krõmpsuv sisu üldse ei seganud ka. Et tervislikku joont lõpuni hoida, tegin kõrvale tillikastme ka hapukoore asemel maitsetamata jogurtist, millest vedeliku välja nõrutasin, et konsistents veidi paksem oleks. Üldiselt minu arust väga maitsev söök vahelduseks ja võimalused on piiritud (kõikidest adeviljadest ja hakklihast erinevate juustudeni välja).

2 väikest maguskartulit
1 väike sibul
killuke võid
1 tl fariinisuhkrut
külmutatud herneid (1-2 dl)
spinatit (kasutasin 6 külmutatud spinatirulli, mis pakis olid)
soola-pipart
mozzarellat

Pese maguskartul puhtaks ja pane 180 kraadi juures (pöördõhuga) 40 minutiks küpsema - väiksemate puhul peaks sellest ajast piisama. Samal ajal sulata keskmise kuumuse juures pannis või potis või ja kuumuta seal sees sibulatükke (suurus vastavalt oma soovile). Lisa fariinisuhkur ja karamelliseeri sibul. Lisa herned ja spinat ja kuumuta kõik läbi. Lõika küpsenud bataat pooleks ja kaabi sisu välja, jättes siiski ka äärtesse üht-teist. Sega maguskartul valmistatud seguga ja maitsesta soola-pipraga. Täida maguskartulilaevukesed täidisega ja peale pane mozzarellat. Küpseta 200 kraadi juures kuni juust on kuldpruun.

Varem olen maguskartulist teinud komme ja minu arust on see toorelt ka eriti maitsev krõmpsutada.

Hiinapärane magus ja vürtsikas kana

2012-01-31T10:13:00.004+02:00

See on siis toit, mida tegin eile ostetud kastmetest. Ja veel igasugustest kastmetest tegelikult. Esimene kord seda toitu valmistada kujuneb veidi kalliks, aga nüüd on mul need kastmed olemas ja saan mitu korda neid veel sama roa tegemiseks kasutada. Kindlasti teen seda totitu veel, Marko ütles, et see on "nagu restorani söök, aga parem". Toitu valmistada oli ka huvitav ja samas üpris lihtne. Mina sain retsepti Kätrini kokkamispäevikust ja valmistasin eile peaaegu täpselt selle retsepti järgi. Aga järgmine kord teen kastet kindlasti kaks korda rohkem ja panen retsepti ka sääraselt kirja. Võib-olla lisan kastmesse järgmine kord ka veidi rohkem vett, sest minu jaoks oli see eriti intensiivse maitsega. Allolevast kogusest jätkub toitu kahele sööjale. Seesamiseemned unustasin ma eile sootuks!

u 500 g kanaliha (filee)

Marinaad:
1 spl sojakastet
1 spl riisiäädikat
1 spl mirinit (pidi sobima ka ananassikompoti vedelik ja samas miks mitte panna ananassid kastme sisse)
1 spl seesamiõli
1 tl suhkrut

Paneering:
4 spl nisujahu
2 spl maisitärklist
veidi soola

Frittimiseks:
toiduõli (kasutasin kookosõli, väidetavalt on tervislikum)

Kaste:
6 spl magusat tšillikastet
4 spl ketšupit
4 spl mett
2 spl austrikastet
4 spl sojakastet
1 dl vett

Peale: röstitud seesamiseemneid

Lõika kanafilee suupärasteks tükkideks. Sega marinaad kokku, vala kanale ja pane see umbes tunnikeseks külmkappi marineeruma.
Sega kokku jahud ja sool ning lisa see kana juurde. Sega, et kõik tükid oleksid jahused.
Kuumuta õli. Kasutasin väiksemat potti, et saaks vähema õliga hakkama - hea on, kui õli enamvähem kogu kanatüki kataks. Mul päris nii palju õli ei olnud, keerasin kanatükid poole pealt ümber. Esimese laariga kontrolli ühe tüki peal, kas see on ikka läbi küpsenud. Lase küpsetatud kanatükkidel savräti peal nõrguda.
Sega potis kokku kastme koostisained ja lase segul keema tõusta. Lase sel umbes viis minutit vaikselt keeda, seejärel lisa kanatükid ja kuumuta läbi. Ära väga hoogsalt sega, muidu võib paneering katki minna ja kanatükkidelt maha tulla. Kõige peale raputa seesamiseemneid.
Kõrvale keetsin mina munanuudleid, kindlasti sobivad ka riisinuudlid ja väga hästi ka riis.

Hilisem märkus: mõtlesin siin veel veidi selle toidu peale ja arvan, et lisan järgmine kord kastmesse ananassikonservi mahla ja ananassid. See tundub hea.

Sojahakkliha-köögiviljapirukad filotaignast

2012-01-30T21:07:00.001+02:00

Proovisin esimest korda elus filotaignast pirukaid teha. Sisuks praadisin pannil porgandeid, sibulaid, küüslauke, ja porrut. Lisasin rukkolat, tomatipastat ja sojahakkliha (poes müüakse valmis sojahakkliha tomatikastmes). Sojahakkliha on selline tore asi, mis maitseb peaaegu nagu päris hakkliha, on tervislikum vahelduseks ja selle saamiseks pole loomi tapetud.

Filotaigen ise oli üsna keeruline kaaslane. Kuna see on imeõhuke, on seda küllaltki keeruline pakist kätte saada, õhu käes kuivab see kiiresti ära, mureneb ja muutub kasutuks (nii juhtus ka mul). Filotaigent peab väljaväänatud rätikuga niisutama, aga kui rätik on liiga märg, sulandub kõik üheks plönniks (nii juhtus ka mul). Enne kasutamist peab see mitu tundi toas seisma. Ühesõnaga, üsna pirtsakas tegelane on filotaigen ja umbes pool pakist läks mul raisku, ent siiski sain valmistada 2 ahjutäit pirukaid.

Järgmiseks proovin teha filost baklavasid.

--
Kadri Tulev

Käisin poes õhtusöögi jaoks asju ostmas

2012-01-30T15:11:00.002+02:00

Väike vaheldus tavalisele keeksile- kõrvitsakeeks

2012-01-22T19:30:00.001+02:00

Kes on keeksisõbrad, siis soovitan proovida tavalisele keeksiretseptile lisada sisse ubes 300grammi (rohkem ei tee ka paha) riivitud kõrvitsat (muskaatkõrvits on verel parem variant). Tulemus on väga maitsev ja erineb tavapärasest keeksist. Peale võib teha glasuuri poolest pressitud sidruni mahlast ja tuhksuhkrust. Ilma on ka hea.

Sisse peaks lisama kindlasti rosinaid kah. Mõnes kõrvitsakeeksi retseptis on sees ka palju igasugu vürtse, aga see kuulub rohkem jõulu perioodi juurde.

Igaljuhul soovitan proovida :)

--
Kadri Tulev

Siiruviirulised sidruni-safraniküpsised

2012-01-16T10:51:00.000+02:00

Teine katsetus Malin Landqvisti Rootsi küpsiste raamatust.

5 dl jahu
1 dl kartuli- või maisitärklist
2,5 dl tuhksuhkrut
1 tl vanillisuhkrut (lisasin ka vanilliekstrakti)
225 g külma võid

Maitsestus:
1 sidruni koor
1 spl sidrunimahla

0,5 g safranit
1 spl kuuma vett

Sega omavahel kuivained ja näpi sisse külma või tükid kuni saad puruse taigna. Jaga tainas täpselt pooleks. Ühele poolele lisa sidrunikoored ja -mahl. Teisele kuumas vees lahustatud safran. Rulli kumbki tainas eraldi küpsetuspaberite vahel ristküliku kujuliseks (kokaraamatus ütles keskmise sülearvuti suurusteks ristkülikuteks). Aseta need ristkülikud üksteise peale ja keera alumise küpsetuspaberi abil rulli. Mina sain kaks eraldi rulli. Pane rull(id) umbes 30 minutiks külmkappi, seejärel lõika (CD-karbi paksusteks) seibideks ja küpseta 175-kraadises ahjus 10–12 minutit. Jahuta.

Neid oli tore valmistada ja ilusad siiruviirulised küpsised maitsevad tänu sidrunile natuke eriliselt. Siiski nende suurim võlu on tore välimus, minu jaoks.
Safran, mille poest ostsin, ei olnud pulber, vaid sellised kiud, mis mingil põhjusel ei andnud taignale üldse tugevat värvi. Ütleksin, et peaaegu ei andnudki värvi. Seega lisasin natuke värvainet juurde.

Jätk..

2012-01-14T10:38:00.000+02:00

Maitseb eriti suurepäraselt ka krevettidega.
Siia sobiks sisse hakkida ka musti oliive.

Versioon guacamolest

2012-01-12T18:56:00.000+02:00

Marko tegi meile maailma kõige parema õhtusöögi, ma tahan seda nüüd kindlasti iga nädal vähemalt ühe korra süüa. Avokaado on parim! Kusjuures see nädal on olnud topelthea, sest Mamos hakati ka pakkuma avokaado-kanavõileiba. Kana ja avokaado on eksimatu kooslus. Nagu pildilt näha, oli ka meie õhtusöök samade peategelastega - praetud kana, krõpsud ja guacamole salat, mis koosneb põhimõtteliselt samadest koostisosadest kui guacamolegi, ainult sibula jätsime välja ja ei teinud avokaadot puruks, vaid lihtsalt tükeldasime. Jagasin Markoga ka internetist õpitud avokaadi tükeldamise teadmisi. Esimese hooga ta lõikas peale avokaado ka oma näppe, seega kutsun kõiki üles ettevaatlikkusele!

Mina liigitan selle õhtusöögi tervisliku alla ja ühtlasi on see ka ülilihtne ja kiiresti valmiv. Tükelda koostisained ja sega kokku ning maitsesta soola-pipra ja laimimahlaga. Prae kana ja tükelda. Valmis ongi ja saab sööma asuda.

Salati koostisained:
*avokaado
*(kollased ja punased mini)tomatid
*küüslauk
*sool-pipar
*laimimahl (värske)

Kommide tegemise abivahendid

2012-01-11T09:05:00.001+02:00

See postitus on eelmise jätk kahes mõttes - tutvustan veel jõuluvanalt saadud kinke ja samuti jätkub isa sünnipäevakingiprojekt.
Sain endale kommide tegemise jaoks kolm abivahendit, täpsemalt sellised asjad kommide šokolaadi sisse kastmiseks. Eelmises postituses kirjeldatud küpsiskommide kõrvale otsustasin nende uute asjade katsetamiseks teha martsipanikomme (mu isale väga martsipan maitseb ka). Vormisin martsipanist väikesed kommid, panin need natukeseks sügavkülma ja kastsin siis valgesse šokolaadi. Tõesti oli hea selle uue abivahendiga töötada, pean aga rohkem komme tegema, et siis neid kõiki kolme vahendit kasutama õppida.

Lisaks ostsin endale Stockmannist veel sellise laheda glasuurimisvahendi. See on tõesti käepärane - sellest ei tule liiga palju šokolaadi korraga välja ja seda on hea käes hoida, täita ja puhastada. Muidugi saab seda kasutada ka kõige muuga kui šokolaadiga. Poes ostu kaaludes (kuna hind oli üsna krõbe) meenus mulle Inglismaa riietumiseksperdi ja enesehinnangu-upitaja Gok Wani nõuanne, et ostes mõtle, kui palju sa seda asja kasutama hakkad ja jaga hind kasutuskoradega - siis näed, kas ost on hea ja väärt või mitte. Mulle tundub, et seda asjandust saan ma kasutada aastaid ja kõiksugustes olukordades.

Katsetasin uut glasuurijat

Kirjutasin ja kaunistasin

Kokkuvõttes tuli siis selline kinkekarp isale.

Vaniljetäidisega küpsiskommid

2012-01-10T09:35:00.000+02:00

Jõuluvana tõi mulle küpsisteraamatu, see on väga ilus ja inspireeriv - seda sorti kokaraamat, mille mõnikord ikka riiulist välja ka võtad, et retsepte katsetada. Mu isal oli just sünnipäev ja selle puhul otsustasingi talle valmistada vaniljekastme sisuga küpsised. Pildi järgi pidi need olema südamekujulised ja tegelikult ma isegi ükskord ostsin ühe sellise vormi Stockmannist (või võib-olla Kaubamajast), aga nüüd ei leidnud ma ei seda ühte ostetud vormi (millega oleks saanud põhimõtteliselt ju ühe kaupa kõik küpsised valmis teha) ega ka ühestki poest samasuguseid vorme. Seega ostsin lõpuks väikeste lillekujuliste aukudega silikoonist vormi. Veidi vaevaline oli alguses tainast ilusti sinna sobitada, aga lõppkokkuvõttes sobisid lille-küpsiskommid mu kingi-ideega väga hästi.
Retsept ise on lihtne ja tulemuse kohta võib vist sama öelda.. lihtne ja hea, aga ei midagi erilist. Tainast jäi päris palju üle ka, võib-olla tingituna teistsugustest vormidest. Vaniljekastmest jätkus täpselt ühe vormitäie kommide jaoks ja veel kolm piparkoogivormist tehtud küpsisevormi, mis kahjuks ebaõnnestusid, kuna ma natuke kiirustasin ja jätsin viimase detaili peale mõtlemata. Seda valusat õppetundi - köögis ei saa kiirustada - olen ma juba mitu korda läbi teinud..

Sellise kujuga olid need raamatus

Vaniljetäidisega küpsised via Malin Landqvist

Küpsisetainas:
5 dl jahu
1,5 dl tuhksuhkrut
0,5 dl kartulitärklist või maisitärklist
1 spl vaniljesuhkrut (lisasin ka vanilliekstrakti)
1 suur näputäis soola
200 g võid
1 munakollane (mul olid väikesed munad ja kulus kaks muna)

Sega kokku jahu, tuhksuhkur, tärklis, vaniljesuhkur ja sool. Tükelda sisse külm või ja lõigu või näpi sõrmedega või kuivainete sisse. Seejärel lisa munakollane ja sõtku tainas ühtlaseks. Suru pool taignast vormidesse ning aseta vormid ja ülejäänud pool tainast (kilesse mässituna) umbes pooleks tunniks külmkappi.

Vaniljekaste:
1 vaniljekaun (mina kasutasin vanilliekstrakti)
2,5 dl piima
2 munakollast
0,5 dl suhkrut
1 spl maisitärklist

Lase piim vaniljenauka või vanilliekstraktiga keema minna, siis keera tuli alla ja eemalda vaniljekaun. Sega munakollased, suhkur ja tärklis omavahel ja vispelda need kuuma (aga mitte enam keeva) piima sisse ja sega nii kaua kuni segu pakseneb. Eemalda tulelt ja jahuta täielikult. Kui kastme sisse jäid tükid, aja see läbi tiheda sõela.

Täida vormid vaniljekastmega ja ülejäänud taignast tee peale n-ö kaaned. Küpseta 200 kraadises ahjus 15 minutit. Enne vormidest välja võtmist lase küpsistel jahtuda. Kaunista tuhksuhkruga.

Juustu-pähklivõi idude ja pirniga

2012-01-08T19:47:00.001+02:00

Käisin külas ja seal anti eriti maitsvat einevõileiba. Nüüd tegin ise järele ja tuli ilusti välja! Külas perenaine tunnistas, et ta unustas tegelikult ühe komponendi (pirni) poest osta, aga ka ilma selleta oli väga hea. Mina ostsin kõik koostisosad ja oli veel parem - pirn lisas mahlakust. Väga lihtne valmistada, aga väga muljetavaldav sööjatele. Kusjuures naljakas on see, et ma ise üldse Parmesani ei armasta, aga selles võis maitseb väga. Tunnistan ka üles, et ma ei ostnud poest päris Parmesani juustu, vaid mingit leedukate soodsamat varianti. See oli juba valmis riivitud ja võrreldes teiste kõvade juustudega, millele peale kirjutatud "Parmesan", oli see tükk maad soodsam. Maitset andis aga sama hästi, seega oma otsust ma ei kahetse. Kuna külas meid kostitanud perenaine ei osanud ka täpselt öelda, kust ta selle retsepti sai (või ma olen selle täielikult unustanud), ei saa ma kahjuks millelegi viidata.

100 g võid
100 g parmesanilaadset juustu
75 g metsapähkleid
ciabatta
oliiviõli
idud
1 pirn

Lase võil toasoojaks minna. Kui ostsid juustu tükina, riivi see peenelt. Pähklid purusta parajateks tükkideks (mitte liiga peeneks) - mina kasutasin taignarulli ja tampisin pähklipakki sellega, kuna arvasin, et köögikombain teeks pähklitest liialt peene pudi. Sega kõik ained omavahel juustu-pähklivõiks.
Ciabatta lõika viiludeks, pane ahjuplaadile ja piserda oliiviõliga. Rösti ahjus.

Määri valmistatud või röstitud ciabattaviiludele, pane peale idusid ja kõige peale pirniviil. Naudi.

Jõulumakroonid

2011-12-23T11:11:00.000+02:00

Soovin nende jõulumakroonidega kõigile mõnusaid, rahulikke ja maitsvaid jõule!:)

Jõuludeni neli nädalat - Prantsuse kartulivorm

2011-11-27T23:06:00.000+02:00

Jõuludeni on neli nädalat ja seda tähistab suur torm (vihma, mitte lume) ja raekojaplatsi kuuse teine ümber kukkumine. Eelmisel aastal samal ajal olid olud täitsa teistsugused. Ma väga loodan, et jõuludeks tuleb ilus pehme valge lumi maha.
Kõigele vaatamata esimene advent siiski oli täna ja pühapäevale omaselt tegime argipäevaga võrreldes peenema prae. Kuivõrd usklikud me ei ole, siis esimene advent tähistabki peamiselt seda, et varsti on jõulud ja päkapikud hakkavad käima ja saab jõulukaunistused välja tuua ja muud sarnast.
Verivorste siiski veel välja ei toonud - eelmisel nädalal tellisin esimest korda Taguridi Lavkast asju, sealhulgas ka lambakarree. Valmistasin seda Kätrini kokkamispäeviku järgi ning võin öelda, et tulem oli suurepärane. Aitäh retsepti eest!
Kõrvale valmistasime Prantsuse kartulivormi a la Marko vanaema. Ma ei tea, kust tema retsepti leidis, aga seal me seda maitsesime ja nüüd järele tegime.

Retsept:
Kartulit
Kartulimaitseainet
Porrut
Võid
Vahukoort

Puhasta kartulid ja lõika õhukesed viilud. Viiluta porru. Määri vorm võiga ja lao vaheludmisi kihiti kartulid ja porru - alusta ja lõpeta kartulitega. Igale kartulikihile raputa ka veidi maitseainet. Kõige peale vala vahkoor ning küpseta 180 kraadi juures umbes pool tundi - kuni kartul on pehme (vajadusel maitse) ja pealt ilus kuldpruun.

Magustoiduks sõime õunavahtu munapiimaga.

Elagu pühapäevad!

Eriti hea ja kergesti valmistatav kanaroog

2011-11-20T21:37:00.001+02:00

Siit nurgast ja sealt nurgast blogist leidsin veits aega tagasi kanaroa, mida tahtsin järele proovida.
Seda on väga lihtne valmistada, ainuke vaev on hakkimisvaev, aga ka see ei võta kaua aega ega tohiks tegelikult kellelegi üle jõu käia. Kanakintsude asemel kasutasin koibi (neid oli poes) ja tiibu (neid oli kodus olemas). Kui poes küsisin õhu käes kuivatatud sealihavorsti, vaatas müüa mulle suurte silmadega otsa, täpsustuse peale, et äkki chorizo, jõudsime koos otsusele vürtsikamat chorizo-vorsti lõigata. Estragoni mul kodus ei olnudki, oli minu jaoks üsna uus maitseaine ja kasutasin seda pigem ettevaatlikult.
Aga kokkuvõtteks tuli ülimalt maitsev roog, Marko kiitis ka heaks.
Kirjutan retsepti üles selle järgi, kuidas mul roog valmis (tasub vaadata ka algretsepti!)

