Tšiili hanemalts

Tere üle saja aasta. Viimaks võtan end kätte ja kirjutan millestki, mille me nädala eest (alles) avastasime. Nimelt siis kinoa ehk Tšiili hanemalts (ehk quinoa inglise keeles). Kinoa iseenesest on selle maltsa seeme, ei tea, kas meil mõnest oma Eesti maltsast ei annaks seemneid süüa?:) Rohkem infot leiab kinoa kohta kõikjalt internetist, väga tervislik asi ja lihtne valmistada ka. Kõigele lisaks (vähemalt meie arust) väga maitsev ka.

Munadepühade ajal sõime seda mu tädi juures ja nii mulle kui ka Markole väga maitses ja nüüd tegin juba teist korda ise seda salatit. Inspiratsiooniks on see nami-nami retsept, aga suhtusin sellesse üsna loominguliselt. Tegelikult see ongi selline retsept, et iga kord võib mõelda välja midagi uut, mida lisada.

Üldiselt võiks salati baasiks jääda (kogused 2 sööja jaoks):
2 dl kinoad
1 granaatõuna seemned
seedermänniseemned

1 laimi mahl
oliiviõli


ja ülejäänud asjad saab iga kord vastavalt kättesaadavusele/maitsele lisada.

Keetsin kinoa lihtsalt soolvees, sest puljongikuubikut mul kodus ei olnud ja üritan neid viimasel ajal üldse mitte kasutada. Koriandrit ega münti ma ka ei pannud, esimene kord oli mul kodus rukolat just üle ja täna ostsin lambasalatit. Mu arust sobib sinna ükskõik milline roheline leheke, koguseliselt panin salatit palju rohkem kui selles algses retseptis. Küll aga kindlasti soovitan lisada granaatõuna- ja (kergelt röstitud) seedermänniseemneid. Esimene kord panin salatisse ka avokaadot, mu arust see oli ülihea lisand, aga täna oli poes kahjuks ainult toorest avokaadot saada ja nüüd panin salatisse idusid. Üldiselt võib sinna sisse igasugu asju susata. Maitsestasin kvaliteetse oliiviõli ja laimimahlaga (pigem rohkem kui vähem) ja sellest täiesti piisab. Ülimalt tervislik ja maitsev!

Meekook

Meie pere kõige traditsionaalsem kook, enamasti jõulude ajaga seotud, aga ka mu vanema venna lemmikkook. Suvel vist nii magusat kooki väga keegi ei tahakski süüa, aga talvel..mmm.
Olen alati poe meekookidele natuke ülevalt alla vaadanud, sest kui korra oled seda meie versiooni proovinud, enam naljalt hapukooretäidise pool ei vaata. Vähemalt mina usun nii:)
Koogiga on natuke mässamist, aga see kõik on seda väärt. Kondenspiim ja või - kas selles koosluses saab üldse midagi valesti olla?

Mõõdud olid meil vanasti nii nagu siis asju mõõdeti - klaasides, arvan, et 1 klaas peaks olema umbes 2 dl ja panen retsepti nii kirja.

Tegelikult on parem purgid potti külili panna!

* 2 dl suhkrut
* 2 spl mett
* 60 g võid
* 1 tl söögisoodat
* 2 muna
* 6 dl jahu

* 2 purki kondenspiima suhkruga
* 250 g võid






Alustada tuleb kondenspiima keetmisest. Pane purgid potti, kata veega ja keeda kolm tundi. Kuna keemisaeg on üsna pikk, jälgi, et vesi ei väheneks purkidest allapoole. Vajadusel vala vahepeal keevat vett juurde. Pärast kolme tundi võta purgid välja ja jäta jahtuma.

Taigna tegemiseks vali pott, mis mahub teise potti (tainas tuleb kokku segada veevannil) ja pane väiksemasse sisse suhkur, mesi, või ja söögisooda. Kaussi pane valmis 6 dl jahu. Kuumuta segu veevanni kohal kuni see on ühtlane mass, võta siis tulelt ja sega sinna sisse kaks muna. Klopi kuni munad on segunenud ning seejärel vala tainas jahule ja sega see palliks. Pane taignapall toidukilesse ja jäta mõneks ajaks külmkappi seisma.

Taignast tuleb küpsetada kolm põhja. Kuna taignas on mesi sees, on see üsna kleepuv ja parim on seda rullida kahe küpsetuspaberi vahel. Ma valisin välja kandiku, millele kook hiljem asetada ja joonistasin küpsetuspaberitele tagumisele poolele märgised, et kõik põhjad saaksid ühe suurused. Siis on lihtsam kooki pärast kokku panna. Küpseta põhjad 180 kraadi juures ükshaaval kuldpruuniks, see ei tohiks võtta rohkem kui 10 minutit (ühe põhja kohta), jälgi protsessi väljanägemise järgi. Valmis põhjal lõika kohe ääred parajaks ning pane ülejäänud tükid kõrvale jahtuma - nendest saab puru koogi peale.

