Roo Peet

Eelmise teema jätkuks: kas keegi (teist) on toorest peeti proovinud (süüa!)??!

Mina polnud varem. Aga parasjagu tegin supi/hautise moodi asja. Potis panin vähesesse vette keema vääikseks hakitud kapsa ja porgandi ja tükeldasin juurde toorest peeti - ja maitsesin seda! - hea krõmpsuv ja magus oli. Nagu traditsiooniline keedupeet, ainult.. värskem. Sama asi kuis kaalikaga. Ainult et toorest kaalikat ei tundu nii enneolematu süüa kui toorest peeti (?).
Natukene hiljem lisasin eilse jäänuki, praetud hakkliha sibulaga; ja küüslaugutükikesi.
Maitsestasin lõppeks soola, rohke piprasegu ja sojakastmega.
Ausõna väga hea sai - peet pritsis kohe roosat värvi keeduvette (traditsioonilisel peedikeetmisel tuleb koor vast selga jätta, aga kuna kõik läks supiks, siis vist vahet pole, kus roosa värv täpselt on) ja sojakaste tegi kogu olemise mõnusalt tumedamaks.
PS. Illustratsioon on kodukootud, päris imaaž on fotokas olemas (ei saa praegu kätte).

Et siis, head peetimist.

Amanda Peet

Algselt paljudes teisejärgulistes filmides mänginud  Amanda Peet tegi suure läbilöögi Bruce Willise kõrval filmiga "Üheksa jardi". Minu peedikotletid olgu siis Amanda Peedi auks. Tsheers Amanda! Peedikotlette oli imelihtne teha. Mõtlesin retsepti ise välja. Üks pakk kanahakkliha, pool või kolmveerand pakk1 riivitud peeti, 1 muna, sibul, küüslauk, sool. Ja enne pannile viskumist püherdasid Amandad veel tatrajahus, mis andis neile maitsva krõbeda kihi.


--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Karvane sushisõber

Lisan tagantjärgi pildi sellest kuidas Pontu eile mu tehtud sushit hindas. Ja maast ei nõustunud sööma, tahtis, et talle ka pulkadega antakse nagu teistele.

--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Vormiroog

Eile tegin siukest toitu, mille retsepti leidsin Toidutarest. Seal oli kirjas tatrahelbed, aga ma kasutasin tavalist tatart, tundus, et helvestest tuleb ju õudne puder. Koguseid ma ka ei järginud, tegin suvalt ja veel peterselli ma suht jälestan ehk siis ei kasutanud seda.
Igatahes siis sai siuke vorm, et esimene kiht on parasjagu pehmeks, aga mitte liialt keedetud tatar, seejärel riivitud keedupeeti ja siis kiht sibula ja küüslaugu ja maitseainetega maitsestatud praetud hakkliha, mis on omakorda segatud hapukoorega. Kõige peale riivjuustu ja siis ahju kuni juust hakkab pruunistuma.
Peab ütlema, et eriti maitsev oli.

Riisivõileivad!

Jah, sushi tähendab tõlkes riisivõileiba. Kes iganes selle tõlkis või välja mõtles, polnud vist kunagi leiba söönud, rääkimata riisist võileivaga. Aga igaljuhul tegin sushit. Panin sinna sisse kõik asjad, mis näisid hetkel olevat hea kombo- porgand, soolalõhe, kurk, avokaado, praemuna. Sushiriisi ma tavaliselt ei osta, liiga kallis. Tavaline sobib ideaalselt. Veski Mati oma pidi parim olema kleepuvuselt. Ja sushit ilma sinihallitusjuustu määrdejuustuta ma enam ette ei kujutaks. See on nii hea. Kahjuks müüakse poodides ainut Dorblu oma, aga see on ka väga hea. Ainus jama sushi tegemise juures on vähemalt minu puhul see, et pärast näeb köök välja nagu lahinguväli. kõik kleebib ja riisi on igalpool. Lähen nüüd oma riisivõileibade kallale, ilusat õhtut!

--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Vive le stinky fromage: горгонзола !