1 spl võid + 1 spl oliiviõli
4 kanakoiba + 4 kanatiiba
130 g chorizo't
1 väiksem sibul
1 küüslaugu küüned
2 keskmist porgandit
2 spl valget veiniäädikat
1 keskmine õun
1 tl estragoni
u 3 dl kanapuljongit
soola-pipart

1. Hakkisin sibula väikesteks kuubikuteks, küüslauguküüned pressisin noaga natuke katki ja puhastasin - üldiselt jätsin nad terveks, sest küpsedes lähevad nad mõnusalt suusulavaks. Porgandi lõikasin paarisentimeetristeks seibideks ja õuna suuremateks kuubikuteks (südame muidugi eemaldasin enne). Chorizo lõikasin 3-4 mm paksusteks viiludeks ja siis neljaks.
2. Panin ahju 200 kraadi peale soojenema ja panni tulele. Sulatasin pannil või koos õliga ja praadisin kana kuldpruuniks. Siis lisasin sibula, küüslaugu, porgandi ja vorsti ja praadisin vahepeal segades 5 minutit, lisasin ka soola-pipart. Piserdasin peale veiniäädika ja lisasin õunad ning estragoni. Segasin ja valasin peale kanapuljongi - seda sai umbes poole panni jagu.
3. Panin panni ahju ja küpsetasin täpselt pool tundi.

Juurde keetsin riisi ja roog sai maitsev!

Kompvekid

2011-11-18T21:24:00.000+02:00

Tegin sünnipäevakingiks komme ja makroone (vahel punaseks toonitud valge šokolaadi ganache).

Küpsisekoogi kommid: purustasin küpsised ja segasin hapukoorega ja tegin pallid. Hoidsin neid natuke sügavkülmas ja siis katsin šokolaadiga. Hiljem kaunistasin natuke valge šokolaadiga.

Martsipanikommid: Tegin martsipanist (mandliga martsipanimass) kommikesed, hoidsin neid natuke sügavkülmas ja katsin siis valge šokolaadiga. Kaunistasin mandlilaastudega.

Valge šokolaadi trühvlid: kuumutasin segu vahukoorest, valgest šokolaadist ja Monin mojito maitsesiirupist. Esimene nõuanne oleks, et koort läheb suhteliselt vähe ja siirpuit peaks panema ikka väga palju, et miski maitse üldse külge jääks. Hoidsin segu külmas kuni see läks paksuks, siis voolisin kiiresti pallid (käte vahel hakkas see jälle sulama), hoidsin neid natuke aega sügavkülmas ja katsin pruuni šokolaadiga. Kaunistasin kookoshelvestega.

Šokolaadiga katmiseks kasutasin pikka grillimiseks mõeldud puupulka. See on parasjagu peenike ja tegi oma tööd hästi. Pärast raputasin kommi pulga otsast küpsetuspaberile ja tekkinud auku panin natuke šokolaadi lisaks.

Lihtsalt ilus ja head isadepäeva!

2011-11-13T21:53:00.000+02:00

Õunakook rummi ja martsipaniga (retsept siin), aga seekord teises vormis. Kook oma läbimõõdult väiksem, aga kõrguselt mitmekordne - paksus tuleb õuntest, sest neid oli koogis sama palju kui plaadikoogiski. Selline isadepäeva tähistamine.

Paksud väikesed pannkoogid

2011-11-07T16:39:00.000+02:00

Naljakas, et ma ei olegi neist pannkookidest siia veel kirjutanud. Leidsin need juba rohkem kui aasta aega tagasi Kätrini kokkamispäevikust ja olen neid teinud mitmeid kordi. Ükskord olid need mul valminud just selleks ajaks, kui vennatütred külla tulid. Pannkooke söönuna ütlesid nad pärast oma emale: "Emme, tädi Liisi pannkoogid on palju paremad kui sinu omad." Vot nii lausa! Kuigi mul oli tüdrukute ema tunnetest natuke kahju (kes ikka oma lapselt laitust kuulda tahab), oli enda üle veidi uhke tunne ka. Aga tõesti on head pannkoogid, võitnud nii mõnegi südame. Seekord lisasin taignale ka veidi kookospiima ja kookoshelbeid. Praadisin samuti kookosrasva sees. Kirjutan retsepti üles nii nagu ma olen harjunud seda nüüd tegema, eriti originaalist ei erine.

Õunamoosi ja kondenspiimaga

500 g ricotta kohupiimakreemi
3 muna
5 spl suhkrut
vanilliekstrakti
1,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
sutsu soola

Sega kokku kohupiimakreem, munakollased, vanilliekstrakt, jahu, küpsetuspulber ja sool. Eraldi vahusta munavalge ja sega see siis ettevaatlikult taignasse. Küpseta mõnusad väikesed pannkoogid ja naudi hommikut (või õhtut, sobivad siis ka suurepäraselt!).

Kanasalat kõigega

2011-11-04T14:30:00.000+02:00

Üleeile valmistasin õhtusöögiks kanasalatit. Kuna selle tegemine lükkus paar päeva edasi, siis jõudsin vahepeal mõtteid ja asju koguda nii, et lõpuks sai päris külluslik salat.

Kihtide kaupa alt ülesse:

1. Pestud salatisegu
2. Kooritud ja tükeldatud kurk
3. Tükeldatud tomat
4. Tükeldatud avokaado
5. Tükeldatud mozzarella
6. Peenikeselt viilutatud õun
7. Poolitatud ja seemnetest puhastatud viinamarjad
8. TexMex paneeringuga kanafileetükid
9. Granaatõunaseemned
10. Kõrvitsaseemned
11. Soola-pipart

Peale panime tavaliseks saanud oliiviõli ja balsamicot. Maitses väga hea.

Kohupiimakook kirsikastmega

2011-10-20T12:53:00.001+03:00

Oma maitse postitas reedel ühe kohupiimakoogi retsepti Facebooki. Kuna parasjagu just oli koogiisu, siis selle ka pärast tööd valmistasin. Juurde keetsin kirsikastme, mis koosnes suhkrust, fariinisuhkrust, balsamiäädikast, veest, maisitärklisest ja kirssidest - kahjuks koguseid ei oska täpsustada, sest need olid tunde järgi. Kook ja kaste moodustasid hea kombo.

Küpsisekook kommide näol

2011-10-07T06:00:00.001+03:00

Mingi aeg tagasi tõstatas toidublogija Tassike küpsisekoogi teema. Kui aus olla, ma poleks uskunudki, et inimestel nii erinev arusaam võib olla ühest lihtsast koogist. Ja nagu välja tuli, siis kellegi jaoks ei ole see lihtsam, kui meie pere jaoks... Piimas leotatud küpsised, hapukoor, küpsised, šokolaad. Ja ongi kõik! Siinkohal kehtib küll reegel et, lihtsuses peitub võlu. Olen proovinud ka teha mingit peenemat küpsisekooki, aga pärast ühte korda loobusin ja pöördusin tagasi vana hea küpsise-hapukoore-šokolaadi koosluse juurde. Eriti suur küpsisekoogi fänn on minu vend. Ja miskipärast tuli mul ükspäev pähe mõte, et miks ma ei võiks teha küpsisekoogist komme ning neid siis oma vennale pakkuda. Tõesti, täiesti tühja koha pealt tuli see mõte. Igatahes ostsin samal päeval kohe Kalevi vaniljeküpsiseid ja (Annekese) piimašokolaadi ja siis läks mitu head nädalat mööda, enne kui ma tegudeni jõudsin. Üleeile oli see tore päev, kui lõpuks küpsised purustasin, puru hapukoorega segasin, seejärel segust pallid veeretasin ja natuke külmkapis hoidnuna need siis šokolaadiga katsin. Kui kerge see oli? Väga kerge! Täitsa sattumisi pidigi vend meie juurest läbi tulema ja sain talle kommid üle anda. Hea oli, et vend tulemas oli, sest kui koju jõudsin, ütles Marko: "Maitsesin su neid palle, päris head. Sõin umbes 4-5 juba ära". Siis pidin vennale kiire kõne tegema, et ta end nobedamini kohale toimetaks. Lõpp hea, kõik hea, mõlemale poisterahvale maitsesid kommid väga ja ma sain jälle õnnelik olla, et midagi head välja mõtlesin (muidugi see pole maailma originaalseim idee, aga siiski, naudin oma momenti).

PS. Kui ma teen kooki, siis ma šokolaadi sulatamisel lisan tilgakese piima ka, et tuleks sile ja sujuv šokolaadikate. Kommide puhul seda teha ei või, muidu šokolaad ei tahku õigesti ära ja kommid jäävad kleepuvad!

Vanilliekstrakt

2011-10-06T13:09:00.000+03:00

Vanilliekstrakti võlu avastasin ma umbes 4 aastat tagasi, kui Stockmannist ühte hirmkallist vaniljepastat ostsin. See oli sellises pumbaga pudelis, ekstrakti oli seal sees üsna vähe, aga tulemus (maitse, lõhn, välimus) oli kookidel ja magustoitudel vanilliekstrakti lisamisel suurepärane ja võin öelda, et invsteeringust (maksis see vist pea 300 krooni) kahju ei olnud. Kuid ekstrakt kadus lettidelt üpris pea ja rohkem pole ma seda enam müügil näinud. Üldse ei leidnud ma Eestis mitte kuskilt ühtegi vanilliekstrakti, kuni paar nädalat tagasi märkasin pisikest pudelit Marks & Spenceri toidupoes (Rocca al Mare keskuses täpsemalt).
Ise olen tellinud ekstrakti ebayst, ostnud välismaalt või on keegi toonud. Mõne aja eest panin ka enda ekstrakti hakkama. Teen väikse tutvusutse ekstraktidest, mis mul praegu on. Ühte ma ütlen - vanilliekstraktist ma enam loobuda ei tahaks.

Mul on hetkel kodus isetehtud vanilliekstrakt, välismaalt saadetud kahte tüüpi vanilliekstraktid ja välismaalt toodud vanillipasta:

See on vanillipasta, mille ema mulle tõi Šveitsist. Hästi ilus ja hea lõhnaga, aga maitse väga tugev ei ole.

Vanilliekstrakt, mille saatis mulle Kanada kirjasõber. Mainisin talle, et meil siin ei müüda üldse sellist asja ja ta võttis vist oma südameasjaks, et mul enam iial puudu ei tuleks:) Ühe sellise väikse pudeli saatis...

...ja neli (4!!) sellist suuremat pudelit. Neis ei ole ilusaid vanilliterasid nagu on eelpool nähtavas vaniljepastas, aga maitseomadustelt vist natuke tõhusamad.

Ja see on mu enda tehtud vanilliekstrakt. Vaniljekaunad tõi ema Madagaskarilt, seega olid need mõnusad paksud ja rammusad. Viski on seesama, mis pudelil näha on. See on nüüd "küpsenud" vist juba pool aastat, vahel kasutan ja siis seisab jälle edasi külmkapis. Ei tea, kas siuke vaniljeviski ka hea juua oleks:P

Kõrvitsa viimane vaatus

2011-10-05T14:48:00.000+03:00

Eile leidsin kõrvitsale viimase väljundi. Keetsin temast püree ja kasutasin seda pätsikeste valmistamisel. Algne retsept tahtis küll konserv-kõrvitsat, aga tea, kas seda meil üldse müüaksegi. Ma pole näinud, muidugi ma pole ka otsinud. Arvan, et mu tainas tuli selle võrra veidi vedelam, aga polnud lugu.

via Slow Like Honey (muutsin retsepti veidi):

2,5 dl kõrvitsapüreed
2 dl suhkurt
1 dl õli
1 muna
2,5 dl nisujahu
2,5 dl kaerajahu (mul oli 1 dl kaerajahu ja 1,5 dl kaerakliid)
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl kaneeli
1/2 tl soola
1 tl söögisoodat
1 tl piima
1 spl vaniljepastat/-ekstrakti/-suhkrut
valge šokolaadi tükke

Sega kokku kõrvitsapüree, suhkur, õli ja muna. Neile lisa jahud, küpsetuspulber, kaneel ja sool (virgemad segavad kuivained enne teises kausis kokku ja siis lisavad märgainetele). Sega omavahel piim ja sooda ning lisa see siis ka segule. Lõpuks lisa vanilje ja šokolaaditükid.
Küpseta 180-190 C juures 12 minutit.

Nädalavahetus liha seltsis

2011-10-03T10:23:00.000+03:00

Kuidagi ikka sattub nii, et liharooga valmistan nädalavahetusel, kui rohkem aega on. Nädala sees sööme rohkem salateid, tatart, suppi ja muid kergemini valmistatavaid roogasid. Lihavaldkonnast leiab tee taldrikule kõige tihemini kana ja mõnikord ka hakkliha (kalkuni või kodune), aga endalegi üllatuseks ükspäev ema küsimuse peale avastasin, et ega me palju liha ei manustagi. Seda toredam on aeg-ajalt mõni korralikum liharoog ette võtta. Kuna ma selles osakonnas olen algaja, vajan ikka mingit retsepti ette ja siin on mulle tihti abiks The Pioneer Woman. Aga ta on kauboi naine ja mulle on jäänud mulje, et kauboid armastavad üle kõige igasuguseid pajaroogasid ja ahjupraade. Nendega on see hea asi, et pajarooga on suhteliselt lihtne valmistada ja tulemus on pea alati ülimaitsev õrn liha. Ükskord proovisin liha õllemarinaadis, seekord veini-koorekastmes ribid.

Vaja läheb:
* Searibid (meid oli 4 sööjat ja ribisid 5)
* Oliiviõli
* Soola-pipart
* 1 l loomaliha puljongit
* 3 dl punast veini
* 3-4 oksa värsket rosmariini
* 1 pakk vahukoort (2 dl)
* 2 spl teralist sinepit
* 1 väike purk kappareid

Kuumuta haudepott ja pane sinna õli. Määri ribid mõlemalt poolt soola-pipraga kokku ning prae potis mõlemalt poolt paar minutit. Tõsta ribid kõrvale ja vala potti puljong ning vein. Lisa ka hakitud rosmariin. Lase sel keema tõusta samal ajal pidevalt segades. Pane siis ribid vedeliku sisse tagasi, kata pott kaanega, keera kuumus madalale ja lase lihal kergelt keeda 3 tundi (kui on väiksemad ribid, siis piisab vast 2,5 tunnist ka).
Võta siis ribid ettevaatlikult välja (liha on väga mõnusalt pehmeks haudunud). Lisa kastmele sinep, koor ja kapparid ning keeda seda natuke paksemaks (mul ta oluliselt paksemaks küll ei läinud tegelikult).
Ja nii lihtne ongi. Aega kulub küll kaua, aga tegevust on vähe.

Kõrvale küpsetasin ma ahjukartuleid. Tegelikult võib liha ka ahjus küpsetada, kui ei taha seda pliidil teha, siis peaks kuumus olema 150 C. Mina hoidsin ahju vaba just selleks, et saaksin samal ajal kartulid valmistada. Veel oli meil prae kõrvale kõrvitsasalat kranaatõunaga. See on imelihtne, aga väga maitsev salat. Tuleb lihtsalt toores kõrvits riivida peene riiviga ja sinna lisada rohkelt kranaatõunaseemneid. Tõesti on suurepärane kooslus.

Nii me seekord siis liha sõimegi - cowboy style (kui vaid meil ka akna taga metsikud mustangid kappaks..).

Õunapomm martsipaniga

2011-09-29T18:53:00.002+03:00

Kõrvitsale vahepeale midagi õunast. Kui aus olla, siis kõrvitsast hakkab juba (ainult kaks päeva hiljem..) kõrini saama. Aga õunu on ka palju ootamas ja õunad on toredad. Täna otsustasin teha ühe lihtsa magustoidu. Inspiratsiooni sain oma emalt, kes rääkis mingist sarnasest magustoidust, mida tema valmistas. Teine inspiratsiooniallikas oli martsipanikreem, mille eile makroonide vahele panemiseks valmistasin, mis aga alles jäi, sest makroonid läksid untsu...

Vaja läheb:
terveid õunu
martsipani
kohvikoort
vanilliekstrakti/rummi/viskit vms
suhkrut-kaneeli

1. Pane martsipan kõrgesse anumasse, lisa sellele natuke kohvikoort ja endale meeldivat alkoholi. Mina kasutasin vanilliekstrakti, mille ma ise viskist tegin. Mikserda, kuni valmib ühtlane kreem.

2. Tühjenda õunad seest ja lõika äärtest mõnest kohast koort maha (et suhkur-kaneel külge hakkaks).

3. Rulli õunu suhkru-kaneelisegus ja täida siis seest martsipanikreemiga.

4. Küpseta 180 kraadi juures nii kaua, kuni õunad on pehmed ja martsipan üle ääre keenud (või kuni paistab, et võiks valmis olla).

Söö soojalt koos vaniljejäätisega.

Kõrvitsasupp

2011-09-28T20:39:00.000+03:00

Kõrvitsamoosi update: maitsesin moosi täna, kui ta oli ööpäev külmkapis olnud, ja tõsiselt superhea moos on! Nii lahe.

Täna aga tegin kõrvitsasuppi. Täitsa huvitav ja hea tuli välja. Järgisin seda nami-nami retsepti, aga lisasin ka paar õuna sinna sisse (neid on mul samuti külluslikult). Ups, nüüd vaatasin retsepti uuesti ning sibula ja küüslaugu unustasin supi sisse panna! Sedapsi siis. Ei tundnud samas puudust ka neist, Marko ütles lausa, et vürtsine supp oli, seega mu arust oli kõike parasjagu. Julgen soovitada.

Kõrvitsamoos

2011-09-28T10:29:00.001+03:00

Eile proovisin kõrvitsakotlette, need ei olnud kuigi head. Otseselt mitte halvad (sõin peaaegu kõik ikka ära), aga uuesti enam ei tee. Siis tegin veel Markole ahjus kõrvitsat sinihallitusjuustuga. See maitses talle väga ja täna läheb ilmselt kordamisele. Pildistan siis üles ka ja jagan seda hirmkeerukat retsepti.

Aga eile keetsin ka kõrvitsamoosi. Retsepti sain nami-namist, aga muutsin seda veidi. Kerge probleem on mul sellega, et mul ei ole toidukaalu ja seega ma ei saa siia retsepti ilusti kirja panna ka. Aga kaalusime algul kogu kõrvitsa ära ja siis umbes arvestasin ja mulle tundus, et panin potti vähemalt kilo kõrvitsat, kui mitte rohkem. Õunu panin 6 tükki, siis lisasin sinna veel ühe porgandi, mis mul käepärast oli ja suht suure tüki ingverit. Sidrunikoort ja -mahla. Üldiselt ikka järgisin nami-nami retsepti. Keetma pidin tükk aega, kõrvits ei läinud pehmeks, porgand samamoodi. Lõpuks püreestasin porgandi koos inveriga ja mõned kõrvitsatükid jäid ka sisse. Ongi mõnusam. Suhkrut panin ainult pool pakki ehk 500 grammi, tundus, et siis küll juba aitas.

Ilus kollane moos tuli:) Ja pildilt saab näha kõrvitsaseemneid, mis kuivatamiseks välja noppisin. Ise ka ei usu, mis perenaine minust saamas on.

Projekt KÕRVITS

2011-09-28T10:21:00.000+03:00

Sain nädalavahetusel suure kõrvitsa. Olen teinud uurimistööd, mida kõrvitsast teha saab ja projekt alaku!

Kõige pealt kõrvits seisis aknalaual paar päeva, kena kaunistus ju teine. Siis eile võtsin end kätte ja alustasin. Puhastasin kõrvitsa ära ja tegin esimesed road. Aga seda va toorainet kulub nii vähe!

Kana toorjuustu ja spinatiga

2011-09-12T16:59:00.003+03:00

Ei tahaks päris nii öelda, aga see on teine retsept, mille ma ise nagu välja mõtlesin. Nagu selle pärast, et see pole midagi meeletult originaalset ja ilmselt tegelikult ongi seda varem kuskil tehtud ka. Mul lihtsalt tuli see mõte mingi päev pähe ja nüüd teostasin. Läks õnneks! Väga maitsev, suhteliselt lihtne ja seega kindlasti teen millalgi veel. Inspiratsiooni sain Kiievi kotletist ja spinati-ricottavormist, mida kunagi tegin. Iseenesest midagi keerulist ei ole, ainuke asi on see, et mu kanarullid tulid tohutusuured:)

* 2 kanafileed
* 1/2 pakki maitserohelisega toorjuustu
* 1 muna
* värsket beebispinatit
* soola-pipart
* võid
* tex mex paneeringut
* oliiviõli natuke

Panin kanafileed ükshaaval toidukile vahele ja haamerdasin õhukeseks. See protsess muutis kanafilee umbes 3-4 korda suuremaks.
Kausis segasin kokku toorjuustu, väiksemateks tükkideks rebitud beebispinati, muna ja maitsestasin soola-pipraga.
Määrisin täidise kanafileele (mis oli endiselt kile peal), ühest äärest jätsin umbes 3 cm vabaks. Teise äärde, kust ma ka keerama hakkasin, panin võid, sellise pikliku õhema tüki. Keerasin kana kilega aidates rulli, mässisin selle kile sisse tagasi ja panin külmkappi seisma, et ta veidi tahkuks. Kordasin sama teise fileega.
Enne küpsetamist segasin pool pakki paneeringut õliga ja mätsisin kanarullile ümber. Kasutasin vaid poole paki jagu paneeringut, et see maitse ei hakkaks domineerima.
Küpsetasin 200 kraadi juures pöördõhuga programmiga u 20 minutit.
Tulemuseks oli mahlane ja maitsev kanakotlett.