Kreemi jaoks võta kondenspiim purkidest välja, see on mõnusalt pruun ja karameljas, ja pane see kaussi, kus sees on sul hea mikserdada. Lisa sellele 250 grammi sulavõid. Mikserda ettevaatlikult, et sulavõi pritsmed sulle peale ei lendaks, vajadusel kata kauss alguses salvrätiga vms.

Koogi kokku panemiseks alusta põhjast, pane sellele kolmandik kreemi, siis teine põhi, kolmandik kreemi, kolmas põhi, ülejäänud kreem ja kõige peale lõigatud äärtest tehtud puru. Puru saab teha kotis taignarulliga, sõrmede vahel või köögikombainis - kuidas endal kõige parem on.

Kõige maitsvam on kook järgmisel päeval, kui ta on saanud natuke n-ö tõmmata.

Kondenspiim - ise tegin

See ettevõtmine oli ka pulmaga seoses (läks vanemate kingikorvi). Ammu olin lugenud Kokkama Ragnega blogist kondenspiima keetmise kohta,  aga alles nüüd võtsin asja ise ette. Mul ta päris selline veniv ei tulnud, pigem natuke vaniljepudingu sarnane, aga igatahes maitsev ja teinekord proovin veel.

1 l piima
300 g suhkrut
vanilliekstrakti

Keeda tasasel tulel segu kuni selle paksenemiseni (umbes tund või veidi kauem) ja arvesta, et jahtudes pakseneb see pisut veel.

Tähetund

Mina ja njammdzhemm olime ajakirjas:) 2012. aasta septembri "Anne & Stiil"

Pulm ja vahukommid

Tüdrukute õhtu raames viisid kallid sõbrannad mu Heidi Parki kondiitrisse, kus armas Heidi õpetas meile muuhulgas vahukommide valmistamist. Täitsa lahe värk ausalt öeldes - poe vahukomme ei puutu ma sõrmeotsagagi (kui ma neist just koogi peale katet ei valmista), aga isetehtud vahukommid maitsevad palju-palju paremini! Ja nagu mulle juba tavaks, eriti hästi maitses vahukommitainas.
Otsustasin pulmadeks teha kõigile nimesildina väikese kotitäie vahukomme. Arvestades seda, et esimene pannitäis läks retsepti kohandamise käigus aiataha, tegin kokku umbes 550-600 vahukommi. Aga see kõik toimus suhteliselt valutult ja kiiresti, üks õhtu ainult sõrm natuke andis vormi pressimisest tunda (pulma jaoks otsustasin teha südamekujulised kommid, muidu saab neid väga mugavalt ka kääridega lõigata). Ostsin spetsiaalselt kommide tegemiseks köögikaalu ja termomeetri, tsellofaanist kotid sain Suhkrukunstist.
Retsept ütles 80 grammi mune, aga see jäi täpselt kahe ja kolme muna vahele, seega otsustasin kasutada kolme muna ja suurendasin natuke želatiinikogust. Sain kenasti ühe ahjupannitäie komme.

35 g želatiini*
118 g vett

500 g suhkrut
150 g mahla (75 g vett, 75 g siirupit)
3 munavalget
Pisut soola

* mulle tundus, et kõige parema tulemuse saab Santa Maria želatiiniga.

Esiteks valmista ette pann, pane sellele küpsetuspaber nii pikalt, et see kataks panni põhja ja samas saab sellega panni kogu pikkuses kinni katta. Määri hooelga võiga või, veel parem, kata paber pihustatava rasvainega.
Pane želatiin vette paisuma.
Pane munavalged ja sool kaussi, hea oleks, kui sul on selline mikser, mis saab omaette toimetada või palu keegi teine appi.

Sega suhkur ja vedelikud potis ning kuumuta segu täpselt 115 kraadi juurde. NB! segada tohib ainult alguses, kui segu juba keema tõuseb, ära seda enam liiguta. Samal ajal vahusta munavalgeid keskmisel kiirusel ja kui siirup on 115 kraadini kuumenenud, vala see vaikselt munavalgete sekka, mikser samal ajal töötamas. Vahusta edasi kuni segu on veidi jahtunud (kui saad kätt 10 sekundit kausi vastas hoida, on ok või katsu sõrmega segu).
Soojenda želatiini-veesegu vedelaks ja lisa see samuti mikserdamise ajal segule.
Põhimõtteliselt ongi kõik - imetle seda kaunist läikivat vahukommimassi:)
Vala segu pannile küpsetuspaberile, aja ühtlaselt laiali ja kata paberiga. Jäta seisma, mina tegin segu valmis õhtul ja tükeldasin järgmisel õhtul, aga ilmselt piisab ka lühemast ajast (nt üleöö seismisest).
Kui komm on tahenenud, võid selle kääridega parajateks tükkideks lõigata või vormiga lõikuda. Raputa kommidele tuhksuhkrut ka peale, et nad üksteise külge ei kleepuks.