Ma kirjutasin kogu jutu valmis ja siis jooksis arvuti kokku. Love when it happens!
Ehk siis encore:

Kui ma täna kilesest ülikonnast kaupsist ostetud hallitusjuustu lahti koorisin, tundsin väga tugevat, umbes nagu suitsutatud saapatalla lõhna (avalikus kohas seda võileiva vahel ei sööks!). Aga sellised asjad ju juustusõpra ei heiduta. Lõikasin siis plögasest tükist viilu, panin leiva peale, ja nii hea oli, et pidin kirjutama!
Kuigi see (Gorgonzola juust, Itaalia oma) peaks olema sinihallitusjuust, on see palju parem kui odav sinihallituskolmnurk; selline mahe, kreemine ja maitsev.

"Gorgonzola is a traditional, creamery and co-operative, blue cheese." - koostööaldis?
Elik sellest saab ka filigraansemaid toite teha kui lihtsalt küpsise peal süüa - pastasõpradele (tsau, Liisu!) näiteks juustuga pastarooga ("julienne" tähendab piklikuteks ribadeks lõikumist); kartuli-seenevormi või kanafileed.

Gorgut soovitatakse säilitada toidukile sees (kui saab hapnikuga sõbraks, siis läheb kollakaks) ja mõistlikul ajal ära tarvitada, sest see juust on "elus" toit ja küpseb lõputult; et vähem haiseks, soovitatakse koorikuosa eemaldada ja ainult sisu ära pakkida (hea nõuanne, ei tea, kas toimib); ja pikalt seisnud juustust sobib kenasti kooreseid kastmeid teha! Njammiii.

Banana cookies

Tegemist on pigem selliste präänik-tüüpi maiustega, sest krõbedaks nad ei lähe (banaan ju).

Minu retsept oli selline:
100 g võid
2 dl suhkrut (suuremas osas fariinisuhkur)
1 muna
3 keskmise suurusega pehmet banaani
1 tl küpsetuspulbrit
5 dl jahu
soola natuke
1/2 tl kaneeli
1/2 tl muskaatpähklit
1/2 tl jahvatatud nelki
purustatud india pähkleid
šokolaaditükke

Purusta banaanid ja lisa küpsetuspulber, lase sel seista (seal reageerib midagi omavahel:)
Vahusta pehme või suhkruga kohevaks vahuks. Lisa muna, vahusta veel. Sega banaanisegu ja või-suhkru-muna segu omavahel. Lisa kuivained ja maitseained, sega. Pane juurde lisandid ja sega ära. Aseta soovitud kogused pannile ja küpseta 180 kraadi juures kuni küpsised on kenad kuldpruunid.

Osa nisujahust asendasin tatrajahuga, oleks muud olnud (nt rukki? kaera?), oleksin kõik asendanud. Tegelikult oleks võinud poole jahu asemel üldse kaerahelbeid kasutada, aga teine kord siis.

Tujuka lõhe rikkalik lõpp.

Kaupsis ale oli täna lõhel,

Kõlas hingest rõõmuohe.

Koju kaasa tuli Mimi,

See oli lõheproa nimi.

Kodus muutus Mimi tujukaks,

Nõudma hakkas uhket kasukat!

Mis seals ikka, kõht oli tühi,

Tegin nii kuis lõhe küsis.

Sibul, küüslauk, sool ja pipar,

Toorjuust, seened - kasukas sai rikas!

Lisaks majonees ja seedermänni pähklid,

Lõheproua rõõmust oli lausa ähmis.

Nii leidis roosa sõber oma lõpu,

Puhtaks lakun lõpetuseks näpud.

 

 

 

--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Hilisõhtune ploomikook tervitab!

Kõigepaelt mõistatus ploomide kohta. Kus vapil on kujutatud ploomid ja mida need seal sümboliseerivad? (Vastus on teksti lõpus)

Täiesti õudne on teist näadlat haige olla. Täna jäin koju ja no kodus ei oska ka midagi peale hakata, siis tegin tatrajahus paneeritud kabatśokipoissi ja tomateid ja ploomikoogi, mis tuli eriti njamm. Kasutasin muretaigna puhul kaera- ja odrajahu ja täidiseks ploomid ja Põltsamaa Ricotta kohupiim. 2 pakki. Soovitan kookides just seda kasutada, see on mõnus teraline ja jääb ahjus just õige tekstuurtiga, selline vanakooli kohupiim veidi. Osad moodsad kohumpiimad on nii vedelad ja siidised, et üldse ei tule hea. Väga viis kohupiim! Mõtlsin muidu sinna chilli pipart ka sisse panna aga ei julgenud. Iseenesest sobiks ju ploomide ja kohupiimaga. Vist.