Puravikud toorjuustus

2011-09-11T21:12:00.001+03:00

Sügis jätkub täie hooga, eile käisin teisel seenetiirul. Sel korral otsustasime end varem üles ajada, et võita muid agaraid seenelisi. Muidugi ei ärganud me supervara ja metsa jõudes oli seal juba üks auto ees. Aga mis siis, mets ju suur ja lai.
Pean ausalt tunnistama, et kella üheksaks autos valmis olemine oli mu jaoks siiski natuke keeruline ja vajasin äratuskella abi. Algul, kui kell tirisema hakkas, ei saanud ma aru mis-kes-kus, aga kui meelde tuli, et hakkan seenele minema, ärkasin hea meelega üles ja panin end riidesse. Eelmisest korrast õppust võttes riietusin seekord liibuvamalt ja mütsi panin ka pähe - et ükski sitikas ei pääseks mulle krae vahele või juustesse. Võin õnnelikult tõdeda, et mu abinõud osutusid kasulikuks. Aga eile kohtasime lisaks sitikatele ja loomapabulatele veel ühte tegelast (vt pilti).

Seentest rääkides, siis saagiks sain jälle männiriisikaid, mille järele ma ka läksin ja lisaks veel puravikke. Seekord lihtsalt satus mu teele nii mitu puravikku, et oleks olnud patt jätta need korjamata. Osad olid ussitanud, aga arvestades seda, et ma olen nagunii meil ainus, kes seeni sööb, siis sain täitsa korraliku portsu. Männiriisikad marineerisin jälle tavapäraselt, puravike osas oli algul segadus, sest ma pole neid varem kunagi korjanud ega söönud. Korraks mõtlesin soolamise peale, aga siis otsustasin ikkagi praadimise kasuks. Retsepti leidsin kuskilt internetist, aga ma ei mäleta enam kust:( lugesin nii palju erinevaid võimalusi, et see läks pärast kaduma. Aga kirjutan siia siiski üles, kuidas ma puravikke valmistasin.

Esiteks hoidsin ma seeni ööpäeva külmkapis, sest ma eile neid süüa ei tahtnud. Siis pesin seened ja panin paberrätile, et suurem vesi ära imbuks. Suurematelt seentelt võtsin svammi alt ära, väiksematel mitte. Lõikasin sobiva suurusega tükid, seene jalalt koorisin õhukeselt välimise kihi ära.

Soojendasin panni, panin sinna u 2 spl võid ja praadisin selles ühe väikese hakitud sibula klaasjaks, siis lisasin kaks hakitud küüslauguküünt ja neile järele kohe hakitud seened. Praadisin paar minutit, siis maitsestasin vähese soola ja pipraga. Võtsin panni kuumalt plaadilt ja panin sinna pool pakki maitserohelisega toorjuustu. See sulas mõnusalt puravike ümber ja moodustus selline seenekastme moodi asi. Jahutasin ja sõin. See oli maitsvam kui ma lootsin (aga mul ei ole ka seente osas tavaliselt väga suuri ootusi - mu arust on nad kõik suhteliselt sama maitsega... v.a muidugi marineeritud männiriisikad!).

Südamlik lugu ja (maitsev) koogikäkerdis

2011-09-02T22:31:00.000+03:00

Ma loen täitsa palju ameerika blogisid ja mingi hetk hakkasid igale poole tekkima maapähklivõikoogid. Lugu oli selline, et ühel (toidu)blogi pidajast naisel suri mees väga äkitselt ära. Lihtsalt täitsa ootamatult ühel päeval see juhtuski. Ja ta kirjutas sellest oma blogisse ning palus, et kõik, kes tahavad teda kuidagi aidata, valmistaksid seda maapähklivõikooki, mis oli tema mehe lemmik ning jagaksid seda oma lähedastega.

Esimese hooga tundus see mulle eestlasena natuke liig - blogis kirjutada nii detailselt neist sündmustest ja oma valust ja läbielamistest. Meile oleks nagu sisse kodeeritud õpetus oma murega omaette hakkama saamisest. Ja püüd seda kiivalt varjata, kui midagi on valesti või oleks vaja abi. Siis ma natuke mõtlesin selle peale veel, arutasin asja isegi oma perega ja jõudsin lõpuks järeldusele, et tegelikult ei ole selles midagi imelikku ega veel vähem halba, kui ta on otsustanud oma rasket aega blogis kajastada.

Esiteks kirjutas ta blogisse ju nagunii igasugu asju oma elust ja nüüd lihtsalt jätkas samaga. Teiseks on see talle väga hea viis enda emotsioonide välja elamiseks, mingil määral teraapia. Ja kolmandaks annab see võimaluse teistel talle toeks olla ja teda aidata - erinevad blogid ja organisatsioonid hakkasid korraldama näiteks oksjoneid, et talle raha korjata, et ta edaspidi hakkama saaks ja seda sama maapähklivõikooki tegid sajad inimesed. Kas see pole mitte tore. Ma tunnen küll, et mul oleks aeg oma eestlase karbist väljapoole mõelda ja tunnistada, et tuleb käituda vastavalt oma sisetundele ja tema viis oma valuga hakkama saamiseks on tervitatav. Kes ei taha lugeda, see tegelikult ei pea seda üldse tegema. Eestlastel on ju ka ütlus "jagatud mure on pool muret" - usun, et see on tõesti tõsi.

PS. Ma ei taha siin mingit moraali lugeda, lihtsalt arutlen teema üle, mis pani mind mõtlema. Võib-olla ei ole asjad üldse nii, nagu mulle tundub.

Ühesõnaga, jõudsin mina ka lõpuks selle koogi valmistamiseni. Aga mulle maapähklivõi nii väga ei maitse ja seega tegin mõned muudatused. Kuigi kook eriti hästi välja ei kukkunud, jagan retsepti ikka. Maitse oli hea, vaid konsistents oli vale - kook ei hangunud ja vormi avades vajus laiali. Seda oleks võinud süüa kausist. Samas, arvestades koostisaineid, ega ma seda vist enam teist korda ei tee nagunii ... kondenspiim, tuhksuhkur JA Nutella - liig mis liig:) Aga seekord ma selle koogi valmistasin ja jagasin seda endale väga kallite inimestega, kes samuti pidid kahjuks just samal päeval puutuma kokku kurbade sündmustega. Elu juba on selline ja viimasel ajal olen päris palju sellistel teemadel nagu surm, lähedased, elu ja selle elamine, mõelnud. Huh, kui diip teema seekord, lähme retsepti juurde:)

via Whis Kid

225 g šokolaadiküpsiseid
50 g sulavõid
115 g hakitud šokolaadi või chip'e
30 g India pähkleid, tükeldatud
250 ml vahukoort
225 g toasooja toorjuustu
2,3 dl Nutelat
150 g tuhksuhkrut
1 purk kondenspiima
1 tl vanilliekstrakti
1 spl sidrunimahla

1. Purusta küpsised ja sega võiga, suru koogivürmi põhja.

2. Sulata šokolaad ja määri küpsistest põhjale, raputa peale purustatud pähklid. Pane koogipõhi külmkappi seisma.

3. Vahusta külm vahukoor külmas kausis ja pane see külmkappi seisma.

4. Sega toorjuust ja Nutella, vahusta umbes 5 minutit.

5. Jätkuvalt aeglaselt vahustades lisa tuhksuhkur ja seejärel kondenspiim. Siis vanilje ja sidrunimahl. Vahusta kuni segu on ühtlane.

6. Aeglaselt lusika või spaatliga segades lisa kolmandik vahukoorest. Siis teine kolmandik ja lõpuks viimane osa.

7. Pane segu põhjale ja hoia kooki külmkapis vähemalt 3 tundi enne söömist (samas mul oli ta külmkapis pea 24 tundi ja eriti kasu ei olnud).

Tervislikud pätsid "Veiko"

2011-09-01T23:18:00.001+03:00

Joy the Baker tõttas jälle appi. Tegelikult mitte appi, sest häda ei olnudki, aga lihtsalt ei tahtnud teha järjekordselt midagi ülimalt suhkrust ja võist asja (mis, ärge saage valesti aru, on tegelikult alati hea kombinatsioon). Lihtsalt on kuidagi viimased nädalad kujunenud nii, et olen söönud palju magusat ja palju saiatooteid jne ja nüüd on tunne, et võiks tagasi tõmmata ja menüü jälle tasakaalustada. Selle pärast oligi nii hea meel need pätsikesed leida. Ei grammigi suhkrut, ei grammigi võid. Jahu ka ainult natuke:) Okei, tegelikult muidugi kirssides on suhkrut sees, aga teisest küljest valisin sellised kirsid, milles vähemalt ei ole säilitusaineid. Ongi ainult kirss ja suhkur. Võrreldes nende teiste kuivatatud kirssidega, mida tavaliselt olen poes näinud, on need ostetud palju kuidagi ... mõistlikumad. Ei ole nii suhkrused, et hambad hakkavad süües valutama. Juba värvist oli seda näha - kirsid on loomulikumad, sellised tumepunased ja ka rohkem kokku kuivanud. Mitte sellised erkpunased ümarad suhkrupallid. Peale kuivatatud kirsside, millest sai nüüd nii pikk jutt kokku kirjutatud, on pätsikestes veel porgandit ja ingverit, kõrvitsa-, lina- ja päevalilleseemneid, mett, kookosõli ja kaerahelbeid ning kaneeli. Igasugu mõnusaid asju mu meelest. Ja maitse ei ole üldse mingi kuiv käkk, vaid tõeliselt mõnusad mahlased pätsikesed tulid välja. Muidugi on neis jahu ka, aga poole nisujahust asendasin ma kaerajahuga. Retsept siis selline (muutsin Joy the Bakeri retseptist mõned asjad):

kuivained:
2 dl jahu + 1,5 dl kaerajahu
2,5 dl vanakooli kaerahelbeid
3 spl seemneid (kasutasin "leiva segu")
1 tl kaneeli
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola

vedelam osa:
1,3 dl kookosõli (vedel)
1,3 dl mett
2,5 dl riivitud porgandit (u 2 porandit, riivisin jämeda riiviga)
1,2 dl hakitud kuivatatud kirsse
2 tl riivitud ingverit

Sega kausis kokku kuivained ja teises kausis kokku n-ö vedelamad ained. Mul on kodus selline paksem mesi ja sellega sai väga kenasti hakkama. Algul oli ta ühes tükis, aga kui juba porgandid ja muu kaussi sai, segunes kõik hästi ära. Ühesõnaga siis sega kokku omavahel kuivad ained vedelama seguga. Lase segul umbes 5 minutit seista (kaerahelbed ja muu imavad niiskust sisse ja segu muutub veidi paksemaks) ning siis tee pannile pätsid. Küpseta 180 kraadi juures 10 minutit (kasutasin pöördõhuga programmi). Üle ei maksa küpsetada, muidu jäävad äkki kuivad pätsid. Naudi kohe soojalt ja ka hiljem on head. Tõesti on ühed maitsvad pätsid ja nii lihtne valmistada!

Tali võib nüüd tulla

2011-08-23T09:48:00.003+03:00

Jalutuskäik metsas oli hästi mõnus. Puude vahel olnud suurde ämblikuvõrku takerdumine (sest pilk oli ju koguaeg maas seeni otsimas) mitte nii mõnus. See, kui kodus väikeste vahedega neli ämblikku mu juuste vahelt välja ronis, ei olnud üldse mõnus! Järgmine kord kindlasti müts pähe. Aga ma sain kokku 10 purki kauneid maitsvaid männiriisikaid:) Okei, tegelikult üheksa ja pool ning tunnistan ausalt üles, et see aasta lisasin marinaadi päris hoolega porgandit ja sibulat, sest need on seente kõrval ka supermaitsvad. Läheks veel hea meelega metsa, aga purke pole rohkem (s.t tuleb neid leida).

1. Leotasin seeni 24 tundi (kuna eile oli tööpäev, siis tegelikult umbes 30 tundi) vett vahepeal mitu korda vahetades (5-10 korda umbes).
2. Kupatasin seeni 10 minutit ja pesin siis külma veega ära.
3. Valmistasin marinaadi: 1 l vee kohta 2 spl soola, 5 spl suhkrut, pipraterasid, paar loorberilehte. Kui vesi tõusis keema, lisasin porgandid ja keetsin neid veidi aega pehmemaks, siis sibulad ning äädikas (1 l vee kohta 2 spl). Siis seened ja keetsin kogu marinaadi u 5 minutit.
4. Panin seened purki, lasin jahtuda ja asetasin külmkappi.
5. Tali võib tulla!

Palju õnne sünnipäevaks, Johannes!

2011-08-19T13:02:00.000+03:00

Pärnus ei või kunagi teada, mida parasjagu poest saada on ja mida ei ole... valmistasin Johannesele koogi sellistest käepärastest vahenditest. Tegelikult ta siuke kapp pole:)

Kohupiima rullbiskviit martsipaniga

2011-08-09T14:00:00.001+03:00

Ma olen vist täielikus pimeduses elanud, sest mul polnud enne eilset õrna aimu, et biskviiditainas nii lihtne on! 4 muna, 4 spl jahu, 4spl suhkrut ja segu lihtsalt pannile valada ning valmis ta ongi. Sisuks panin kohupiimapastat ja maalt korjatud musti sõstraid. Peale rullisin martsipani. Biskviidiga juhtus küll selline lugu, et olein vähe ebausklik retseptis öeldud 8 minuti suhtes ja lasin tainal ahjus umbes pool tundi istuda. Tulemuseks suur ahjuplaadi suurune küpsis. Peale mõningat leotamist, tupsutamist, sõnade pealelugemist ja patsutamist õnnestus siiski suur küpsis kohupiimasegu ümber rulli keerata ja järgmisel hommikul oli kõik kenasti paika imbunud.

--
Kadri Tulev

Domino brownie, valge šokolaadi ja mustikatega kondenspiimajäätis

2011-08-04T09:18:00.001+03:00

Nii et siin see siis ongi. See teine asi, mille jaoks mul külmutatud brownie't vaja läks. Idee tuleb I am baker'ilt. Asi oli väga lihtne ja mis siin salata, ka väga maitsev! Just nagu ma arvasin - natuke liig, aga samas üks väike kausitäis oli just õige kogus. Mulle meeldisid nii mustikad kui ka koogitükid ja kerge valge šokolaadi kõrvalmaitse. Mulle ei meeldi jäätise sees kõvad šokolaaditükid, selle pärast tegin ma valge šokolaadi ganache'i ja niristasin seda jäätisemasinasse, kui jäätis oli juba pea valmis. Siis need nired külmusid kenasti sinna vahele, aga jäid samas pehmeks. Siis segasin sisse mustikad ja brownie.

Jäätis:
500 ml vahukoort
1 purk kondenspiima

Vahusta vahukoor ja sega kondenspiimaga. Külmuta (saab edukalt ka ilma jäätisemasinata, loe algallikast).

Domino küpsistega brownie:
nami-namist.

Valge šokolaadi ganache:
Valget šokolaadi
Kohvikoort

Tükelda valge šokolaad ja pane kaussi. Kuumuta kohvikoor ja vala šokolaadile (vaja on umbes nii palju, et koor enamvähem kataks šokolaadi - 100 g šokolaadi kohta u 1 dl koort). Lase sel paar minutit seista ja siis sega läbi. Jahuta kuni ganache on sulle sobivas paksuses.

Midagi muud kui makroonid

2011-08-02T23:27:00.002+03:00

Kuigi ma tegelikult tegin vahepeal veel makroone (valge šokolaadi ganache'i ja sidrunikreemi täidisega), ei hakanud ma seda eraldi postitusena siia kandma .. kõik oli liiga sarnane. Siis välimuselt, sest maitse neil üha paranes:)

Aga ennist tegin ühe Domino küpsistega brownie, selle Nami-Nami retsepti järgi. Need tükid, mis karbis on, need pistsin sügavkülma. Olen varem ka lugenud selle koogi külmutamisest, aga nüüd siis viimaks, kui Nami-Nami seda lausa FB-s soovitas (vaata, seal retsepti lõpus on ka sellest juttu), proovin ära. Tegelikult oli mul külmutatud brownie't vaja ühe teise asja jaoks ka ja siis see kõik langes kenasti kokku. Aga sellest mõni teine päev, sest ma pole seda teist asja veel teinudki üldse. Uu-uuu, kruvin põnevuse üles, jah. See pole eesmärk omaette, niisama siin vastu ööd kipub jutt looklema nõnda. Mõne päeva jooksul siis uus postitus, pinky swear. See tuleb hullumeelne vist, aga samas selliseid asju mulle teha meeldibki. Eks näis, kas keegi seda süüa ka tahab.. Mitte et see halb tuleks, võib-olla lihtsalt liig.

Vaniljemakroon šokolaadi ganache'iga

2011-07-20T13:16:00.000+03:00

Tegin jällekord makroone, seekord küpsetasin neid pöördõhuga programmil täpselt 15 minutit ja oli väga paras aeg. Täidisena proovisin seekord šokolaadi ganache'i. See oli päris domineeriv, aga samas hea. Eriti hea oli sel konsistents:)

Makroonid:

3 munavalget
0,5 dl suhkrut
Vaniljekauna seemneid või vaniljepastat või -ekstrakti
110 g mandlijahu
3,8 dl tuhksuhkrut

Sega omavahel tuhksuhkur ja mandlijahu. Teises kausis vahusta munavalged vahtu, lisa vähehaaval suhkur ja vahusta kuni vaht on paks, kõva ja läikiv. Lisa vanilje. Sega kaks osa omavahel rahulikult kokku. Tee pannile tordipritsi abil makroonid. Lase neil kuivada umbes tund aega ja küpseta siis 150 C juures 15 minutit. Jahuta.

Šokolaadi ganache:

2 dl vahukoort
200–250 g šokolaadi (mul oli see pooltume küpsetusšokolaaditahvel, mida meil poodides müüakse, kasutasin sellest 3 tükki teises toidus ja ülejäänu läks ganache'i sisse).

Tükelda šokolaad väikesesse kaussi. Aja koor keema ja vala see šokolaadile. Lase paar minutit seista ja sega siis kõik läbi. Jahuta ja hoia siis segu seni külmkapis kuni see on paraja paksusega. Ja siis ongi aeg makroonid kokku panna.

Macaron update

2011-07-09T22:58:00.002+03:00

Tegin uuesti makroone. Hea uudis on see, et mandlijahu on poodides tagasi - nii Stockmannis (võib-olla oli tegelikult enne ka, aga ma ei osanud sealt riiulilt otsida:P) ja ka Kaubamajas. Teine hea uudis on see, et ma tegin seekord palju väiksemad macaroonid. Ja kolmas hea uudis on see, et mõtlesin välja maitsva kreemi maitse - piparmündi. Segasingi toorjuustukreemi sisse värske piparmündi tükikesi, panin ka veidi rohkem tuhksuhkrut, et kreem oleks paraja paksusega. Aga sellega head uudised piirduvadki.
Halvasti läks see, et küpsetasin macaroonikesi natuke liiga kaua. Arvan, et 15 minutit on just see õige aeg, kui kaua neid peaks küpsetama (mina lasin neil ahjus olla 18 minutit). Ja siis olid mul kodus mõned maasikad ja otsustasin ka maasikatükke piparmündikreemi sisse segada. Idee oli ju hea, aga kreem muutus liiga vedelaks ja rikkus asja suht ära. Järgmine kord paremini!

Sünnipäevatort

2011-07-02T02:00:00.000+03:00

Juustukook, peal on tarretatud purustatud maasikatest kate, kaunistused valge šokolaadiga.