Madala süsivesikusisaldusega burger..

.. ehk saiata burks

Eelmine nädal olin ühel kuumal suvepäeval ühes kaunis Eestimaa rannas ja seal oli üks kummaline perekond. Neid oli palju, nad olid lärmakad, jõid 30 kraadise ilmaga rannas viina ja lisaks kõigele olid nad väga kogukad, nii vanemad naised kui ka erinevas vanuses lapsed (viina joovad meesterahvad olid kõhnemad). Mõtlesin selle asja peale, et maailm on rasvumas ja kas see probleem on juba otsapidi ka Eestisse jõudnud. Ise püüan oma toitumist enamvähem jälgida ja süüa võimalikult palju headest toorainetest ise valmistatud toitu. Mu mõtiskluste lõpetuseks leidsin täna reader-ist Pioneer Woman-i Low-Carb Burgerid, mis tundusid juba päeval nii maitsvad, et tegin õhtul järele. Hamburgeri juures on mulle alati kõige vähem sai meeldinud ja ka kehakaalu küsimustes tunnen, et sai ja saiatooted mõjutavad mind kõige rohkem. Ilma saiata tunneb pihvi ja värskete koostisosade maitset ka palju paremini.
Mina tegin kapparitega kalkunikotletid ja mässisin need koos teiste koostisosadega salatilehtede sisse. Maitsestasin Vertigo tehtud pesto ja Caesari salati kastmega ja tulemus sai tõeliselt maitsev. Vertigo pestot ja salatikastet soovitan ka julgelt.

450 g kalkuni hakkliha
maitsestamiseks soola-pipart või muid maitseaineid
tsipake teravat kastet
väike purk kappareid

Sega kõik koostisained kokku, mätsi neli kotletti ja küpseta 200 kraadi juures pöördõhuga programmiga ahjus küpseks (pealt pisut pruunikaks). Ahjust väljavõetud kuumale kotletile aseta peale viil juustu ja jäta see veidikeseks jahtuma.
Kui kotlet on katsumiseks soe, võta suur salatileht, pane sinna kotlet juustuga, tomativiil ja paar sibularõngast, avokaadot ning kastmeid. Aseta peale teine salatileht, vajadusel ka kolmas ning mässi need ümber kotleti ja muu täidise. Võta taldrik alla ja salvrätik lähedale ning asu sööma. Head isu!

Arbuusilimonaad

Eile valmistasin arbuusilimonaadi, retsept pärit Tasty Kitcheni retseptide baasist.
Olude sunnil (blender läks katki) tegin ma jooki miksriga ja mõnes mõttes oli see hoopis palju parem. Halb oli see, et veidi arbuusimahla pritsis laiali, aga seda sai oskuslikult kiire on-off nupu lülitamisega peaaegu vältida. Hea oli aga see, et ei olnud vaja arbuusi seemnetest puhastada - mikser neid ei purusta ja pärast tuli kogu mass nagunii läbi sõela ajada, siis jäid kõik seemned sinna maha. Panen kogused kirja umbkaudselt, kõike tuleb, nagu ikka, vastavalt oma maitsele ja kättesaadavatele koostisainetele reguleerida. Näiteks eile sain poest sidrunid, mille koor oli sama paks kui viljaliha osa sees. Või ka mesi on tihti erineva maitsetugevuse ja -omadustega. Arbuus oli mul keskmise suurusega.

* Poole arbuusi viljaliha
* 1–2 sidruni laimi mahl
* 1–2 spl mett
* Mineraalvett
* 3-4 lehte värsket piparmünti

Tükelda arbuus kaussi, pigista sinna sidrunilaimimahl ja lisa mesi. Mikserda või blenderda (blenderis kasuta ilma seemneteta arbuusi) segu läbi ning pressi see siis läbi peene sõela. Serveeri külma jooki vahekorras  2/3 arbuusimahla + 1/3 mineraalvett. Mõnusalt maitsev ja värskendav suvejook. Kahjuks mitte nii hea, kui Guatemalas saadud arbuusi liquado:( aga see oli ka üks parimaid jooke, mis ma üldse joonud olen. Järgminekord proovin seda jooki hoopis laimidega, arvan, et siis on veel parem!

UPDATE! Tegin arbuusilimonaadi laimidega, lisasime ka värsket piparmünti ja tulemus oli täisulik!