Ja vastus mõistatusele. Ploomid on kujutatud Noarootsi valla vapil. Kolm punast ploomi sümboliseerivad ühelt poolt Noarootsis aretatud ploomisorti ("Noarootsi punane"), teiselt poolt ka kolme valla ajaloolist piirkonda Noarootsi poolsaar, Sutlepa ja Rigudi.

Kes seda basic infot ploomide kohta ei teadnud, see ärgu parem üldse ploomide kallale mingu!

--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Kaak-kaak, kalkuni-kodujuustu kotlet

Eile proovisin uut moodi kotlette. Kuskilt jäid silma kanahakkliha-kodujuustu kotletid. Ma retsepti küll ei lugenud, aga see on ju suhteliselt ilmselge kuidas neid teha võiks. Poes kanahakkliha polnud, oli kalkuni. Niisiis tegin kalkuni-kodujuustu kotlette. Panin paki kalkuni hakkliha, 4 leotatud saia, küüslauku, sibulat, maitseaineid, 2 muna ja paki kodujuustu. Ja kuna ma nisujahu enam ei kasuta (teised on tervislikumad), siis veeretasin kotlette tatrajahus. Ja ma ütleks et just see tatrajahu tegi kotletid eriliseks. Sellised hästi kerged kotletid tulid ja ümbert see tatrajahu oli läinud nii mõnusaks krõmpsuks kohati ja maitses väga hästi. Kodujuustu maitset nagu polnudki aru saada, lihtsalt selline kerge mõnus suvine linnuliha kotlet oli. Ainus miinus on linnuliha kotlettidega see, et nad ei mätsi nii hästi kokku kui looma hakkliha puhul, aga seda annab timmida. 2 tundi praadisin neid, hommikuks vaatas külmkapist paar üksildast kotletti vastu.

Kalkun va peenutsev ja priske loom,
kotletiks oli saada ta suurim soov.
Ei kõlvanud uhkele elukale tavakotlett,
"Kui võimnalik, siis tehke kodujuustuga", ütles kalkun nimega Odett.

--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Meeldiv üllatus- peet kotleti sees.

Käisin lõuna ajal Pro Kapitali sööklas toitumas ja ühest potist punetasid vastu kummalised kotletid. Küsisin mis need veel on ja selgus, et need on peedikotletid. Ja oh ime, need on väga maitsvad! Sellised kergemad kui tava kotlett. Esmasööja ärgu ära ehmugu, se verev pune kotleti sees on riivitud peet :)
Go peet!

--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Leib

Täna, kui ma koju tulin, mõtlesin sellise asja peale, et kui keegi küsiks minu käest, mis on mu üleüldse kõige lemmikum söök, siis ma vastaks - leib. Kindlalt leib. Koju jõudes tegin kausitäiest kuivatatud leivast, mille eelmine nädal tükeldasin ja kuivama panin, leivasuppi.
Ma mäletan juba kooli ajast, et söökla parim toit oli leib. Praegu ka, kui kõht on tühi, siis viil leiba on kohe abiks. Mu meelest on hea rukkileib lihtsalt maitsev ja kui näiteks välismaal oled ja leiba mingi aeg ei saa, tekib igatsus küll. Kodust on mul väga tugev austus leiva vastu sisse kasvatatud ja selle üle on mul ainult hea meel, sest tekitab hea tunde.
Mulle ei meeldi leiba süüa toidu kõrvale, pigem lihtsalt paljas leib või siis mingi kattega. Heeringaga leib on hea, kiluleib on superhea, leib küüslaugu-juustu-majoneesiga on hea.

Ja siis muidugi leivasupp.


Ma tean, et paljud inimesed ei armasta leivasuppi üldse, aga ma võtan selle riski ja ülistan teda ikka:) Minu leivasupi sisse käib leib, õuna, suhkrut, vett, mannat ja suureks keedetud rosinaid. Mannaga saab vahusema, kohevama ja õhulisema leivasupi.
Ühesõnaga panen (kuivatatud) leiva vette ligunema, lisan kooritud õuna tükke ja suhkrut, keedan. Siis teen blenderis selle segu ühtlaseks ja valan uuesti potti. Lasen keema ja lisan ettevaatlikult mannat, keedan natuke. Valmis segu tuleb jahutada ja siis mikserdada kohevamaks. Lõpuks lisada suureks keedetud rosinad. Vabandust, et ei ole ühtegi kogust, aga need käivadki suht maitse järgi. Süüa saab seda piimaga või koorega või niisama - mulle meeldib nii kõige rohkem.