Makroonid porgandiga - esimene katsetus

2011-07-01T12:04:00.001+03:00

Makroonid (macarons) maitsevad mulle väga - nii need, mida saab Bonaparte'ist kui ka Prantsusmaa kandis proovitud. Taaskord on nii, et mõelnud nende valmistamisest olen kaua, aga tegudeni jõudsin alles eile. Jälle tundus, et ettevõtmine on suur ja raske, aga tegelikkuses on koostisaineid üsna vähe ja protsess iseenesest lihtne. Siiski ei tulnud mu esimesed makroonid välja päris sellised nagu plaanitud.
Esimene raskus algas sellest, et ma ei leidnud kuskilt purustatud mandleid. Tavaliselt olen seda saanud osta Kaubamaja toidupoes, aga seekord ei olnud toodet ei Kaupsis, Selveris ega Stockmannis. Blender on meil katki ja seega sündis mandlijahu Marko ja minu (ja lihahaamri) koostöös. Algul tundus, et jahu ei ole piisavalt peene, aga samas need pähklitükid on mõnusad.
Teiseks arvan, et mu makroonid on liiga suured, aga see on kõige kergem asi muuta. Kolmandaks on kreem natuke vedel - toasoojas muutub voolavaks ja neljandaks oli küpsetamine natuke komplitseeritud. Soovitan kindlasti kasutada pöördõhuga küpsetusprogrammi, ise järgmine kord teen ka seda. Muidu jäid mu makroonid ettenähtud küpsetusajaga pooltooreks (küpsetasin kauem kuni lõpuks olid valmis).
Aga, mis peamine, maitse on hea!:)
Kui mu oskused paranevad, saan hakata tegema disainiga makroone.

Retsept (via raspberri cupcakes)

Makroonid:
* 3 munavalget (mitte värsked on parim)
* 110 g mandiljahu/purustatud mandleid (mul oli 100 g pakk)
* 3,8 dl tuhksuhkrut
* 0,5 dl suhkrut

Vahusta munavalged vahtu, lisa suhkur ja vahusta kuni vaht on läikiv ja kõva. Teises kausis sega omavahel mandlijahu ja tuhksuhkur (soovi korral ka toiduvärv) ning lisa sinna siis munavalgevaht.

Pane tainas (näiteks tordipritsi abil) pannile ja lase sel umbes tund seista ja kuivada. Siis küpseta u 150 kraadi juures 15–18 minutit (pöördõhuga programmiga). Jahuta.

Porganidikreem:
* 100 g toorjuustu
* 3,5 dl tuhksuhkrut

* 1 keskmine porgand
* maitse järgi natuke kaneeli

Riivi porgand peenikeselt ja prae/kuumuta keskmisel kuumusel vähese võiga u 15 minutit. Jahuta.
Vahusta toorjuust, lisa tuhksuhkur ja vahusta läbi.
Lisa porgand ja kaneel ning sega läbi.

Pane jahtunud makroonid kokku ja naudi. Kuna mu kreem oli vedelamapoolne, siis hoidsin makroone öösel lausa sügavkülmas. Edu igatahes ja ma proovin varsti kindlasti jälle.

Mmmmuffinid

2011-06-28T20:00:00.001+03:00

Eile tuli hoog peale ja tegin juba tükk aega tagasi Joy the Bakeri juures nähtud muffinid valmis. Tundus suur ettevõtmine, aga tegelikult ei olnud isegi vaja poest midagi väga erilist osta ja arvestades seda, et alles kuskil kella 21 ajal alustasin, sain ka üpris vara valmis. Aega läks kokku umbes paar tundi.

Muffinid ise on siuksed lihtsad ning tulevad tihedad ja kleepuvad (mitte halvas mõttes), taignapall on muidugi geniaalne lisand, sest Ben & Jerry jäätis on mul juba 10 aastat lemmik olnud - alates ajast, kui seda esimest korda proovisin (muidugi enne oli asjal ka eksootika maitse juures, nüüd, kui seda kodupoest osta saab, ei olegi isu enam nii suur..). Ja vahukommiglasuur peal on eriti kipa. Ma ei olnud seda varem teinud, aga olin eile täitsa vaimustuses kui lahedalt see välja tuli. Ühesõnaga siis tuleb nagu kolm eraldi asja valmis teha ja siis kõik kokku panna. Mulle väga meeldis nende muffinite kallal toimetada ja maitsevad ka head. Natuke tegelikult kartsin ka, et ikkagi taignapall on sees - mulle on alati igasugune tainas väga hästi peale läinud, aga mida teised eestlased võivad arvata.. kokku tuli 24 muffinit ja seega kindlasti saab mõni teine eestlane neid ka süüa!

Muffinid:
* 5,3 dl jahu
* 4,7 dl suhkrut
* 2,4 dl kakaod
* 2 tl küpsetuspulbrit
* 0,5 tl soola
* 1 tl vanilliekstrakti

* 1,8 dl õli
* 2 tl äädikat
* 4,7 dl külma vett

Taignapallid:
* 110 g toasooja võid
* 2,5 dl jahu
* 0,5 tl küpsetuspulbrit
* 0,75 tl soola
* 1,2 dl fariinisuhkrut
* 0,7 dl suhkrut
* 1 tl vanilliekstrakti
* 2–3 spl jogurtit (mul oli metsmaasika oma)
* 2,4 dl šokolaaditükke (mul oli 1 pakk)

Vahukommiglasuur:
* 4 munavalget
* 3,5 dl suhkrut
* 1,2 dl heledat suhkrusiirupit
* soola
* 2 tl vanilliekstrakti

Soojenda ahi 180 C juures ja pane muffinivormid valmis.
Muffinite jaoks pane kokku kõik kuivained. Teises anumas sega kokku õli, vesi, vanilliekstrakt ja äädikas. Lisa vedelad ained kuivade sekka ja sega kõik läbi täpselt nii palju, et segu oleks tükkideta. Üle segada ei tohiks. Vala tainas vormidesse ja küpseta umbes 20 minutit. Jahuta muffinid maha.

Taignapallideks vahusta toasoe või suhkrutega heledaks ja kohevaks. Lisa jogurt ja vanilliekstrakt. Seejärel sega sisse kõik kuivained ja lõpuks šokolaaditükid. Vormi taignast 24 palli. Mina hoidsin enne tainast natuke külmkapis. Valmis pallikesed panin aga üldse sügavkülma, kus need üsna kiiresti kõvaks ja tugevaks muutusid.

Vahukommiglasuuri jaoks pane suurema potiga kuumenema umbes 3 cm jagu vett, lase sel aurama minna. Kuumakindlas kausis sega kokku munavalged, suhkur, suhkrusiirup ja sool. Kuumuta segu vee kohal umbes 5 minutit pidevalt segades. Ära lase munal küpsema hakata! Siis vahusta segu kiireima kiiruse peal umbes 5 minutit kuni vaht on tugev, läikiv ja kohev (ja paistab välja eriti njammi! ja nagu sulatatud vahukommid, kui oled neid kunagi sulatanud. Mina olen).

Lõika muffinitele keskele auguke sisse, aseta sinna taignapall ja lase tordipritsiga (kui sul on, kui ei, siis võib kasutada kilekotti või kasvõi lusikat) glasuur ilusti taignapalli ümber. Küpseta muffineid ahjus grilli all, aga ole väga ettevaatlik, sest see käib kiiresti! Nii minuti jagu läheb umbes aega, et glasuur oleks pealt ilusti pruunistunud, vahepeal võib tekkida vajadus pann ümber keerata.

Valmis ongi - ilusad, eks?

Liisi + part = love

2011-06-20T19:29:00.001+03:00

Ma pole vist kunagi ühtegi postitust kirjutades enda üle nii uhke olnud! Ma mõtlesin ise toidule retsepti välja! Okei, ma ei saa väita, et sellist retsepti pole keegi teine varem välja mõelnud, aga samas ma ka ei tea, et keegi oleks seda teinud. Ma olen pardi valmistamisest mitu kuud juba mõelnud ja erinevaid retsepte lugenud, aga tegudele jõudsin alles täna. Tegelikult natuke ka eelmine reede, kui me Vanaemu juures tubast grillpidu pidasime ja mina võtsin kaasa pardiliha. Emu valmistas seda miskises rabarbarisegus (ootan retsepti;)), mis oli väga maitsev. Nii saingi ka mina julgustust ja ostsin täna endale poest kaks pardifileed.
Ma arvestasin ka sellega, et toit võib täiesti sassi minna, aga sisetunne ütles, et suurema tõenäosusega ikka õnnestub. Lisaks sellele, et mul on enda pärast nii hea meel, et ise midagi välja mõtlesin, on mul veel eriti suur rõõm selle üle, et tegu on soolase roaga. Marko ju alati räägib mulle, et ma võiksin rohkem soolast valmistada. Ma ei saa midagi parata, et küpsetised ja koogid mind rohkem inspireerivad.. Aga oma igavese lemmiku – pardi, mida varem vaid Hiina restoranis nautisin – valmistamine oli pea sama kutsuv:)

Minu retsepti kuulusid (kogused on ligikaudu, sest ma tegelikult ei mõõtnud):
2 pardifileed
3/4 pakki külmutatud kirsse (oleks võinud vabalt kogu pakki kasutada)
3 kuhjaga spl fariinisuhkrut
1/2 dl valget veiniäädikat
4 värsket tüümiani vart
soola-pipart

Panin kirsid, suhkru, veiniäädika ja tüümiani potti ja keetsin läbi. Pardile lõikasin naha poole sügavad siilud sisse ja määrisin liha soolaga sisse. Praadisin naha poolt kuumal pannil mitu minutit, kuni rasv hakkas sulama ja nahk oli pruun ja krõbe. Samal ajal purustasin teisele poole pipart. Siis panin lihatükid vorminõusse ja valasin kirsikastme peale. Küpsetasin ahjus 200 kraadi juures umbes 8–10 minutit. Tegelikult enne küpsetasin 10 minutit hõbepaberiga kaetult, aga see jättis liha täitsa tooreks ja seepärast ärge seda tähele pange. Siis küpsetasin parti uuesti 8 minutit ilma hõbepaberita (pöördõhuga programmiga) ja liha sai mõnusalt pehme ja hea.

Tõesti maitsev ja ka äärmiselt lihtne ja kiire roog:) Täna võin endaga rahul olla.

Küpsisemaania

2011-06-09T12:54:00.000+03:00

Olen nüüd tükk aega juba jälginud paari küpsise tegemise blogi – naised, kes peamiselt dekoreerivadki küpsiseid. Näiteks see ja see (ärge minu omi neis blogides olevatega võrrelge palun, ma alles esimest korda proovisin:)).
See jälgimine ja imetlemine on tore, aga tekitab vastupandamatu soovi ise ka nii ilusaid asju valmistada. Muidugi esimese korraga nii kenad asjad välja ei tule, aga eks näis, kuidas need maitselt peale lähevad – kas viitsin veel teha.

Üleeile küpsetasin valmis tavalised suhkruküpsised (sugar cookies) ja eile pärast Jamiroquai kontserti asusin neid kaunistama. Kui mingit konkreetset mõtet ei ole, on natuke raske. Mul on nii alati olnud, et improvisatsioon ei tule nii hästi välja kui näiteks mingid ette planeeritud asjad. Aga siuksed nad siis on. Väga olulist rolli mängib glasuuri paksus/vedelus, eks seda peab harjutamise käigus veel timmima. Jälle tõdesin, et tahaks minna imedemaale Ameerikasse, et sealt kõikvõimalikke kokandustarbeid endale soetada. Aga samas, saan hakkama ka nendega, mis siin on. Seekord sain tordipritsiks miskid tegelikult korstende ehitamiseks mõeldud torbikud, millega oli hästi mugav toimetada. Eks peab siis maitset ka proovima (öösel pool 3 ei olnud küll isu mekkida, pealegi oli glasuur veel ju täitsa vedel) ja siis saab küpsiste kaunistamise edasise saatuse otsustada.

Tegelikult on pildid tehtud ka hommikul, kui glasuur oli veel pehme. Loodan, et õhtul koju jõudes on nad valmis.

Rabarberikook

2011-05-27T11:32:00.001+03:00

Kuigi see kook on Eesti blogist Ise tehtud. Hästi tehtud ja paljud on seda juba näinud, siis postitan selle ikkagi siia ka. Sain Markolt selle eest ju ülima kiituse ja see juba on midagi!:) Kook on tõesti väga hea. Ma ei suutnud muidugi oodata ja hakkasin kohe kuuma kooki sööma, siis oli see rabarberikisselli maitsega (ehk väga hea), aga jahtunult veel parem. Meil jätkus seda kahepeale mitmeks päevaks ja iga päev sõime seda uuesti suure rõõmuga. Kui kook oli jahtunud (mina hoidsin seda külmkapis), tekkisid selle pinnale ka armsad tilgad.

Ainukese asjana võib-olla järgmine kord (kindlasti teen kooki veel) vähendan natuke suhkrukogust põhjas ja besees, sest kook on tõeliselt magus. Keskel ju kondenspiim ka.

Põhi
2,5 dl jahu
120 gr külma võid
1 dl suhkrut (või siis vähem)
1 munakollane
1/2 tl soola
1-2 sl jääkülma vett
Sega sool, suhkur ja jahu. Lisa külm või ja haki läbi. Klopi munakollane külma veega segamini ja lisa see jahusegusse. Mätsi tainas palliks, pane kilesse ja külmkappi. Hoia seda seal 30 min kuni tund.
Siis suru taias vormi põhja ja külgedele (mul külgedele eriti ei õnnestunud seda suruda, aga midagi ei juhtunud sellest) ning küpseta 200 kraadi juures 7-10 minutit, kuni taina pind on kuivaks tõmbunud.

Täidist küpseta 180 kraadi juures.
Täidis
500 gr rabarberit
200-250 ml magusat kondenspiima (ma panin pigem rohkem kui vähem)
3 munakollast
Sega munakollased kondenspiimaga, lisa tükeldatud rabarber (samuti nagu retsepti algasukohas soovitati, ka mina ei koorinud rabarberit) ja vala segu eelküpsetatud põhjale. Küpseta 180 kraadi juures 30-35 minutit.
Beseekate
4 munavalget
1,5 dl suhkrut (või vähem)
sidrunimahla (soovitan küll, et ei oleks NII magus)
Vahusta munavalged sidrunimahlaga. Lisa lõpupoole vaikselt suhkur. Vahusta tugeva vaht. Pane munavalge koogile ja küpseta 180 kraadi juures kuni besee on kuldpruunikas (7-10 minutit).

Meeleib

2011-05-17T22:25:00.000+03:00

Nüüd midagi erakordset! Tegelikult mitte, aga midagi head ikka.
Kui ma väike olin, sõime me seda hommikusöögiks. Peamiselt nädalavahetustel, sest äripäeval hommikusööki eriti kunagi ei söönudki. Laupäeval-pühapäeval oli/on hea, kui saad loomulikult ärgata ja isu jõuab ka tekkida.

Nüüd aga söön ma seda ka mõnikord õhtusöögiks. See on väga hea - mesi ja leib koos ... mmm. Lisaks vana hea maitsev kodujuust. Superlihtne valmistada ja saab kohe süüa. Ainult üks taldrik ja kahvel lähevad mustaks ka, kui kokkuhoidlikult toimetada.

Vaja läheb:
* Leib
* Või
* Kodujuust
* Hapukoor
* Vedelamapoolne mesi

Võta leib ja määri või peale. Lõika leib ruutudeks ja aseta viilukujulisena taldrikule. Pane peale kodujuustu korralik hunnik, sellele hapukoort ja kõige peale nirista maitse järgi mett. Ära koonerda:)
Ja ongi valmis! Aeg-ajalt tekib mul ikka ja jälle meeleiva isu.

Umbrohupirukad!

2011-05-10T00:52:00.001+03:00

Harilik naat kasvab salumetsades, umbrohuna aias ja elamute ümbruses.
Noored lehed on söödavad ja sobivad salatisse. Naat on eriti rikas E
ja C vitamiini ning eeterlike õlide poolest.
Uku tõi koju kotitäie naati ja tegime sellest pirukaid. Olemas oli
lehttaigen, sisuks improviseerisime sellise sisu: hakitud naat,
riivjuust, hakitud tomat, sojat ja suhkrut ning kõik segada 1 paki
toorjuustuga. Ühed parimad pirukad tulid üldse!
Siis tegin veel teise pirukapoisi kah samast segust. Olemasoleva segu
segasin omakorda veel keedetud tatraga ja tegin sellise pizzataolise
asja. Peale läks natuke parmesani ja siis veel feta ribasid, mis
tulistasin tordikauniistajaga sinna peale. Jällegi väga maitsev tuli.
Kes rohelise fänn on, siis soovitan kindlasti. Natuke meenutab see
maitselt nõgest.

http://www.perenaine.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=363:nippe-munakeetmiseks&catid=2:artiklid&Itemid=3
Siin on naadi kohta väike artikkel kah näiteks kui huvi on.

--
Kadri Tulev

Lõhepirukas

2011-05-02T10:49:00.002+03:00

Facebookist on teine kord ikka kasu ka. Eelmisel nädalal soovitas Nami-Nami teha lehttainas küpsetatud lõhe- või forellifileed. See tundus nii hea ja lihtne ja kala pole juba ammu söönud.
Käisin siis eile esimest korda Sadamaturul ja täitsa tore oli. Vaatamata minu hilisest saabumisest (umbes 13-14 paiku) sain kõik, mida sealt otsima läksin - lõhefilee, magusaid kirsstomateid, rabarberit ja boonusena värsket soolakurki. Tuul küll tahtis vahepeal kõrvad minema puhuda, aga jalutuskäik oli sellegipoolest tore ja värskendav. Taustaks kuulasin Ewert and the Two Dragonsi uut plaati, väga mõnus. Muud asjad ostsin Rimist, aga tapenade oliivipasta leidsin ainult Stockmannist. Hea oli, et seda otsima läksin, sest see oli nii maitsev seal kala ja taigna vahel. Panen siia kirja retsepti nii, nagu mina seda tegin.

*500 g pärmi-lehttainast
*600 g lõhefileed
*oliiviõli
*soola
*purustatud musta pipart
*2 sl tapenade oliivipastat
*väike kimp värsket basiilikut (ainult lehti)
*kimp kirsstomatit
*mozzarella-juustu
*määrimiseks 1 lahtiklopitud muna

Puhasta kala, venita (sulanud) tainas natuke suuremaks, et see oleks kalast pikem ja laiem. Pane kala taignale, maitsest soola-pipraga ja nirista peale oliiviõli. Seejärel määri kalale õhuke kiht oliivipastat. Ma panin sellise kihi, et kala oli ühtlaselt must ja roosat lõhet eriti ei paistnud. Siis basiilikulehed, pooleks lõigatud tomatid ja lõpuks mozzarella. Mul oli juustu ainult natuke järel (pool ühest pakist), aga sellest täitsa piisas. Siis tõsta ääred kalale ja n-ö mähi kala taignasse. Kuna mul oli kala sabapoolne ots, siis tuli ta siuke paras kalabeebi välja. Pintselda pirukas munaga ning küpseta 200 kraadi juures umbes 30 minutit, kuni tainas on puhvis ja kuldpruun.

Värske soolakurgi viilud salatiks kõrvale ja tõesti oli maitsev roog. Pealegi, nii lihtne valmistada. Me sõime kahepeale selle piruka õhtuks ära, et kui on soovi rohkematele inimestele pakkuda, peaks vast suurema piruka valmistama. Mõtlesin veel, et tore oleks seda valmistada väiksemate pirukatena, et iga sööja saaks taldrikule täitsa oma individuaalse lõhe taignas.
Magustoiduks keetsin vaniljega riisiputru (ikka seda munaga varianti) ja rabarberikisselli marjadega.

Tomatikorvikesed tuunikalaga

2011-05-01T23:45:00.001+03:00

Plaan oli teha ühe raamatu järgi tomatiküpsiseid ning
suvekõrvitsa-tuunikala rulle. Tuunikala rullide jaoks pidi
suvekõrvitsa laiad ribad korraks keevasse soolvette panema ja siis
pärast rullbiskviidi moodi rullid tegema, kus seguks on toorjuust
tuunikala ja hakitud murulauguga. Keetsin kogemata suvekõrvitsa
pudruks niiet see plaan läks luhta. Ühildasin siis siiski oma
katsetused ja tegin küpsisetaignast (teeklaas jahu,7spl. võid, 1 muna,
1 tl paprikapulbrit, paar spls. tomatipastat, soola) korvikesed ning
pärast panin selle suvekõrvitsa rulli sisse mõeldud segu sinna hoopis
ja väga kenasti sobis kokku. Ülejäänud taignast sai veel kmõned
küpsisepulgad juurde teha :)

--
Kadri Tulev

Minu lihavõtted

2011-04-22T18:11:00.000+03:00

Toimus jälle munade värvimise võistlus mu sugulaste juures. See aasta oli vaba teema ja ma valmistusin ette põhjalikult. See tasus end ka ära, sest sain esimese koha! Jee:) Minu töö koosnes heegeldatud kanast oma pesas istumas (sees on päris muna) ja roosadest besee-jänkudest, vahel sidrunikreem. Retsept paar postitust taga pool. Esitluses näitasin tantsuvideot jänestest, kelle nägudeks panin enda, oma õe, oma täditütre ja vennatütarde pead. Lapsed olid väga vaimustuses:)

Kaasa võtsin porgandikoogi. Sellega oli väga palju jamamist. Esiteks tegin ühes vormis (õpetuses oli kaks kooki kahes vormis) kogu koogi ja see jäi natuke tooreks, nii et pidin seda pärast veel küpsetama. Siis keetsin valmis karamelli, mis kooki pidi imbuma, aga jätsin selle korraks seisma ja karamell kivistus. Mõtlesin, et saaksin selle ju üles sulatada ja siis koogi sisse immutada, aga äkki siis oleks karamell koogi sees samamoodi kivistunud ja kook oleks üks kõva käkk tulnud? Karamell rändas prügikasti ja keetsin vahele kreemi hoopis kondenspiimast, suhkrust ja võist. Kook oli rammus ja raske, teine kord enam küll ei viitsi nii palju vaeva näha sellise tulemuse nimel. Hea oli küll, aga mulle üldiselt ei meeldi nii rasked koogid. Oleksin võinud seda taibata muidugi ka juba enne, retsepti lugedes... Ma ise siia retsepti lisama ei hakkagi, kõik saavad lugeda sealt algupärasest kohast. Välja nägi vähemalt kevadpühane:)

Värvisime Merjega munasid.

2011-04-22T00:56:00.001+03:00

Ülemisel pildil Merje munad, alumisel minu. Kasutasime akrüülvärve,
kuldamispuru, salvrätitehnikat. Savisaarega muna viib Merje Lasnamäel
valmiva kiriku uksejalamile pühade ajal, seemneks.
--
Kadri Tulev

Kiulupirukad

2011-04-17T23:16:00.002+03:00

Tegime täna kilupirukaid, tegelikult mina keetsin ainult munad ja Uku
tegi kõik muu. Tõeliselt head soolased pirukad tulid. Taigen oli
retseptis tavaline või, jahu, sool, vesi taigen, mida tuli siis veidi
külmikus hoida ja pärast lappida kokku ja rullida mitu korda, et
sellest moodustuks midagi lehttaigna sarnast, aga võib kasutada
ükspuha mis tainast ma usun. Sisse tuli panna siis vürtsikilu ja lõik
keedetud muna ja nii oligi! Vürtsikilusid müüakse nii puhastatud kui
puhastamata kujul. Uku kasutas puhastamata, siis tuli ise soolikad
välja lükata ja pea maha võtta. Soovitan kindlasti korra teha, kes
kilu just ei põlasta miskil põhjusel. Ikkagi rahvuslik kala ja
Tallinna au ja uhkus!
--
Kadri Tulev

Avokaado ja õlu koogi sees

2011-04-16T16:21:00.001+03:00

Tegin eile šokolaadikoogi avokaadodest ja õlust. Kookoserasva kasutasin või asemel ja mune ei käinudki sisse. Peaaegu unustasin suhkrut lisada. Napilt enne, kui kook ahju läks, maitsesin tainast ja sain aru, et ei ole päris see. Siis meenusid suhkrud. See oleks olnud päris halb läbikukkumine, aga õnneks läks hästi. Loo moraal - tainast tuleb ikka maitsta. Õnneks mulle väga meeldib tainast (igasguseid taignaid) süüa.

Kook ise jäi mulle juba natuke aega tagasi silma siit. Tundus maitsev ja eile võtsingi ette. Hea, et võtsin, väga hea kook tuli välja:) Natuke muutsin, ei leidnud poest tumedat šokolaadiõlu, kasutasin sellist stout'i, nagu Rimis parasjagu oli. Kasutasin ka tavalist piima, esiteks kuna poes riisipiima ei olnud ja mul ei ole tavalise piima vastu ka midagi. Ka valget veiniäädikat kasutasin sellist, nagu mul juba kodus oli. Lisaks oli juhendis, et küpseta kaks eraldi põhja. Ma vaatasin, et mul on vormid natuke erineva suurusega ja ei viitsinud hakata mässama, seega küpsetasin ühes vormis koogi valmis ja lõikasin siis pooleks. Katet sai kahest avokaadost vähe, järgmine kord teeksin vähemalt kaks korda rohkem avokaadokreemi. Lisaks peaks seda valmistama köögikombainis, mis mul mõni nädal tagasi otsad andis:( Kookosrasv peaks olema ka pehmem, sest mul ta ei tahtnud hästi ära seguneda. Ajasin kreemi läbi sõela, sellest oli natuke kasu. Aga retsept siis selline:

Kook:

4,5 dl jahu
6 spl kakaod
0,5 tl soola
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl söögisoodat
2,5 dl suhkrut
2,5 dl fariinisuhkrut
0,6 dl kookosõli (sulatasin kookosrasva üles)
1,2 dl avokaadot (kasutasin 2 avokaadot)
1,2 dl õlu (chocolate stout)
1,2 dl (riisi)piima
2 spl valget veiniäädikat
2 tl vanilliekstrakti

Kate:
2,5 dl avokaadot (kasutasin 2 avokaadot, oleks pidanud 4 panema)
0,6 dl kookosõli
1 laimi mahl
1 tl vanilliekstrakti
1,8 dl tuhksuhkrut

Soojenda ahi 180 C kuumuseks.

Sega omavahel piim ja veiniäädikas, jäta seisma.

Sega kokku kuivained - jahu, kakao (sõelu mõlemad läbi), sool, küpsetuspulber ja sooda. Lisa juurde ka suhkrud. Vispelda kõik läbi, kuni värv on ühtlane.

Sega kokku avokaado (purustasin kahvliga) ja kookosõli. Lisa õlu ja piima-veiniäädikasegu ning vanilliekstrakt. Mõned avokaadotükid võivad jääda. Siis sega juurde kuivained. Liiga palju pole vaja segada, lihtsalt, et kuivi kohti enam näha ei oleks.

Nüüd küpseta kooki u 30 minutit, kuni puust hambaork tuleb koogist puhtalt välja. Jahuta kook maha ja lõika pooleks, juhul kui küpsetasid ta ühes tükis. Mugavam muidugi on kaks eraldi põhja teha - on pärast vähem pudistamist.

Katteks sega omavahel kokku avokaado, pehme kookosrasv (või -õli) ja laimimahl. Lisa pool tuhksuhkru kogusest ja maitse järgi veel, kui on soovi. Pane osa kattest kahe koogipõhja vahele ning ülejäänuga kaunista kook. Hoia kooki enne söömist pool tundi või tund külmkapis. Ajaga võib katte värvus tumeneda, aga külmkapis hoides peaks kook värske püsima mitu päeva.

Tuleb hästi ilus naturaalselt rohelise kattega kook, mis maitseb väga hästi. Algul tundus keeruline teha, aga tegelikult ei olnud üldsegi. Soovitan proovida.

Sidrunid

2011-04-11T14:01:00.001+03:00

Ostsin juba nädala eest sidrunid valmis, et teha neid beseesid sidrunikreemiga. Aeg läks ja ma ei teinud neid ikka veel kuni alles eelmise neljapäevani. Siis avasin sidrunikoti ja oli juhtunud selline asi nagu pildilt näha võib. Ilus ju. Õnneks teised sidrunid olid hallitusest puutumata jäänud ja sain neid kasutada.
Millegi pärast ma arvasin, et sidrunikreemi valmistamine on keeruline. Tegelikult ei ole üldse. Esimesel korral tuli kohe ilusti välja. Pühapäeval tegin veel ja rohkemast sidrunimahlast ja siis läks kõik vussi... Tegelt oma viga, sest ei viitsinud korralikult mõelda ja panin poole vähem muna kui oleks pidanud. Kreem ei läinud paksuks ja läks prügikasti. Aga sellest hiljem, kõige pealt beseed sidrunikreemiga. Need olid täitsa unistuslikud (selline sõna on ju olemas? Nagu inglise keeles dreamy) ja suussulavalt mõnusad. Magus ja hapu koos, ideaalne.

Beseede jaoks:
2 suure muna valget
natuke soola
1,5 dl suhkrut
1 tl sidrunikoort
1 tl vaniljeekstrakti (või -suhkrut)

Lase munavalgetel u 30 minutit toasoojas seista, siis vahusta need keskmisel kiirusel kohevaks vahuks, lisa sool ja mikserile kiirust ning jaohaaval lisa suhkrut. Vahusta kuni vaht on kõva ja läikivalt valge ning hoiab vormi. Sega sisse sidrunikoor ja vanilje.

Tee väiksed beseed, võid neid teha lusikaga või tordipritsiga või kuidas soovid. Pooled tee tasased (need jäävad alla) ja pooled võivad olla ilusama kujundusega. Mina sain ilusti kaks pannitäit beseesid, kusjuures need võivad ahjuplaadil olla üsna lähestikku, sest beseetainas küpsedes ei paisu. Panin mõlemad plaadid koos ahju, tuulutusprogrammiga 90 kraadi juurde kaheks tunniks küpsema. Kui su ahjul tuulutusprogrammi ei ole, siis jäta uks natuke lahti.

Sidrunikreemiks:
1,2 dl sidrunimahla
1,2 dl suhkrut
2 suurt muna
2 suure muna kollast (beseedest jäid alles)
natuke soola
85 g võid

Vispelda sidrunimahl, suhkur, munad ja sool väikses potis kokku ja pane madalale kuumusele kuumenema. Lisa võitükid ja soojenda pidevalt segades. Kui või on sulanud, peaks segu hakkama paksemaks muutuma. Sega hoolega ja kui segu on parajalt kreemjas võta see tulelt ning vala läbi sõela kaussi. Sõel eraldab munatükid, mida oma kreemi sisse keegi ilmselt üldse ei tahaks. Siis pane kreem purki, toidukile peale ja seejärel kork. Nii ei teki (vähemalt minu andmetel) kreemile seda "nahka" peale. Pane kreem külmkappi jahtuma.

Kreem pane beseede vahele vahetult enne söömist, sest kaua seistes muudab sidrunikreem alumise besee pehmeks. Maitse on endiselt suurepärane, aga lihtsalt on raskem neid süüa. Mitte võimatu, aga raskem:) Hea on kokku pandud beseeküpsiseid ka natuke külmas hoida.
Kui tahad beseesid ja kreemi mitu päeva hoida, siis beseed säilivad kõige paremini suletud anumas ja kreem kindlasti külmkapis.

Niimoodi see kook jahtus.

Siis meenus mulle üks kook, mille olin juba ammu pannud endale järjehoidjatesse. Kombineeritult sellega, et oskan nüüd ju sidrunikreemi teha ja see polegi eriti raske ja sellega, et ükspäev nägin kuskil blogis eriti lahedat koogi kaunistamise viisi, aga see oli tehtud võikreemist, mis pole nii lahe, aga seda saaks sama edukalt teha ka munavalgevahust, sündiski see kook. Aga ma retsepti veel ei annaks, sest see vajab muudatusi. Teen kooki veel korra (või paar) ja kui see on mulle meelepärase staatuse saavutanud, kirjutan siia ka retsepti. Eile, kui seda valmistasin, suutsingi sidrunikreemi kaks korda sassi ajada. Esimese viskasin ära, tormasin Selverisse uute sidrunite, munade ja või järele. Teine tuli natuke parem, aga ikka mitte piisavalt paks ja kreemjas. Järgmine kord olen kindlasti targem!

Martsipani jäi ju üle..

2011-04-01T13:56:00.000+03:00

.. ja nii sai valmis teine kook. Aga ei tahtnud enam biskviiti, proovisin hoopis kohupiimaga.
Segasin omavahel kokku 200 g kohupiima, 200 g ricotta kohupiima (see on teralisem), suhkrut (veidi üle 1 dl), vanillisuhkrut, vanilliekstrakti, 2 muna, natuke nisujahu (umbes 1 dl ma arvan) ja natuke kaerajahu, kookoshelbeid ja pakk külmutatud vaarikaid. Tainas oli juba nii maitsev, et kui aus olla, sõin osa sellest niisama ära:)
Põhjaks panin piimaga immutatud Kalevi vaniljeküpsiseid ja küpsetasin 200 kraadi juures umbes 40 minutit. Kaunistasin oma oskustele vastavalt martsipaniga. Värvisin seda värvilise tuhkuhkruga. Kook on hea, aga mõtlen natuke, kuidas teda veel paremaks saaks teha.
+ Martin Ehala on üks tark mees!

Martsipan vs vahukommimass

2011-03-29T11:14:00.000+03:00

Üle pika aja üks sissekanne! Ja nagu selgub, on tegu 200. postitusega. Õnnitlused meile.

Eile tegin kaks kooki. Sisu on mõlemal sama - kakaobiskviit šokolaadipudingu ja kirssidega - kuid kate erinev. Ühele voolisin kaunistused martsipanist, teine sai vahukommimassist katte. Üks on sünnipäevaks ja teine tähistab tööalast edu. Ei tea, kumb teistele rohkem meeldib, aga mulle meeldivad mõlemad:)

Suvikõrvitsa ahjuroog erinevate juustudega.

2011-03-03T16:04:00.001+02:00

Juhtus selline lugu, et külmik oli suhteliselt tühi, samamoodi kõht.
Aga lahendus sai väga hea ja kerge! Võtsin olemasoleva suvikõrvitsa,
viilutasin, panin ahjuvomi ja maitsestasin soola, pipra ning erinevate
vahemere maitseainetega, sirtsutasin oliiviõliga üle. Suvikõrvitsate
vahele sokutasin veel viilutatud küüslauku ning sibularattaid. Siis
lisasin sinna vahele ja peale fetajuustu kamakad, seejärel õrna kihi
riivjuustu ning kõige peale mõned törtsakad kreemjuustu. Ahjuvormile
tõmbasin hõbepaberi peale ja 15 minuti pärast oligi eine valmis.
Sibulad jäid mõnusad krõmpsud, suvikõrvits ja feta samas olid läbi
küpsenud. Sinna põhja tekkis oliivõlist, mahladest ja kreemjuustust
mõnus kaste kaa. Vot sellise roa saab siis teha kui kodus on ainult
suvikõrvitsat ja erinevaid juuste! Head isu!

--
Kadri Tulev

Kohupiimakook mustikatega. Rõhk kohupiimal.

2011-02-20T21:13:00.000+02:00

Retsept on hästi lihtne, jällegi minu enda täiendatud versioon ühest teisest koogist. Igaljuhul käib see nii: 3 pakki kohupiima (2 pk võiks olla riccottat), 2 muna, pool klaasi mannat, veerand klaasi jahu, surakas hapukoort, suhkur, vanillisuhkur, näputäis soola, peotäis mustikaid. Sega kõik kokku. Ja ega rohkem polegi midagi. Rõhk on kohupiimal nagu öeldud. See mulle väga maitseb küpsetatult. Kõige peale raputasin kaneeli kah.
Kui mustikaid pole, võib seda kooki teha nii, et riivida apelsini ja sidrunikoort sisse ning hakkida mandleid koogi sisse. Siis on selline kõvemapoolne tsitrusehõnguline kohupiimakook.
--
Kadri Tulev

Kihiline kanavorm

2011-02-20T19:55:00.001+02:00

Täiustasin ühte tavalist kana-ananassi retsepti veidi ja tuli päris maitsev kihiline kana ahjuvorm. Panen kihid kirja:
1) Kanafilee (maitsesta soola, pipra, peterselli, rosmariini ja soovi korral veel millegagi. Mina panin paprikapulbrit ja miskit veel).
2) Sibularõngad ja küüslauguviilud.
3) Umbes poolteist peotäit (olenevalt küpsetusnõu suurusest, mina tegin keeksivormis) õhukesi porgandiviile (tooreid).
4) Feta juustu tükid. Võib kohe korralikult panna, pärast sulab Feta kuskile vahepeale ära enamuses.
5) Ananassiviilud.
6) Kreemjuust määrida tutsakatena kõige peale ananasside otsa.
Siis kogu kupatusele peale valada veidi ananassi vedelikku ja hõbepaber peale ning ahju.Küpseta 200 kraadi juures u 30-40 minutut. Mingi aja pärast võta hõbepaber ära ja lase juust ja ananass pealt natuke krõbedaks ning ongi valmis! Serveeri riisiga. Superlihtne teha ja väga maitsev :) Selline soolase ja magusa kombo.
--
Kadri Tulev

Happy Valentine's Day!

2011-02-14T12:20:00.002+02:00

Head valentini päeva kõigile sõpradele ja muidu toredatele inimestele!:)

Tegin Mexican cookie'si, lõikasin südamekujulise piparkoogivormiga välja ja dekoreerisin vastavalt tähtpäevale roosa glasuuri ja temaatiliste sõnumitega. Fantaasia sai vahepeal otsa ja osad tulid lihtsalt sigrimigrilised...

u 300 g võid
2,5 dl suhkrut
5 dl jahu
2,5 dl mandlijahu (purustatud mandlid)
0,5 tl vaniljeekstrakti

Sulata või madalal kuumusel ja korja ära vaht, mis pinnale tekib. Lase sulavõil rahulikult olla, et sete vajuks põhja. Mõõda välja 2,5 dl sulavõid, jälgi, et põhja vajunud osakesed kaasa ei tuleks. Lisa võile suhkur, sega ära ja pane segu umbes 30 minutiks külmkappi, kuni see on tahkeks muutunud.
Mikserda nüüd või-suhkrusegu, see muutub vahukoore sarnaseks. Siis lisa ülejäänud ained ja sega tainas kokku.
Rulli see jahuga kaetud tööpinnale u 1 cm paksuseks (või vastavalt oma eelistusele paksemaks või õhemaks) ja lõika välja küpsised. Tainas võib mureneda, pressi seda siis õrnalt kokku tagasi. Küpseta 180 kraadi juures umbes 8–10 minutit.
Raputa peale tuhksuhkrut või dekoreeri vastavalt oma soovile.

Oirignaalretsept siin ja siin.

Kartul hästi rohelise kastmega

2011-02-08T12:08:00.001+02:00

Pühapäevane praad sai inspiratsiooni Joy the Bakerilt. Ostsin poest mõned kartulid, lõikasin nad alt tasaseks ja siis sisse sälud, määrisin kartuleid soolaga ja sälkude vahele pistsin küüslauguviilusid. Siis asetasin kartulid küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile, valasin neile oliiviõli ja asetasin iga ühe peale võikuubiku. Küpsetasin kartuleid 225 kraadi juures nii kaua, et nad olid ilusad pruunikad. Küüslaugud tahtsid küll välja vupsata kartulite vahelt, aga õnneks ainult mõned. Oleks sälud ehk natuke sügavamad saanud teha, aga ei julgenud liiga palju lõigata kartuses, et lõikan läbi. Küll aga teine kord tean, et võib sälkusid rohkem lõigata ehk siis, et need viilud oleksid õhemad. Väga oluline on iga natukese aja tagant kartuleid või ja õli seguga kasta, see teeb nad maitsekaks ja krõbedaks.
Kõrvale tegin kanafileesid veiniäädikapalsami, tomati ja mozzarellaga. Määrisin fileed soola-pipraga kokku, praadisin natuke mõlemalt poolt, kastsin külluslikult veiniäädikapalsamiga, siis asetasin peale tomati- ja mozzarellaviilud ja pistsin need kartulite juurde ahju küpsema. Kui aus olla, siis see retsept vajab veel töötlemist, sest maitset oli kanal jube vähe.
Aga õhtusöögi staar oli hoopis roheline kaste, mis sobis nii kartuli ja liha peale kui ka järgmisel päeval mõnusaks dipiks krõpsudega. Samas sobiks see ka leivamäärdeks või muuks taoliseks.