Kiire õhtusöök

Ostsin poest tomati ja oliividega ciabattat. Tegin tomati kuubikuteks ja lisasin sibulat (tegelikult tahtsin küüslauku panna, aga ootamatult selgus, et seda polegi kodus) ja maitseaineid, hästi oleks sobinud ka värske basiilik (mida ka ei olnud...) - vaatamata puuduolevatele asjadele sai ülimaitsev salat:) Viilutatud saiale piserdasin oliiviõli ja natuke aega küpsetasin neid ahjus, siis katsin saiad tomatisalatiga ja kõige peale panin riivitud mozzarella juustu (see on poes üllatavalt soodne). Seejärel muidugi uuesti ahju ja juba natukese aja pärast ongi minipitsa moodi saiad valmis. Hästi maitsvad ning lihtsalt ja kiirelt saavad valmis. Njammi.

Banaanileib piparmündi chocolate chipidega on ahjus ... ei tea, kas tuleb maitsev või mitte.

Kala jänes. K.aine Jänes.

Kui ma juba siin olen, siis kevadised meenutused, kuidas ma umbes nädal aega järjest kala ja kapsast sõin.
Kala(lõhe või forelli)steigid praadisin niisama kiiresti ära, eemaldasin pannilt, ja siis praadisin samas kalases pannis kiirelt (varajase) kapsa viilud, panin sojakastet peale ja lasin natuke haududa.
Kuigi ma pole suur hautet kapsa austaja, siis niimoodi oli eriti lihtne ja maitsev igatahes.

Muffin

Ma praegu mõtlesin, mis vahe on muffinil ja cupcake'il (eesti k. vormikook). See suur probleem pole lahenenud (asi läks veel keerulisemaks pannkookidega seoses, ingl. k. crumpets ja pikelets - väiksed kohevad pannkoogid), aga leidsin sellise asja:

A cupcake or fairy cake (the common British term), is a small cake designed to serve one person, frequently baked in a small, thin paper cup.
/.../ The name "fairy cake" is a fanciful description of its size, which would be appropriate for a party of diminutive fairies to share. (Wikip.)

Et siis.. haldjakook.

Aga kuna oli käepärast, siis tegin nad Vilma šokolaadimuffini pulbrist (oli juba koos šokolaaditükkidega) ja peale šokolaadist ja võist ja piimast glasuuri ja sopsutasin pähkli- ja kookosepudi sees.

Piece of easy cake.

Väike edit by Liisi:) Siin on cupcake-kõrvarõngad, mis Kadri poest ostsin. Tahaks neid lausa süüa, nii nunnud on!!!:)

Success!!!:):) - bataadikommid

Juhuu!:) Rõõm on niii suur:) Sain diplomi ja selle rinnamärgi, mis samuti pildil näha on.
Võistlus oli seekord tihe, 6 erinevat tööd! Enamus olid keskendunud tavalisele kartulile ja selle praadimisele/küpsetamisele. Peale minu oli bataadist veel ka bataadivaht:)
Otsisin tükk aega sobivat retsepti, millega ise osaleda ja seekord õnneks katsetasin retsepti enne ühe korra läbi ka (originaalretsept on siin). Hea oli, sest sain palju nippe, mida teine kord paremini teha. Esimesed tulid ikka parajad plönnid:D Ja suuuur tänu kallile Johannesele, kes mulle need südamevormid andis:)


Retsept ise siit, asendasin palju asju 1. hinna pärast, 2. ei leidnud toodet kusagilt (näiteks agaavinektar:D).
Minu retsept on selline:

1,2 dl maguskartuli püreed (üks normaalne või väiksemapoolne bataat)
1,5 spl maisitärklist
0,4 dl kookosõli (elagu Piprapood!)
1 apelsini koor
0,3 dl jahu
tsip-tsip soola
0,4 dl vahtrasiirupit
0,6 dl piima
1 spl apelsinimahla (pigistatud sellest apelsinist, mille koore enne just maha riivisid)
1 tl vanillieekstrakti

150 g šokolaadi (kasutasin Mesikäppa) + 1 tl kookosõli

1. samm - pane koorimata bataat 200 C ahju umbes tunniks. Eemalda ahjust, koori ja püreesta. Lisa püreele träklis ja õli ning sega (blenderis näiteks või mikseriga).