* Värsket spinatit (kasutasin terve karbi)
* India pähkleid u 50 g
* 1-2 küüslauguküünt
* värsket parmesani (või muud sarnast juustu)
* 1 sidruni mahl ja koort
* 0,5 dl oliiviõli
* maitseks soola-pipart

Pane kõik koostisained blenderisse ja purusta kuni kaste on ühtlane. Maitsesta soola-pipraga.

Parim...dipp/salat

2011-01-31T11:57:00.002+02:00

Meie pere armastab guacamole't. See lihtsalt nii väga maitseb meile. Nüüd leidsin aga väikse vahelduse (ikka siit). Mis siin salata, koostisained on 70% samad, mis guacamole puhul, aga lisandid ja tõsiasi, et seda dippi ei püreerita, vaid see jääb salatitaoliseks, muudab asja täiesti. Ausalt, soovitan soojalt seda proovida, ma tegin 2 õhtut järjest ja kindlasti varsti uuesti:)

Teiseks lugesin siit blogist postitust tortilla'st (kasutan tsitaatsõna, mulle üldse see tortilja miskipärast ei meeldi) korvikeste kohta ja see tundus olevat sobiv hetk neid katsetada. Veidi mässamist ja said enamvähem kenad kausikesed. Ma tegin minimuffinivormides ja kasutasin tatart raskuseks. Oleks võinud tatra enne näiteks hõbepaberi sisse keerata, oleks olnud mugavam. Teine kord teen kindlasti nii.

Aga tegelikult maitseb mulle kõige rohkem see salat-dipp ikkagi (Santa Maria Chilli) nacho'dega. PS. ma ei ürita siin reklaami teha, meie kaupluste valikus on aga üsna vähe maisikrõpse ja lihtsalt need meeldivad mulle kõige rohkem, selline sõbralik soovitus lihtsalt.

Maitsev dipp-salat

* 1 punane sibul

* 2 tomatit

* 2 küpset avokaadot

* u 100 g krevette

* musti oliive

* soola

* 1/2–1 laimi mahl

Haki kõik koostisained väikesteks kuubikuteks, lisa maitse järgi soola ja pigista laimist mahla peale. Sega ja naudi.

Originaalretseptis oli lisatud ka koriandrit ja tšillit. Värsket koriandrit see päev just poes polnud ja ega ma väga ei kurvastanud ka - see meie meelest tsipa seebimaitseline nagunii.

Väga teravad asjad mulle ka ei meeldi, seepärast jätsin ka tšilli välja.

Tervisepelmeenid ingveri ja sidruniga

2011-01-26T17:53:00.001+02:00

Kuna haigus kallale tuli, siis improviseerisin ühed korralikud tervisepelmeenid ja päris head tulid! Ostsin ühe paki põdraliha pelmeene, panin keema 1 veiseliha puljongikuubikuga, nii, et vett on küllaltki palju. Siis läks vette hakitud maitserohelist kohe hästi palju, porrut, 1 sibul, 5 küüslaugu sektorit, tükk sidrunit ja tükk ingverit. Lisaks erinevaid maitseaineid- chillipipar, till, suhkur ja veel paar asja, mis kätte sattus :P Kiire teha ja palju aprem kui tavalised pelmeeniplönnid!
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee

Marta šokolaadi präänik-küpsised

2011-01-25T12:48:00.007+02:00

Eks oli see vast vältimatu, et jõudsin (selle postituse kaudu) Martha Stewarti nende küpsiste retseptini. Häbiväärne, kui vähe ma sellest kokandusjumalannast tegelikult tean... Esimese asjana tuleb meelde, et ta pandi millalgi natukeseks vangi... mingi naljaka asja eest vist. Eks ma uurin Wikipediast järele:P (Täiendus allpool!)

Retsept:
225 grammi šokolaadi (kasutasin vahepealse tumedusega küpsetusšokolaadi)
3 dl jahu (2 dl nisujahu + 1 dl kaerajahu)
1,25 dl mõrut kakaod
2 tl küpsetuspulbrit
1/4 tl soola
115 g võid
3,25 dl fariinisuhkrut
2 suurt muna
1 tl vanilliekstrakti (ebayst saab ilusti tellida)
0,8 dl piima
suhkrut ja tuhksuhkrut

Kõige pealt sulata šokolaad veevannis või siis palju mugavamalt potis madalal kuumusel - ma teen alati nii ja ei ole siiani veel šokolaadi ega potiga midagi hullu juhtunud. Jäta sulanud šoks jahtuma.

Sega omavahel kuivained (jahud, kakao, küpsetuspulber ja sool).
Teises kausis mikserda omavahel ilusaks heledaks ja kohevaks vahuks või ning pruun suhkur. Mulle näiteks tõi jõuluvana uue mikseri koos kausi ja hoidjaga ja mul on taigna tegemine nüüd selle võrra lihtsam (vaata pildilt seda võimast protsessi:)). Kui segu on hele ja kohev, lisa vaniljeekstrakt ja munad, mikserda, kuni kõik on segunenud. Siis lisa juurde jahtunud sulašokolaad ja sega jälle. Seejärel kõige madalama kiirusega mikserdades lisa vaheldumisi kuivained ja piim. Mikserda täpselt nii kaua kuni tainas on läbi segatud.
Nüüd võta neli tükki toidukilet ja jaga tainas neljaks osaks ning mässi need osad kile sisse. Originaalretsept ütles, et tee pikad torud, mul tulid hoopis pätsid. Misiganes kujulised tainas-kiles-kompositsioonid sul tulevad, aseta need külmkappi nii umbes kaheks tunniks.

Kahe tunni pärast pane ahi soojenema 180 C peale, võta esimene tainas-kiles välja ja lõika see seibideks (kui sul on toru) või ruudukesteks vms. Kahte kaussi pane valmis tavaline suhkur ja tuhksuhkur. Tavaline suhkur aitab pallikesi rullida, tuhksuhkrus veereta palli nii kaua kuni enam ühtegi

šokolaadikohta pole näha.
Pane pallid ahjuplaadile piisavate vahedega (need hakkavad ahjus laiali vajuma - vaata pilti) ja küpseta 10–15 minutit. Tee nii kõikide torude/pätsikestega. Järgmine etapp on see, et hakka küpsiseid sööma ja elu nautima:)

Täiendus Martha Stewarti kohta:
Ta on natuke ka Poola päritolu.
Ta on ärimagnaat, meediategelane, autor ja annab välja ajakirja.
2004 pandi ta aktsiatega sehkendamise eest 5 kuuks vangi. Vangis tegi ta tööd, tuli välja ja tõusis uuesti tippu.
Noorena töötas ka modellina.
Näited tema avaldatud raamatutest: Martha Stewart's Quick Cook (1983), Martha Stewart's Hors D'oeuvres (1984), Martha Stewart's Pies & Tarts (1985), Weddings (1987), The Wedding Planner (1988), Martha Stewart's Quick Cook Menus (1988) ja Martha Stewart's Christmas (1989).
2006. aastal käis ta natuke aega Anthony Hopkinsiga, aga pärast seda, kui nägi filmi "Hannibal", lõpetas Martha suhte, sest ei suutnud meest filmirollist eristada.

Magus-magus kaneelirullisai

2011-01-12T12:35:00.000+02:00

Ükskord lugesin ühest saiast või struudlist või stritslist (mis nende vahe on?), mis tundus nii hea. See oli tegelikult juba vist suvel, kui ma sellest lugesin ja mõtlesin, et võiks ise ka proovida. Nüüd siis jõudsingi asjani! Tegin isale porgandipirukaid ja tainast jäi üle.

Mulle eriti meeldis see osa, kus sai saia kastmega üle valada, ainult see konkreetne kaste mulle väga ei sümpatiseerinud. Keetsin oma kastme kondenspiimast, võist (mõlemat umbes võrdses koguses) ja suhkrust (hullus, eks!:)) - panin need potti ja kuumutasin seni, kuni suhkur oli lahustunud ja lusikaga potipõhja tõmmates jäi triip natukeseks näha (loodan, et see seletus on arusaadav).
Pärmitaigna tegin nagu ikka piimast, pärmist, soolast-suhkrust, jahust ning võist-õlist oma koduse õpetuse järgi. Kui on huvilisi, siis võin teinekord etappide kaupa kirjutada ja piltidega illustreerida, kuidas ma seda teen.
Rullisin taignast ühe ristkülikukujulise tüki, määrisin seda sulavõiga, puistasin üle suhkru-kaneeliseguga ja rullisin kokku. Lõikasin viilud, asetasin need üksteise kõrvale vormi. Küpsetasin saia valmis ning valasin siis sooja kastmega üle. Soe sai sulatas ka kastet natuke vedelamaks ja see vajus kenasti igale poole pragude vahele. Tulemus oli magus ja hästi maitsev!

Särgikook

2011-01-11T11:23:00.002+02:00

Minu isa sai vahepeal 50-aastaseks. Tegime koos õega talle koogi. Seekord oli suhkrumassil miskit viga ja temaga oli raske tööd teha. Aga me ei andnud alla ja tegime kraed näiteks 4 korda uuesti, enne kui tulemusega lõpuks rahul olime. Koogi kaunistamisel leidsin inspiratsiooni internetist ja sellest, et mu isa elab praegu riigis, kus alkohol on keelatud, kuid ometi talle mõnikord üks väike viski meeldiks.

Koogi retsept on mugandatud versioon printsessitordist. Isa soov oli, et koogi vahel oleks banaane ja vaarikate asemel kasutasin maasikatoormoosi, sest seal oli värskeid maasikaid saada. Põhja tegin nii nagu õpetuses:
4 suurt muna
1 dl suhkrut (ja natuke veel)
1 dl jahu
1 dl kartulitärklist
1 tl küpsetuspulbrit

Küpsetasin selle 175-kraadises ahjus.

Vahele tegin kreemi vahustatud vahukoorest (2 dl), ricottast (u 200 g, seal kohupiima kui sellist ei olnud saada, selle pärast kasutasin ricottat) ja maasikatoormoosist. Määrisin selle tordile ja peale ladusin banaaniviilud. Tegin kaks kihti. Seejärel kaunistasin koogi.
Tulemus oli väga maitsev.

Peedi-hakkliha-rucola pirukas sinihallitusjuustuga

2010-12-29T21:43:00.001+02:00

Tuli hirmus peedi isu täna ja tegin ühe lehttaigna peedipiruka. Miks
mitte pühade ajal midagi punast teha ja peet on selleks ideaalne!
Taignakihtide vahele läks siis eelpraetud hakkliha sibula ja küüslaugu
segu, 1 pakk riivitud peeti, pool pakki kodujuustu, 1 muna, 1 karp
merevaiku, hakitud rucolat, tükeldatud sinihallitusjuustu ning
tavalist juustu. Kasutasin peale muude maitseainete ka seda tomati
küüslaugu maitseainet, millest ma varem midagi ei teadnud, mida Liisi
ja Merje salaja kasutavad ja mulle ei ole midagi maininud selle
olemasolust! Süda tilkus verd kui teada sain, et iga päev kõnnin mööda
ju Piprapoest kui tööle lähen, aga teadmatus ei ole lubanud astuda
sisse et tuua ära see mõnus maitseaine.
Vahepeal läks lehttaigen ahjus peast segi ja hakkas kerkima mis kole,
andsin paar hoopi märja rätikuga talle selga ja siis rahunes veidi.
Peet on ikka jube tore!

--
Kadri Tulev

Magusad hamburgerid

2010-12-16T10:43:00.003+02:00

Kunagi, kui oli Marko sünnipäev, siis mõtlesin mida küll tema peol magusat pakkuda. Siis nägin internetis selliseid väikseid burkse ja kohe teadsin, et need talle sobiks, sest mis siin salata, burksid on ju natuke tema värk.

Küpsetasin valged ja pruunid (šokolaadi) minimuffinid, eemaldasin neilt mütsi ehk selle pealmise osa, mis on laiem. Seda oli väga kerge teha. Valge muffin oli n-ö sai ja pruuni muffini ülemine osa sai kotletiks. Alumine osa jäi üle, selle võib niisama ära süüa. Tegin glasuuri ricotta toorjuustukreemist, vanilliekstraktist ja tuhksuhkrust (võimalik, et lisasin sidrunimahla ka, mälu petab siinkohal) ning värvisin selle kolme värvi - roheline sai salatiks, punane ketšupiks ja kollane sinepiks või juustuks, kuidas keegi nägi. Ja siis paningi hamburgerid kokku. Pealt niisutasin muffinit vähese veega ja puistasin siis kiiresti seesamiseemneid peale (vesi aitab neid kinni hoida). Seesamiseemned andsid viimase lihvi, mis tegi need küpsetised üsna reaalsete burgerite nägu. Igaks juhuks sisestasin ka hambaorgid, et burgerid paremini koos püsiks.
Samal päeval väga head, järgmisel juba vähem.

Üks hästi maitsev supp

2010-12-15T15:38:00.002+02:00

Tegin eile sellise supi, et Marko kiitis isegi mitu korda:) Ise muidugi välja ei mõelnud, sain abi oma ühelt lemmikumalt igapäevatoitude lehelt - see naine teeb alati väga maitsvaid, samas lihtsaid toite, mida on suht kerge järele teha. Ainult, et tal on lisaks mehele veel oma neli last, seega vähendan koguseid alati kõvasti.

Supiks vaja:
Võid + õli küpsetamiseks

Siit on näha ka kui palju supi sisse valasin.

Natuke jahu
3 broilerikintsu kondiga
soola-pipart
2 suuremat porgandit
2 sellerivart
1 sibul
tüümiani
u 8 dl puljongit (ma kahjuks kasutasin mingit uut sorti puljongikuubikut (siuke geeljas), aga kõiksugu muud paremad variandid on loomulikult teretulnud)
korralik sorts õunasiidrit (ma kasutasin seda siin pildil)
200 ml koort

Klimbid:
1,5 dl jahu
0,75 dl maisijahu
1 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
piima natuke

Võta pott ja pane sinna või ja õli sulama. Samal ajal võta kana ja määri see üleni soola, pipra ja jahuga kokku. Üleliigne jahu raputa maha. Siis prae kanatükid potis pruuniks, kana ei pea seest läbi küpsema, vaid lihtsalt ilusaks krõbedaks minema. Siis pane kanatükid kõrvale.
Samas potis prae nüüd keskmisel kuumusel läbi hakitud porgandid, seller ja sibul. Porganditükid hakkisin keskmise suurusega, selleri aga väikeseks, mulle seller veel nii väga ei meeldi. Sibula hakkisin peeneks. Prae neid paar minutit, siis lisa tüümian ning vala peale puljong ja siider. Sega, lisa kanatükid ja keeda nüüd vaikselt kaane all umbes 20 minutit. Samal ajal valmista klimbitaigen, sega lihtsalt kõik koostisained omavahel kokku, piima pane täpselt nii palju, et tuleks selline vedelamapoolne (kuid siiski tahke) tainas. Pane see kõrvale oma korda ootama.
Nüüd (kui supp on 20 minutit podisenud) võta kanatükid uuesti välja ning rebi kahvliga liha kontidelt maha. Pane kanatükid tagasi supi sisse ja lisa nüüd ka koor (ma kasutasin köögikoort, võib olla ka rõõsk koor või miks mitte vahukoor). Tee klimbid.
Klimbid saab teha nii, et võtad teelusikale tainast, pistad selle kuuma supi sisse ja, kui vaja, raputad lusikat natuke, et klimp lusika küljest lahti tuleks.
Kui kõik klimbid on valmis, pane kaas pooleldi potile ja lase sel tasaselt veel umbes 15 minutit keeda.
Maitse, kas supp vajab ehk soola või muud maitset juurde ja valmis ta ongi. Lase veidi jahtuda ning ... head isu!
Põhimõtteliselt on see ju vana hea kana-klimbisupp:)

Jõulumaja

2010-12-13T09:17:00.000+02:00

Minu selle aasta piparkoogimaja - seekord kirik:)

Banaani-mustikakook suvelõpu mustikatest

2010-11-16T21:55:00.001+02:00

Külmikust hakkavad suve lõpus korjatud marjad otsa saama, ainult mõned mustikad ongi veel järel. Muidu tegin sama kooki banaani ja punaste sõstardega, aga selle tegin viimaste puudumisel mustikatega. All ja kõige peal kakao tordipulber ja vahel 2 pakki tavalist kohupiima ning üks ricotta, 2 muna ja suhkur. Kohupiima peale panna 4 lõigutud banaani ja mustikaid. No ja nii ongi...

Kadri Tulev

kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee

Kalmaar on limuste hõimkonda kuuluv kümne haarmega peajalgne.

2010-10-26T21:33:00.001+03:00

Proovisin esimest korda ise teha kalmaarirõngaid. Muidu mulle väga maitsevad need. Kahjuks olin liiga elevil nende valkjast paelussjast välimusest ja kokanduslik pool kannatas seetõttu tugevalt. Ei saa just väga keeruline olla muna-jahu segus midagi praadida, aga ennäe. Mingil põhjusel panin ülipalju sidrunipipart ja lõpuks polnud muud tundagi kui vohav sidrunipipra maitse, lisaks veel üks teine piprasegu, mille ilmaasjata lisasin. Kalmaarid püüdsin nädalavahetusel Maardu järvest. Pool kilo on veel järgi kui keegi soovib.
Kui kellelegi veel kalmaar sümpatiseerib, siis võiks midagi põnevat teha sellest. Ideid?
--
Kadri Tulev

Pastel de Tres Leches...

2010-10-15T15:51:00.004+03:00

... ehk hispaania keeles kolme piima kook. Ehk kondenspiima-unistus! See kook jäi mulle silma siit ja kohe tundsin, et pean tegema! Selleks, miks ma retsepti muutsin, oli mitu põhjust. Esiteks käisin poes ja nägin, et ilma suhkruta kondenspiima ei olnudki müügil. Ma ei mäleta täpselt, kust see kookospiima idee tuli, aga igatahe oli see üks hea otsus. Välja tuli üks imeliselt õhuline ja mahlane kook. Ka vahukoore asemel tegin mõnusama kreemi. Lisaks sobiks peale veel mõni hapukam mari, näiteks kirsid.

Kook:
2,3 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1/4 tl soola
5 muna
1,5 dl + 0,6 dl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
0,6 dl piima
1 purk kondenspiima
1 purk kookospiima
0,5 dl vahukoort (ülejäänu pakist kasuta kreemis)

Kreem:
1 pakk (500 g) ricottat
tuhksuhkrut (maitse järgi, kuna kook on päris magus, siis ma väga palju ei pannud)
ülejäänud vahukoor

* Soojenda ahi 180 C.
* Eralda munakollased -valgetest.
* Vahusta munakollased 1,5 dl suhkruga helekollaseks. Lisa piim ja vaniljesuhkur ja sega. Lisa jahu, küpsetuspulber ja sool, sega kokku.
* Vahusta munavalged kõvaks, lisa 0,6 dl suhkrut ja vahusta edasi. Sega munavalged õrnalt taigna hulka.

Siin on kook valetpidi (ehk siis tagurpidi keeramata) :(

* Vala tainas vormi ja küpseta u 30–40 minutit (ma kasutasin natuke suuremat kandilist vormi). Kui kook on küpsenud, lase tal natuke jahtuda, siis võta vormist välja ja pane see tagurpidi (!) sellisele alusele, mis oleks koogist natuke suurem ja äärtega. Lase veel u 30 min jahtuda.
* Mikserda kokku kondenspiim, kookospiim ja 0,5 dl vahukoort. Tee koogi sisse kahvliga palju auke (kook peab ikka tagurpidi olema) ja vala siis piimade segu koogi peale, vaikselt. Kõike ei pea ära valama, kui tundub, et kook on "täis", siis ülejäänu võib alles jääda. Lase koogil vähemalt ööläbi külmkapis seista, aga pidi olema seda parem, mida kauem seisab.
* Kreemi tegemiseks vahusta ülejäänud vahukoor. Siis mikserda läbi ricotta ja tuhksuhkur ja sega lusikaga need omavahel kokku. Vala kreem koogile.

Sünnipäevatellimus

2010-10-15T15:29:00.000+03:00

Eelmine laupäev tegin tellimustööna ühele inimesele (arvake ära kellele:p) sünnipäevapeol pakkumiseks singi-juustupirukaid ja neid banaanimuffineid. Aega läks pool päeva, aga nii mõnus oli teha:)

Minu esimene isetehtud jäätis!!!