2. samm - potis sega jahu, sool ja vahtrasiirup ilusti ära. Lisa piim ja sega ühtlaseks seguks, seejärel lisa riivitud apelsinikoor. Kuumuta seda koguaeg segades keskmisel kuumusel kuni segu pakseneb (see juhtub kiiresti ja järsku). Hoia segu natuke veel pliidil (20 sekundit) ja koguaeg sega. Siis sega juurde apelsinimahl (poti võtsid pliidilt juba ära) ja vanillieekstrakt.

4. samm - lisa kuumutatud segu püreestatud bataadisegule ja mikserda või kasuta blenderit ja sega tainast nii kaua kuni see on pehme ja kreemjas.

5. samm - pane tainas vormidesse või niisama ühes tükis jääkappi. Kui panid segu lihtsalt külma, siis u 3 tunni pärast võta see välja ja tee pallid või lusikaga mingid kommikujud ja aseta need uuesti sügavkülma.

6. samm - sulata šokolaad koos kookosõliga veevanni kohal ära, võta oma kommid jääkülmast ja kasta ükshaaval šokolaadi sisse ning aseta need siis küpsetuspaberile. Šokolaad hangub päris kiiresti, sest kommid on nii külmad:)

Edaspidi hoia komme külmkapis (mitte enam jääs), veidi enne pakkumist võta välja.

Voila!:)

Punased sõstrakesed

Tegin siukest kooki, ema õpetas:) Ta ise sai retsepti kusagilt ajakirjast või raamatust, ei teagi täpselt, aga mulle see kook hirmsasti maitseb! Ja nüüd tegin siis ise ka. Punased sõstrad olid ilusti olemas ka.




PS! Mu vana, aga eriti tubli ahi:)
Põhjaks kasutasin poest ostetud muretaigent. Suure ahjupanni peale kulus 1 pakk parasjagu ära.
Seejärel vahustasin 7 munavalget (mul rohkem ei olnud) 3 dl suhkruga vahuks. Homme vist saab omletti! Vahustamisel tegin niimoodi, et suhkrut hakkasin lisama vaikselt siis, kui vaht oli juba paks, lisasin ettevaatlikult u 2,5 dl ja vahustasin nii kaua kuni enam suhkruterasid tunda ei olnud (maitsta või sõrmede vahel proovida). Lõpus lisasin selle 0,5 dl ja segasin ära. Siis võtsin pool munavahtu ja segasin punaste sõstardega ära (ma ei tea kogust kahjuks) ja panin koogipõhjale. Selle peale panin ülejäänud vahu. Küpsetasin üle tunni aja 100 C juures ahjuuks irvakil. Siis keerasin kuumuse maha ja jätsin koogi jahtuma. Ja nii ongi:)

Marko mõtles, et aitab mind määrides munavahtu mulle näkku, püüdes mu pead koogi sisse suruda ja samal ajal pilti tehes.

pühapäevaõhtune.

mõnus lõpp ilusale nädalavahetusele.

ostsin poest juba valmis salatipõhja (lõpuks ometi on neid ka eestis). sisse veel krevetid, koriandrit ja avokaadot ja melonit ja oliivõli ja balsamiäädikas ja mesi. peale eriti hea juust, mida tehakse eestis ja mille nimi on kriuks (www.breti.ee). soovitan neid juuste. suuremates kettides müügil. ja siis kõrvale veel kuum pannil sojaga küpsetatud tomat juustuga ja klaas soavet. supperhea! salatid on ikka ni toredad! ja suvi ka!

Liis

valetpidi juust.

ostsin Hiirtejuustu ja ennäe. juust oli valetpidi viilutet.

Liis

Metsas.

Õhtusöök

Eilne õhtusöök oli kodune klubivõileib, mis osutus väga maitsvaks ja hiljem kook uuest blogileiust How To Cook Like Your Grandmother, mis on nüüd ka lemmikute listis. Sellest koogist allpool, võileib oli selline:

Stockmanni valikust Toscana sepik, mis vähese õliga ahjus krõbedaks röstitud. Esimese kihina peale majonees.