2010-10-03T02:00:00.001+03:00

Tegin esimest korda ise jäätist!

Pakk maksab 10 krooni! Lihtsalt mikserdan 10 mintsa ja chocochip sisse ja külmikusse ja hommikuks on jäts!!!

Niii lahe!!!

Tere tulemast uude koju šokolaadikook!

2010-10-03T01:56:00.001+03:00

Tere kallid toidunaised!

Indoneesia on tõesti koogitegemise maa! Pean ükspäev fotokaga poodi minema. Liisi sa oleks siin paradiisis ja ei läheks lihtsalt randa vaid ahjuga kööki! Aga nüüd kolisin ja mul köök ka! Kahjuks ilma ahjuta aga šokolaadikooki saab ikka teha!

Tavaline šokolaadimaitseline koogipõhi (siin müüakse seda küll tavalise koogi pähe aga noo mis ikka). Lõikasin kolmeks ja kihtide vahele mangomahla ja maasikamoosi ja natuke beanutbutterit ka! Valasin šokolaadiga üle ja sis avastasin, et see kook näeb välja nagu suuuuuur pontsik!!!! Aga hea tuli!

Päikest teile sinna!

Liisu

Portobello seen kattega

2010-09-30T11:19:00.000+03:00

Ükspäev poes nägin portobello seeni müügil ja kuna väga kallis ei olnud, siis ostsin. Kunagi, kui ma pea 10 aastat tagasi USAs käisin, sain seal portobello burgerit ja sellest ajast mäletasin seda nagu suhteliselt lihasarnast seent. Nüüd aga lugesin natuke internetist ja tegelikult ei ole see muu kui lihtsalt suur šampnijon. Igatahes, mulle maitseb.

Pakis oli 3 seent, sõin ühel päeval ühe, järgmisel teise ja kolmas jäi seisma ja lõpuks leidis tee prügikasti, kahjuks. Seenel lõikasin jala nii sügavalt ära, kui sain, et kattele rohkem ruumi teha. Täidise peategelane oli mul tatar (see oli veel napilt enne tatrapaanikt:P) ja sibula-küüslauguga praetud kalkuni hakkliha. Esimesel päeval segasin sisse veel mozzarella tükke ja riivjuustu, teisel päeval aga riivjuustu ja "seened õlis" purgist seeni. Poes anti neid ükspäev maitsta ja ma siis ostsin ka. Hästi head, aga suures osas ei meenuta väga seeni (suvalised ribad suurematest seentest) ja see segab mind söömisel. Kõik väiksemad ja ilusamad seened sõin purgist juba ära, muu sobibki toidu sisse segamiseks. Peale raputasin riivjuustu. Seent küpsetasin u 200 C ahjus, ma arvan 20 minutit. Minu arust hästi mõnus ja suhteliselt kerge õhtusöök.

Guacamole

2010-09-28T11:19:00.001+03:00

Mul on nüüd dilemma - kas kirjutada eesti keeles või inglise keeles? Eesti keel oleks vist kohasem, aga inglise keeles on nii mõnus kirjutada:) Kõik meie lugejad – mis teie arvate?:) See postitus sai enne valmis, kui ma mõtlema hakkasin.... las ta jääda siis inglise keelde.

Boy, do I love Guacamole! Now that we have proper avocados in Rimi, I can make my own and don't have to wait for the next time I happen to go to South- or Central-America to have some. In that case I'd just have to give up on the dream of having some of the delicious guacamole any time soon. Anyhow, it's easy to make and good for you as well! I've come to realise that lime is the key ingredient so don't hold back on that.

What you need:
4–5 ripe avocados
1–1,5 juicy limes
1 tomato, diced
0,5 (red) onion, chopped
some cilantro (koriander)
salt and pepper

Peel the avocados, remove their pits and put them in a bowl. Smash them a bit with a fork, then add the lime juice and smash some more. The juice makes it easier. Then add all the other ingredients, season with salt and pepper and dig in! Eat it with nachos or whatever you like. It makes a great sauce on anything.

Red Velvet Cake and Nutella+Banana Bites

2010-09-27T14:09:00.005+03:00

Ok, let's get international! A very important thing has happened. While usually our blog is read by .. hmm ... maybe 5 people max, we now have an international reader! Straight from AMERICA (or the USA if you like it better this way)! So of course we have to be polite and write in a language he would understand. Besides, Red Velvet Cake was his special request and made for him.
I researched a little bit and while doing that found this recipe for Red Velvet Cupcakes. I immediately liked this idea as small cupcakes are so much more handy to eat as a party snack, plus they look adorable and cake would have been so serious and fancy-party-ish.
Making the batter was easy and really cool thanks to the red food colouring that made the buttermilk (I used the Estonian keefir) look very dramatic. I know I could have used beet juice or something natural, but I wanted the cupcakes to look very red and also I already had red food colouring at home so I went with that.
What you need:
1,6 dl flour
1/4 tsp salt
1 tsp cocoa (I used the bitter one)
60 g butter, at room temperature
2 dl sugar
1 large egg
1/2 tsp vanilla extract
120 ml buttermilk
some red food colouring (or beet juice)
1/2 tsp white vinegar
1/2 tsp baking powder (I used söögisooda)
For the frosting:
about 100 g cream cheese (e.g. Philadelphia)
some vanilla sugar or extract
confectioner's sugar
about 1 dl whipping cream

Sift together the flour, salt and cocoa. In another bowl beat the butter until fluffy, then add the sugar and mix with an electric mixer for a couple of minutes. Add the egg and mix and then add the vanilla extract. In yet another bowl mix the buttermilk and the food colouring. Now while leaving your electric mixer on low mix the flour mixture and the buttermilk with the butter mixture in 3 sessions (first some flour, then half the buttermilk, then flour again, rest of the buttermilk and finally all of the remaining flour). Combine the vinegar with the baking powder, let it fizz for a moment and stir it into the batter. Put the batter into the muffin cups and put into the oven on about 180 C. I used a cupcake tin with the smaller cups so I baked it for about 10–15 minutes.
For the frosting mix the cream cheese with the vanilla and confectioner's sugar, then add the whipping cream and mix with an electric mixer.

I honestly thought I had ruined the frosting when it didn't come out firm. I had planned it to look like it does on the pictures in the original recipe. But that didn't happen. Anyways the guests liked my cupcakes even though the frosting was a little runny. Or they were just being very polite, hehe. But they ate more than one so I suppose it couldn't just have been them being polite. I sacrificed one cupcake to make crumbles for decoration.

Nutella and Banana Bites
I found this recipe but decided to change it up and use Nutella and banana instead. I've always thought these two go together well. So it was all very simple - I bought the dough from a store (shame on me), divided it into 2 equal parts and rolled them out in turn. I cut the rolled out dough into squares and just put some Nutella and pieces of banana on them. Then I cut the other half of the dough into same size pieces (or at least tried to make them the same size), put one on each piece that had Nutella and some banana on it and pressed them together with a fork. Then brushed them with some egg and water mixture and added some chocolate sprinkles so that they'd look a little prettier. I baked them for about 10 minutes on 200 C.

What you need:
Some sort of dough (I used 500 g pärmi-lehttainas)
Nutella
1,5 bananas
1 egg
Sprinkles for decoration

Üks variant õunakoogist

2010-09-20T17:02:00.001+03:00

Kõige pealt tegin taigna jahust, võist, soolast ja veest, lasin sel külmkapis seista ning rullisin selle siis hästi õhukeseks.

Lisasin siis ühe kihi rullitud martsipani (rullimisel kasutasin tuhksuhkru abi).

Seejärel terve hunniku kooritud ja tükeldatud õunu.

Kõige peale raputasin segu kaerahelvestest, fariinsuhkrust, sulavõist, tavalisest suhkrust ja vanilliekstraktist. Ma tean, et see näeb natuke hakklihapitsa moodi välja, aga tegelikult oli maitsev kook:) Tänu õunte koorimisele muutusid need küpsedes martsipaniga üheks suus-sulavaks pehmeks kihiks. Head isu!

Pirnitšatni

2010-09-17T14:30:00.002+03:00

Sain sõber Veiko käest pirne. Otsisin asju, mis neist saaks teha ja otsustasin tšatni (chutney) kasuks. Eesti Keele Instituudi andmetel on see "India vürtsine puuviljakaste (liha juurde)". Minu oma väga vürtsine ei ole, aga hästi maitsev tuli see küll. Sõime seda mozzarellaga täidetud kanafileega ja suurim kompliment mulle/tšatnile oli see, et Marko võttis oma poest ostetud sweet chilli kastme ka välja, kuid korki maha ei keeranudki!:)

Retsept kohandatud nami-namist:
* võid (mul võis olla u 20–30 g)
* 1–2 spl veiniäädikat (ma alati mõtlen selle peale, et vanasti olid palju suuremad supilusikad ja panen siis natuke rohkem kui retseptis öeldud)
* 3 spl mett
* u 7 (mul olid väiksed pirnid) kooritud ja hakitud pirni

Sulata keskmisel tulel või, lisa mesi ja äädikas ja sega ilusti kokku. Lisa pirnid ja keeda (ära kõrveta!). Retseptis ütles 7–10 minutit, mul läks küll oma pool tundi. Päris kokku ikka ei keenud, aga mul olid kõvad pirnid ka. Vahepeal purustasin neid kahvliga. Lõpuks sain nii palju tšatnit, et jagus liha kõrvale ja ühe purgi panin külmkappi ka.

Männiriisikad

2010-09-14T10:54:00.003+03:00

Rimis oli ainult selliseid peeneid purke müügil...

Ilusad seened.

Kõik vist juba teavad, et see sügis tähistab väga head seene-aastat. Käisin pühapäeval teist korda seenel, seda korda männimetsas ja sain oma lemmikuid - männiriisikaid. Väga palju ei saanud (pühapäeval kell viis metsa jõudes olime vist küll nädala viimased seenelised), aga 2 purgi jagu marineerimiseks ikkagi. Metsas oli palju pilvikuid, mis minu arust on äärmiselt kaunid seened, aga ma neid siiski ei korjanud.

Tillukesed seened on üle kõige.

Loodan, et mu marineeritud männiriisikad tulevad head, sest need on mu kõige lemmikumad seened - aah, milline lapsepõlve nostalgia, kui neid terve purk korraga süüa ei lubatud, aga nii väga oleks tahtnud ju.

Männiriisikad on lihtsalt nii ilusad seened - tugevad, kuivad ja hoiavad kuju, lisaks ei muuda nad korvis või hiljem kodus seistes värvi. Kuuseriisikad olid alguses ilusad oranžid, aga üsna kiiresti tõmbusid pruuniks.
Valmistamine. Erinevalt kuuseriisikatest, tuli männikaid esiteks 24 h leotada, vahepeal mitu korda vett vahetades ning seejärel 10 minutit veel kupatada. Kupatatud seened panin sõelale ja pesin neid külma veega. Siis valmistasin marinaadi (leidsin selle nami-namist): 1 l vett + 2-3 spl soola + 5 spl suhkrut + pipraterasid + paar loorberilehte. Keetsin seda veidi, siis lisasin porgandiviilud ja keetsin neid pehmemaks. Lõpuks lisasin ühe sibula viilud ja 2 spl äädikat. Mõne minuti pärast lisasin marinaadi sisse seened ja keetsin kõike u 5 minutit. Valmis ta saigi - seened purki (pesin neid enne hästi kuuma veega), jahtuma ja külmkappi.
Hoian pöialt, et marinaad sai hea. Kui seened purki olin pannud, mekkisin poti põhja jäänud vedeliku seest sibulat ja porgandit ja need olid küll njammid:) Äädikased asjad on täielikult mu südame vallutanud.

Ahjubanaanid chilli, jäätise ja karamellileiva puruga

2010-09-13T00:08:00.001+03:00

Ma pole küll magustoidu inimene, aga kuna täna sooalsest kõht tühjaks jäi, improviseerisin olemasolevatest vahenditest magustoidu. Kõigepealt läksid ahju banaanid, millele raputasin peale kaneeli ja chilli pipart ning lõpuks tilgutasin meega üle (u. 5 min ahjus). Samal ajal kui banaanid ahjus olid, puruastin käte vahel 3 leivaviilu ja praadisin need pannil suhkru ja võiga krõmpsuks karamelliseks leivapuruks. Kuumad banaanid läksid jäätise peale, sinna otsa praetud leivapuru ning kõige otsa natuke mustikaid ja punaseid sõstraid. Magusadoosi sai kenasti kätte :)

--
Kadri Tulev

Liha!

2010-09-05T23:01:00.002+03:00

Võtsin kokku kogu oma julguse ja tegin lihapraadi! See retsept jäi mulle silma eelmisel nädalal ja tundus nii maitsev. Pajaroad on mulle alati sümpatiseerinud - liha läheb nii pehmeks ja maitsvaks ja alati on kaasas see imeline kaste.

* Loomaliha, abatükk (mul oli pea 1,5 kg)
* soola-pipart
* rosmariini ja tüümiani
* küüslauk
* 2 sibulat
* 2 pudelit õlu (mul oli A le Coq Special)

Kuumutasin pannil õli, määrisin lihatükid külluslikult soola ja pipraga sisse ning praadisin kuumal pannil mõlemalt poolt pruuniks, nii umbes 2–3 minutit ühele poolele. Siis võtsin liha pannilt ära, keerasin kuuma maha ja viskasin sibula ning küüslaugu sinna. Küüslaugu puhastasin ja purustasin küüned noaga peale pressides. Sibula lõikasin pooleks ja siis mitte väga õhukesteks viiludeks. Segasin sibulat-küüslauku pannil umbes 30 sekundit ning seejärel valasin neile peale õlu. Kuna mul ei ole head nõud, millega saab nii praadida kui ka ahjus küpsetada, valasin siinkohal sibula-küüslaugu-õlu segu oma ahjuvormi ja valasin sinna ka ülejäänud õlu. Panin lihatükid ka sinna (lõikasin suured käntsakad enne pooleks/kolmeks), lisaks maitseroheline ja veel soola (umbes 1-2 tl). Kaas peale ja ahju! Umbes 150 kraadi juures 3 tundi küpsetamist. Mmm, liha läheb suus-sulavaks. Kui 3 tundi oli möödunud, võtsin paja ahjust välja ja tegin liha kahe kahvliga rebides tükiks. Kuna liha oli nii läbi küpsenud ja pehme, siis see tegevus kulges äärmiselt lihtsalt.

Liha kõrvale valmistasin kartuli-maapirnipüreed. Või, kui lihtsamalt väljendada, siis kartulpiutru, milles pooled kartulid olid asendatud maapirnidega. Püree kõlab lihtsalt kuidagi nii peenelt. Keetsin need pehmeks (sain ka õppetunni, et maapirn tahab kauem keetmist kui kartul!), lisasin võid ja sooja piima ja mikserdasin kõik ära. Maapirnid on väga maitsvad ja tervislikud, mõnusa pähklise maitsega. Tegelikult kogu praad oli hästi hea ja kokkuvõttes ka päris lihtne ettevõtmine.

Kuuseriisikad ja minu esimene marineerimine

2010-09-05T22:29:00.002+03:00

Käisin täna metsas seenel ja sain terve hunniku kuuseriisikaid. Ma enne ei teadnudki neist seentest midagi, aga nüüd on nad mul juba ilusti purgis. Suuremad jätsin praadimiseks, aga enamik olid väiksemad ja nii sain kenasti pea 4 purki marineeritud seeni. Ma ei ole enne kunagi midagi maerineerinud, seega retsepti otsisin kiiresti internetist ja pistsin seened potti keema. Vahu eemaldasin ja siis lasin neil veel keeda kuni seened hakkasid põhja vajuma (ja keeduvesi muutus selgeks - nii oli retseptis öeldud, aga ma ise seda ei täheldanud tegelikult). Siis lisasin soola, pipraterasid, loorberilehti, veidi aega keedetud porgandiseibe, suhkrut ja äädikat. Kogused on siin toodud (seente marineerimine 1.), aga mul kahjuks ei olnud aega nii täpselt mõõta ja kõike läks tunde järgi. Maitsesin vedelikku ja tundus hea. Loodan, et hiljem on ka hea. Siinkohal, kas keegi võiks palun öelda, millal neid seeni nüüd süüa võib, kui kaua nad marineeruvad?:)

Prm prm prmmmmmmm

2010-09-04T11:03:00.001+03:00

Vahelduseks tavalisele muna+suhkur+jahu, mille vahel vaniljepuding ja banaan, sai sellest koogist hoopis šokolaadikook (lisasin taignasse kakaod), mille vahel šokolaadipuding ja kirsid (väga hea kooslus!). Ja see on siis trumm, kui keegi aru ei saanud:)

Kuna kook sai originaalis kandilisena küpsetatud (mul nii suurt ümmargust vormi lihtsalt ei ole), siis jäi materjali üle. Ja muid asju (täidist, kattematerjali jne) jäi ka üle ning Marko otsustas oma kingi ka teha. Sellest pilt kõige all.

Augustiunetuse pirukad

2010-08-25T15:37:00.000+03:00

Panin hommikul pärmitaigna kerkima - oi kui hea see seekord välja tuli, kerkis nii ilusti ja oli üks tubli õhuline tainas!
Selleks, et müügiedu tõenäosust vähekenegi kasvatada (ja et endal oleks huvitavam ja lõbusam küpsetada), tuli mul mõte teha kujuga pirukaid. Reedal oli just sobiva suurusega südame vorm ka olemas (tavaline piparkoogivorm). Südamekujuliste pirukate tegemine oli natuke vaevarikas - kõige pealt tuli taignast välja lõigata südame kujud, siis need suuremaks rullida, sest pärmitainas tõmbub äärtest kokku (rullimise käigus kippus südame kuju vahepeal äratundmatuseni muutuma), siis ühele poolele täidis panna, teine pool peale sobitada ja lõpuks ääred kahvliga kokku pressida. Aga õnneks ma ei teinud seda kõike üksi! Minu, Merje ja Reeda koostöö sujus nagu liinitöö. Ainult, et meil ei olnud liinitöö ... nunnu pirukaküpsetamise hommik oli hoopis:)
Pirukate täidis koosnes tükeldatud singist, riivitud juustust, maitsetaimedega pastakastmest, natuke läks ka ketšupit ja adžikat. Pealt lakkisime pirukad muna-tsipakese vee-basiiliku (kuivatatud)-seguga.

Südamepirukad olid ülimenukad:)

Õunakook martsipani ja kvaliteetse Guatemala rummiga

2010-08-21T00:34:00.003+03:00

Koostisosad:
PÕHI:
jahu
või
soola natuke
vett
TÄIDIS:
õunu, ikka korralikult
suhkrut-kaneeli
vanilli
martsipani
rummi

Tänase tähtsa päeva puhul läks kordusele ka eelmise nädala Püha Müristuses pakutud õunakook, mis klientidele väga maitses ja muidu kiitust sai. Iseenesest väga lihtne kook. Põhjaks on jahu+või+sool+vesi taigen. Ma ei oska koguseid anda, sest tegin seda esimene kord ema õpetuse järgi (üks sõelatäis jahu, pakk külma võid ja natuke külma vett) ja teine kord tegin tunde järgi. Muidu tuleb külm või hakkida jahu-soola segusse, ise olen viimasel ajal tükke väiksemaks muljunud sõrmede vahel. Kui või on väga väikesteks tükkideks, lisada vähese haaval külma vett ja tainas palliks sõtkuda. Pall panna külmkappi seisma umbes pooleks tunniks, siis võib lahti rullida. Rullin taigan väga õhukeseks, sest põhirõhk on õuntel.
Vahele läheb õunatükke täitsa palju, suhkru-kaneeli segu, martsipani tükke (hästi väikeseid) ja natuke rummi. Viimasel ajal olen martsipani ka laiali rullinud, mitte enam tükiks lõiganud. Siis panen martsipani otse taigna peale ja seejärel suhkru-kaneeli-vanilli-rummisegused õunatükid. Kui see segu seisab, tekib sinna mõnus vedelik, mis tuleb koos õuntega kahe õhukeseks rullitud taignakihi vahele panna ja siis ahju u 180–200 kraadi juures küpsema. Küpsemisaeg on, ma arvan, umbes 30-40 minutit. Kuni pealt on ilus kuldpruun, nagu ikka:) Kook on kõige parem jahtunult, kuid soojalt saab seda ilmselt näiteks nautida ka jäätisega. Jahtunult on hea peale raputada tuhksuhkrut.