Seejärel värske salatileht. Kaalusin tavalise salati ja jääsalati vahel, valisin soodsama:)

Siis viil praetud Ameerika peekonit. (Peekonist rääkides, ükspäev otsides online chocolate chipide (mis neile hea eestikeelne nimi oleks..? mulle pisarad ja nööbid ei meeldi) tellimise võimalust otsides, leidsin lehe, kus müüdi igasugu kokandustarbeid ja seal oli ka selline press, mille saad peekonit praadides peekoniriba peale panna, et peekon praadimise käigus krobeliseks ei läheks, vaid jääks sirge... ma ei olnud siukse probleemi peale kunagi tulnudki! Aga, mis ma ikka niisama räägin, see seadeldis leidub siin).

Viil juustu muidugi.

Kuna ma ei teinud võileiba ainult endale, otsustasin, et peekonist üksi ei piisa ja praadisin juurde ka liharibasid, mida poes müüakse ilusti pakendis koos maitseainete/marinaadiga. Väga mugav ja maitsev minu meelest.

Liha peale kastmeks veidi ketšupit.

Siis muidugi keedetud muna, mulle muna maitseb:)

Värske oma aia tomat soola-pipraga.

Ja viimaks kurk soolaga.

Kõige peale veel saianukk, et kogu see kombo ka paremini koos püsiks. Nukiga sai teha ju tegelikult ainult 2 võileiba, aga mulle meeldiski vaid alumise saiaga.

Magustoiduks küpsetasin hiljem šokolaadi brownie, mis tuli väga šokolaadine, aga mõnusalt suus-sulav. Retsept on väga lihtne ja kiire, aga päris rammus. Tuleb kõik ained lihtsalt kokku segada ja lausa ei tohi liiga palju segada:) Seejärel lihtsalt küpsetada ja süüa. Arvan, et see sobiks hästi näiteks vaniljejäätisega, aga ka niisama või klaasi piimaga.

Retsept:
3,5 dl suhkrut
1,75 dl jahu
1,75 dl kakaod
3 muna
170 g sulavõid
u 2 dl chocolate chipe

Kõik asjad kokku segada, väljaarvatud chipid, segada lusikaga (mitte mikseriga) nii kaua kuni on valminud ilus segu, see ei võta kaua. Siis lisada chipid, segada. Küpsetada tuleb 20-30 minutit 180 C juures. Enne söömist natuke jahutada, aga kui jäätisega süüa, siis võiks kook ikkagi ju soe olla:)


Enne rääkisin sellest peekonipressist, aga veel üks asi seal lehel köitis minu erilist tähelepanu. Tegelikult on seal hästi palju igasugu väga lahedaid asju, mida endalegi tahaks ja siis veel igasugu asju, mida niiväga vist vaja ei lähegi.. kui siis väga harva. Igatahes, see leht on äge, ma olen seal juba tunde veetnud. Aga, selle huvitava leiu juurde.. kas sa oled grillides kunagi mõelnud, et tahaks lihatükile oma nime peale pressida?:D Nüüd saadki seda teha, haha. Sellega! Mulle meenus esimese asjana kohe filmidest (õnneks mitte päris elus) nähtud lehmadele nende tunnusmärkide(?) peale põletamine. Ma pakun, et selline toode on põnev esimesel grillimisel, aga edaspidi .. no kes see ikka viitsib lihatükkidele igasugu tekste pressida, kui nagunii kohe selle ju ära sööd...

Tomatiplönnid tuunikalatäidisega

Proovisin ühte retsepti. Tomat tuli seest tühjaks kaevata, sisse panna selline lugu: tuunikalakonserv ja sardiinikonsev koos küüslaugu, majoneesi ja merevaiguga blenderis segi ajada. Soovitati veel jääkuubik ka sinna sisse purustada aga ma ei teinud seda. Samuti ei pannud ma sardiinikonservi, sest minuarust niiviisi kahte kala segada on ebamäärane ja patune. Igaljuhul tuli tulemus meeldiv ja valmis sai kogu üritus 15 minutiga. Sihuke suvine ja paarist tomatist sai kõhu päris täis juba.
Liisi, postita nüüd ka midagi, ma tundun maniakaalne juba...
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Täidetud pipar. Njamm-njamm!