Kilu ja pošeeritud muna

2010-08-21T00:20:00.001+03:00

Pireti ja minu koostöös valminud uuekooli kiluvõileib. Mekkisime seda ükspäev Kaupsi all olevas Muahhi kohvikus ja nüüd tegime iseseisvuspäeva puhul natuke peenema hommikusöögi ja serveerisime seda oma käe alt tulnuna.
Koostisosasd:

Leib (meil oli Jassi seemneleib)
ruccola
peet
kilu
muna
soola-pipart

Kõikse enne tuleb võtta taldrik ja sellele asetada ruccolat, siis tuleb leib röstida ja panna salatilehtede peale. Leivale natuke peeti panna, meil oli riivitud keedupeet, aga võib ka viilud vms panna. Siis kilusid paar-kolm ja siis kõige peale pošeeritud muna. Ma ei olnud seda kordagi enne teinud... aga õnneks on olemas kõike õpetav youtube, kust ma mitmeid erinevaid õpetusvideosid vaatasin ja tundus, et oskangi. Põhikomponendid on äädikat vette panna (mul oli väike pott ja panin 2-3 spl riisiäädikat, sest muud ei olnud) ja tekitada keeris enne muna sisse panemist. Ja muna ei tohi vette lahti lüüa, vaid see enne kuskile anumasse panna, millest on mugav see sujuvalt vette valada. Aaaa, ja veel on tähtis, et vesi ei keeks, vaid hmm kahiseks on vist see nimi. Auraks ja natuke nagu mullitaks.
Ühesõnaga, mul tuli see esimese korraga päris kenasti välja ja leivad olid nii head. Kui oled muna kilule pannud, siis raputa soola-pipart peale ja ongi valmis. Kui tükke lõikad, siis munakollane voolab kastmeks kõige peale. Njamm!

Suvikõrvitsa laevake

2010-08-17T23:19:00.001+03:00

Uku isa andis meile oma kasvatatud suvikõrvitsa ja täna raiusin selle suure terava noaga pooleks ja toppisin sinna vägisi sisse hakkliha, kodujuustu, tomati, muna-kohvikoore segu! Kõrvits küll kiunus, aga kui ma lisasin segule veel mõned kadakamarjad ja maitseained, leppis ta oma saatusega ja arvas, et kõige peale võiks lõpuks tekiks panna ka riivjuustu. Nii ma siis tegingi. Hakkliha praadisin eelnevalt pannil sibula ja küüslauguga ning seejärel tegin kausis segu, õõnestasin poolikud suvikõrvitsad ja lisasin täidise. Ahjus oli va elukas üsna kaua, sest suvekõrvits on üsna suur tegelane. Valmis ta sai ja söödud sai kah, pool on veel külmikus, sest poolest täidetud suvikõrvitsast sai 2 inimest söönuks küll!
Selline tähelepanek veel, et võib-olla oleks võinud kõrvitsale enne segu lisamist raputada peale veidi soola. Ilma maitseaineteta pole suvikõrvits iseenesest suurem elamus, aga kui segu ise on maitsekas, siis on vist kõik OK!

--
Kadri Tulev

Katsetus kurkidega

2010-08-03T21:59:00.001+03:00

Katsetasin esimest korda kurke hapendada. Retsepte selleks on mustmiljon vist, iga üks teeb veidi erinevalt. Ma otsisin siis kõige klassikalisema välja ja panin purki kihiti kurgid, tillivarred, mustsõstralehed ning küüslaugu. Peale valasin soolvee. Järgmiseks hommikuks oli krõmps kurk valmis! Ainult veidi nihu läks see, et panin liiga palju soola. Millegipärast oli mul arusaam, et soola peab palju olema. See oli vale. Piisanuks 2 supilusikast. Mina panin 6.
Kurke on meil veel mitu kilo niiet jõuan parandada end. Uku tegi enda moodi ka 3 liitrise purgi ja siis võrdlesime, tema oma oli parem. Ma nii lootsin, et saan pähe teha kurgivõistluses talle, aga seekord ei õnnestunud.
Kes ülesoolatud kurke soovib, siis ma võin pakkuda!
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Kanapirukas

2010-07-25T21:20:00.001+03:00

Viiimasel ajal meeldib mulle taigent rullida, kohe kihk on seda teha. Ma ei tea kas see on mingi anger management teema, vajutada taignale rulliga kõvasti peale ja end suure ja hirmsana tunda, halvasti öelda taignale ning karjuda talle midagi roppu ja kõige tipuks anda paar hoopi lahtise käega vastu siilmnägu talle, haha. Ei no tegelikult ma nii ei tee, ausalt. Igaljuhul otsustasin teha soolast pirukat. Rullisin alla ühe kihi lehttaigent, vahele panin segu keedetud riisist, praetud kanahakklihast, sibulatest, porganditest, maitseainetest ning peale jällegi kiht lehttaignat. Viimase kihi ja segu vahele puistasin veel õrna kihi riivitud juustu. Pirukas oli ahjus 10 minutit ja nüüdseks olen veerand juba nahka pannud.
Ja väike tähelepanek- kui toas on 30 kraadi sooja, siis võiks tegelikult kõik ahjuga seotud tegevused edasi lükata....
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Imeline salat

2010-07-22T10:21:00.001+03:00

Käin tihti pärast tööd Stockmanni toidupoes ja eriti tore on see, et just kella 17 paiku pakutakse seal alati midagi maitsta. Üleeile esitleti erinevaid Hispaania oliiviõlisid ja selleks puhuks oli valmistatud üks salat, mille kastmesse ühte neist oliiviõlidest pandud oldi. Mmm-mmm-mmm, see salat oli küll maitsev. Kiirelt heitsin pilgu peale, millest see valmistatud oli ja eile taastootsin selle veidi erinevalt oma kodus!

Salat:

* Värsket kartulit, keedetud parajate tükkidena
* Vürtsikilu, viilutatud (Stockmannis oli kasutet anšooviseid)
* Vutimune, keeda 5 min, koori ja poolita
* Kirsstomateid, poolitatud
* Kappareid (minu lisatud)
Kastmeks:
* Oliiviõli u 0,5–1 dl
* Veiniäädikat (mul oli punane) u üks sorts
* Dijoni teralist sinepit u 1 tl
Samas siia sobiks lisada ka mett, aga minul ei olnud seda ja ei ütleks, et salatil millestki puudu oleks olnud. Tõesti maitsev õhtusöök sai, aitäh Stockmann ja see tore naine, kes seal töötab, toite maitsta annab ja alati hädas sind aitab (andestust, ei ole eraldi eesmärgiks reklaami teha, aga kodupood ju ikkagi ja tõesti seal on meeldiv teenindus).

Need teised kaks kooki...

2010-07-19T13:29:00.000+03:00

Teised kaks kooki, mis koos mustikakoogiga küpsetasin, olid Betty Crockeri šokolaadikoogi segust valmistatud kook ja üks juustukook, mille eile õhtul transformeerisin koogi pulgakommideks.
Mõlemad koogid küpsetasin valmis neljapäeva õhtul, Betty koogi pudistasin kaussi ja segasin toorjuustu-suhkru-seguga. Mikserdasin lausa. Sest nii oli ühes õpetuses kirjas. Aga tegelikult tuli see mass üsna laialivalguv ja kook iseenesest oli alguses juba üsna siuke spongy, kui tohib ingliskeelset väljendit kasutada, et oleks kohe saanud teha näiteks ilusad pallid. Aga see oli mu esimene katsetus muu koogi kui juustukoogiga ja annan endale andeks:) Teine kord tean paremini ja ma juba mõtlesin ka välja, millise koogiga on parem see kaussi pudistada ja siis toorjuustuga teha mätsitavaks (sellise kuivemaga, vanasti tegin tihti ühte šokolaadikooki, mis oleks selleks puhuks vist ideaalne). Igatahes, tulid sellise kujuga pulgakommid siis nagu pildil näha on. Panin need sügavkülma katmist ootama, selle tegin eile õhtul. Katsin need roosade Candy Melts kommidega, mille internetist tellisin. Tundusid üsna šokolaadi moodi mass, aga ilmselt tehtud mingitest halbadest asjadest:p Ameerikamaalt pärit ju.

Juustukoogi küpsetasin ka neljapäeval valmis, aga selle pidin külmkappi seisma jätma. Varasemad korrad, kui olen teinud juustukoogi pulgakomme, kasutasin teistsugust retsepti, mille kuskilt internetist leidsin ja endale meie mõõtudesse ümber kirjutasin. Aga seoses mu arvuti kõvaketta katki minemisega kadus see ära ja tegin nüüd tavalise kondenspiim+2-3 pakki Philadelphiat+3 muna retsepti järgi, millele lisasin ka 1 sidruni mahla ja paki hapukoort, sest see oleks muidu halvaks läinud. Eile lõikasin koogi ruutudeks, panin pulgad otsa ja asetasin pulgakommid sügavkülma paariks tunniks. Siis sulatasin valge šokolaadi ja segasin sinna sisse purustatud söetabletti, et tuleks hall värvus. Siiski ei olnud mu purustusoskused piisavalt head ja puru ei olnud vajalikul astmel peenike ja seega see värvi asi 100% ei õnnestunud. Katsin koogid, pakendasin nii roosad kui ka valged pulgakommid kilesse, sidusin nööriga kinni ja asetasin need külmkappi hommikut ootama.

Siin pildil paistab minu väikene töökoda - valmis lõigatud tükkidega kile, nöör, pakkimist ootavad pulgakommid ning juba pakndatud ja söömist ootavad kompud.

Ühesõnaga siis selliste kommide tegemiseks on vaja:
* Kook (juustukook või mõni purusem kook, sellisel juhul ka toorjuustu-tuhksuhkru-segu, millega seda vormitavamaks teha, aga alustamiseks on juustukook kindlam, see on hea konsistentsiga).
* Kui kook valmis (juustukoogi puhul tuleb lasta sel ka ööpäev külmkapis seista), tuleb teha soovitava kujuga tükid.
* Pulgad - mina kasutan grillimise pulki, teen need lühemaks lihtsalt. Torka pulgad koogist lõigatud või vormitud (edukalt saab ka jäätiselusikaga palle võtta, aga siis peab olema seda sorti lusikas, mis portsu sealt õõnsusest ka välja lükkab, muidugi saab kasutada ka lusikat või lihtsalt käsi) tükkidesse ja aseta need sügavkülma vähemalt 2 tunniks.
* Katmiseks näiteks šokolaadi - igasugune sobib, olen teinud Mesikäpaga (njamm!), valge šokolaadiga, tumeda šokolaadiga jne. Täiesti vaba käed siinkohal:) Mina teen nii, et võtan umbes 4 pulgakommi korraga kapist välja, katan šokolaadiga (see näeb välja nii, et kastan kommi šokolaadi sisse ja kuhjan ka lusikaga peale, et kõik küljed saaksid kaetud ning raputan siis ülejäänu potti tagasi) ja asetan küpsetuspaberile hanguma. Kuna kommid on sügavkülmas olnud, läheb šokolaad kiiresti tahkeks tagasi. Ja ongi valmis söömiseks!:)

Kuumus!

2010-07-16T10:51:00.004+03:00

Uskumatu, sellise kuumaga küpsetasin eile 3 kooki! Üks neist oli see mustikakook, mis neist kahest teisest sai, näitan mõni teine päev.

Mustikakook on mõnusalt sidrunine ja külluslikult mustikane. Ma ei teagi täpselt, kui palju see retseptis antud 4 cupi mustikaid on ... no tegelikult tean küll, arvutuste järgi 9,5 dl, aga kes ikka hakkab mustikaid veel detsiliitrikaupa mõõtma. Igatahes oli mul 1 kg mustikaid ja need kõik panin koogi sisse. Ei tea, kas 1 kg = 1 l? Siis nagu olekski ju õige kogus. (Kiire guugeldamine näitas, et enamasti siiski ei lange liiter ja kg kokku, kui keegi tark teab täpsemalt mustikate kohta, võiks sõna võtta. Aga üldiselt selle retsepti juures see nii tähtis ei olnudki.)
(PS! Taustal paistab minu uhiuus ilus malmpann, mille Kaupsist soodukaga ostsin!)

Vaja läheb:
2,5 dl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
7 dl jahu
225 g külma võid
1 muna
natuke soola
1 sidruni koor

u 1 kg mustikaid
1 sidruni mahl
1 dl suhkrut
4 tl maisitärklist

Sega kuivained kokku, haki sisse või ja muna ja sidrunikoor. Tainas peab jääma tükiline. Pane pool taignast vormi ja patsuta natuke ühtlasemaks. Sega kokku sidruni mahl, suhkur ja maisitärklis ning sega see õrnalt mustikatega läbi. Vala mustikad taignale ja pane peale ülejäänud tainas. Nüüd ära patsuta. Küpseta u 180 kraadi juures 45 minutit või kuni tainas on pealt natuke pruunikas. Selle koogi küpsetamiseks sobis tavaline programm, mitte tuulutus, proovisin järele!

Ja siin veel üks pilt õunakoogist, mille üks nädal siin tegin. See oli väga maitsev, aga kahjuks ma ei mäleta, kustkohast sain retsepti. Ühesõnaga tuli õunad segada sellise jahu-alkoholi-suhkru seguga (täpselt ei mäleta enam ka, millest see segu koosnes), aga ma kasutasin alkoholi asemel vanilliekstrakti, mis põhimõtteliselt on ka ju alkoholi baasil tehtud. Osa jahust asendasin ka täisterajahuga ja nii tuli kook armsalt pruunikas. Vaniljejäätisega maitses see kook väga hea:)

* Meelde tuli! Retsepti sain siit. Aga ma kõiki neid maitseaineid ei kasutanud, panin kaneeli ja muskaatpähklit. Ahjaa, lisaks ma taigna tegemisel ei lisanud vett, vaid keefiri .. kuskilt lugesin sellisest võimalusest.

Kukeseenesupp

2010-07-09T21:07:00.001+03:00

Kukeseene aeg on juba otsapidi käes. Küll ei ole praegu poes müüdavad kukekad vist pärit Eestist. Aga seen on seen ja kukeseen on maitsev ka leedulastel ja poolakatel :)
Igaljuhul supp käib nii: 1 pakk beebiporgandeid (mitte nii laisad inimesed kasutagu ikka päris porgandeid), 1 pakk kukeseeni (no umbes 3 pihutäit), 1 pakk merevaiku, 1 sibul, tilli, 1-2 kartulit, soola, pipart, suhkrut. Selle supi sisse võib näpuotsaga ka panna maitseainet nimega "like safran". Liisil peaks üks väljamaine pakk seda olema ka :) Hakkan nüüd suppi sööma, head isu!
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Palju õnne sünnipäevaks, Pontu!

2010-07-02T09:32:00.001+03:00

Niisiis, natuke aega tagasi palus Kadri mul siinsamas Hello Kitty koogi postituse kommentaarides Pontule sünnipäevaks kook valmistada. See sai selline:) Mul ei olnud üldse tuju suhkrumassiga mässamiseks seekord, aga õnneks just eelmine nädal Pärnus tegin muffineid, mille peale käis kondenspiimast tehtud kaste ja see sobis Pontu koogile ju lausa suurepäraselt! Tegu on kohupiimakoogiga (retsept sama, mis kunstniku koogil, ainult kohupiima panin seekord 200 g), mille sees murelite asemel 2 viilutatud ja kooritud (tänan, mu vapustav õuna koorija/viilutaja/südame eemaldaja) rohelist õuna. Küpsised on valge šokolaadi ja India pähklitega koerakondid.
Loodan, et mu n-ö esimene klient jäi rahule!!:) Mitte, et mul oleks plaanis kliente koguma hakata...

Paprikad kodujuustu täidisega

2010-06-29T15:03:00.001+03:00

Tegin jällegi täidetud paprikaid, aga veidikeste muudatustega kui tavaliselt. Mõtlesin et elaks veidi! :P Ühesõnaga panin sinna sisse peale hakkliha, küüslaugu, sibula ja riisi veel kodujuustu, mis andis asjale hoopis teise ilme. See toimis kuidagi munana seal sees, sidus kõik asjad kokku ja andis mõnusa maitse. Paprikate ümber pannile tegin kastme kuhu sisse lisasin meesinepit, hapukoort, tatrajahu, kuivatatud jõhvikaid, peterselli, mandlilaaste, suhkrut ja erinevaid ürte. Kõik kokku tuli vägagi söödav. Uku käis veel ööselgi külmiku kallal rebimas. Ja kõrvale praadisin austerservikuid muna ja jahu segus. Muidu olen seeni paprikate sise pannud, aga seekord ei tahtnud kuidagi. Ja minuarust sobis palju paremini seen sinna kõrvale. No ja põhimõtteliselt nii oligi....
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee

Hamburger ja sibularõngad

2010-06-29T09:58:00.003+03:00

Veidi soolast juttu ka vahele. Tegin eile ise sibularõngaid. Ma tegelikult pole neid eriti kunagi väga söönudki, aga leidsin retsepti ja tahtsin proovida. Muuseas, need on päris tervislikud - täisterajahust ja praadisin kookoserasvas, mille kohta lugesin, et see on praadimiseks üks tervislikemaid rasvu üldse. Natuke kallis on, aga mul just parasjagu oli seda kodus.

Ja siis oli õhtusöögiks hamburger. Tegelikult oleks võinud saia ka ise teha selle retsepti järgi, aga poe omad olid juba ostetud. Teine kord siis. Aga kotlet on kalkunihakklihast (paki peal on nimi tegelikult hakitud kalkuni kintsuliha (siit tekib küsimus, kas ei peaks olema kalkuni hakitud kintsuliha?)), lisasin natuke oliiviõli, täisterajahu ja maitseaineid (tomati ja Mehhiko, Pipra poest). Retsept tegelt sama, mis sünnipäeval tehtud kebabidel, ainult ahjus kotleti näol küpsetatud. Hamburgeril süües tegelikult võtsin selle pealmise saia ära, ma ei suutnud hammustada muidu! Tahtsin rohkem kotleti maitset ka tunda:)

Kohupiimakook kunstnikule

2010-06-24T22:23:00.002+03:00

Kitty koogist jäi suhkrumassi üle ja parasjagu tuli ühe kunstniku-poisi sünnipäev, kellele koogi otsustasin valmistada. Seisnud massi oli raskem töödelda, see oli juba kuiv ja rabe, aga lisasin tsipa (tõesti vähe, tegin käe märjaks lihtsalt) vett ja sõtkusin pehmemaks. Üks naljakas asi, mida veel täheldasin, aga mis võib olla ka ettekujutuse vili, on see, et väikestest vahukommidest suhkrumass on parem kui suurtest. Stockmannis müüakse mõlemaid, alati olen väikseid ostnud (need sulavad ka kiiremini), aga seekord proovisin suurtega.
Tegin seekord kohupiimakoogi:

põhi:
100g toasooja võid
1 dl suhkrut
1 muna
1,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
natuke soola (võimalik, et unustasin ise seda panna:P)

Vahusta või ja suhkur, lisa muna ja vahusta, lisa kuivaineid. Pane tainas koogivormi põhja.
Mina lisasin nüüd poolitatud (et kivid eemaldada) mureleid.

täidis:
400 g kohupiima
2 dl hapukoort
3 muna
1 spl kartulitärklist
1 dl suhkrut
1 pakk vahukoort

Sega kohupiim, hapukoor, munad ja suhkur. Lisa kartulitärklis ja viimaseks lisa vahustatud vahukoor. Vala segu põhja peale ja pane ahju. Küpseta 180 kraadi juures 30–45 minutit, mul läks tegelikult isegi tund või kauem.

Mul juhtus veel selline asi, et koogivormi vahelt tilkus midagi (või?) ahju põhja, mis läks koledal kombel kärssama ja ahjuust avades tuli tuppa palju sinist suitsu ja lõpuks läks suitsuandur tööle ja kriiskas kõvasti. Naabrid (küpsetasin Pärnus) arvasid juba, et on sissemurdjad, aga õnneks sain kõik ilusti lahendatud:p Mõtlesin, et mis sellises olukorras õige tegema peab. Ma panin niiske salvräti ahju põhja, aga see kuivas suht kiiresti ära. Äkki peaks siis veekausi panema, sest sinna sisse tilkudes ei hakka midagi kärssama.

Aga kook sai hea ja kõik, kes sõid, kiitsid:)