Ükspäev käisin turul ja seal oli igasugu toredat värsket kraami ja palju tõmmusid ja väga lahkeid härrasid (pakkusid tasuta arbuusi ja puha, aga ma ei võtnud, seagripp noh). Endaga koju kaasa kutsusin sealt aga 6 piprapoissi, kes nõustusid lahkelt, et vooderdan neid seestpoolt hakkliha ja muuga. Täidetud pipar on parem kui paprika (millel pole eriti rabavat maitset minu arust). Niisiis sisestasin magusatesse pipardesse kanaakkliha, seeni, sibulat, küüslauku ja seedermänni pähkleid. Ja hops läksid piprad pannile või sisse püherdama. Maitses imehea.
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Minu sõber kabatśokk

Tahaksin veel tutvustada oma sõpra suvikõrvitsat ehk kabatśokki. Suvikõrvitsast saab teha kiiresti eriti maistvaid suupisteid. Lõikad viilud, peale seeni, küüsauku, tomatit ja juustu. Võib panna ka pähkleid, eriti hea on sinihallitusjuustuga. Võib teha selliseid ümmargusi viilakaid, võib ka lõigata suvikõrvitsa pikkupidi pooleks, nii et tuleb kaks laeva või saabast, siis suvikõrvits seest tühjaks teha see ja ära täita. Täidiseks sobib hästi ka hakkliha segu. Ühesõnaga, kabatśokile võib lisandiks panna põhimõtteliselt kõike. Sellepärast mulle suvikõrvits nii väga meeldibki, et sinna saab toppida sisse igasugu leftovereid ja ikka maitseb see nii hästi nagu oleks Imre Kose väledad sõrmed selle ise valmis teinud.
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Sadistlik kalapala ehk grilllõhe soome moodi.

Jaanipäeval tegime vahelduseks tavapärasele lihaśaślõkile hoopis lõhet ja igasugu juur- ja puuvilju. Lõhe ehk lõhi (eesti keeles kasutatud ka nimesid lohe, laks) sai küpsetatud soomepärastelt, see nägi siis välja niiviisi, et heleroosa semu tuli naelutada kuusepuust laua külge (Merje, Sulle kindlasti oleks meeldinud seda teostada), see püstloodis lõkke kõrvale sättida, seejärel soola ja võiga maitsestada. Kaua küll küpses seal meie lõhi, aga tõesti maitsev sai, selline suistune ja suus sulav.
Veel tegime grilli peal küüslauke, mis oli eriliselt hõrk maitseelamus. Terve küüslauk tuli koos koorega panna grilli peale ja siis seal kuskil 25 minutit küspseda lasta. Valmides oli see lilleõie taoliseks lahti läinud ja küüslauguküüned olid pähkli maitsega!

Tarkusetera lõhisõpradele: Lõhi toitub Läänemeres enamasti kiludest ja räimedest, vähemal määral ka ogalikest.

--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Teine kingitus

Nagu lubasin, kirjutan ka oma teisest kingitusest. Merje, see on midagi sulle äkki, meenutus Prantsusmaast:) Nimelt, sain kingituseks cannelé vormid. Ma ei teadnud varem isegi, mis need cannelé'd on, aga proovisin juba järele ja need on imemaitsvad! Valmistamine on üsna kerge selles mõttes, et tainas on lihtne kokku segada, ainuke asi on planeerimisega - tainas peab enne küpsetamist vähemalt 12 (parem kui 24, maksimaalselt 48) tundi külmkapis rahulikult olema. Aga boonusena - tainas sisaldab ka rummi!
Muidu, mul on tunne, et esimese korra kohta tulid need asjandused mul päris okeilt välja. Kuju on vist õige, aga karamelli peaks rohkem peal/ümber olema. Proovin teinekord vist tsipa kuumemat ahju ja natuke kauem seda hoida enne kui temperatuuri langetan.
Alloleval pildil on ka kingitud vorm näha, aitäh kinkijale:) Kasutasin seda retsepti, mis vormiga kaasas oli ja sellest kogusest sain 2 vormitäit ehk 16 cannelé'd. Tegelikult olid nad ikka väga maitsvad. Tasub teinekordki teha. Kuuldavasti saab neid teha ka muffinivormis (ilma paberita kindlasti), aga see pole ikka päris see, mis õiges vormis. Ja silikoonvormist veelgi parem peaks olema metallist vorm. Internetis on hästi palju infot nende kohta ka. Igatahes, njammid:)