Rõhk välimusele

Tegin veidi aega tagasi sellise koogi. Juustukook, aga panin seekord laimimahla ka sisse. Imelikul kombel seda maitses üldse tunda ei olnud (3 laimi mahl!), aga kook oli kuidagi eriti mõnus ja õhuline. Ma ei tea muidugi, kas tänu laimimahlale.. Igatahes nägin seekord vaeva selle nimel, et kook ilus välja näeks. Üritasin vähemalt! Maasikamoosi sisse segasin natuke želatiini, et see mõnusalt koogi peale jääks, aga väga kõva kihti ei moodustaks. See osa tuli täitsa hästi välja. Siis mõned šokolaadikaunistused ja natuke vahukoort. Valmis.

Mustikatega kaerahelbeküpsised

Kuna olen mitu päeva haigena kodus istunud, tulin mõttele kaerahelbeküpsiseid teha. Krõbedad kaerahelbed tundusid ideaalsed kareda kurgu seespidiseks sügamiseks. Tavalised tundusid igavad ja lisasin taignasse ka purustatud (ojaa...!) mandleid ja mustikakrõpse. Mustikakrõpsud on mu uus avastus. Neid võib panna põhimõttteliselt igale poole soolastesse ja magusatesse roogadesse. Muffinsitesse, kastmetesse, liha juurde, tee sisse jne. Ja tavalise suhkru asemel kasutasin pruuni, see tegi maitse hoopis paremaks ja mesisemaks. Kahe sidruni riivitud koored läksid ka sisse. Shokolaadi oleksin ka pannud muidu, aga mul polnud kapis parasjagu sobivat. Talviselt mõnusad tulid!

--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Soome parimad palad

Eile tegin munkkisid, mis on siukesed Soome pontšikud, võiks öelda.
Retsept nägi ette
2,5 dl piima
25 g pärmi
1 muna
3/4 tl soola
3/4 dl suhkrut
2 spl kardemoni
6-7 dl jahu
50 g võid

Leiges piimas pärm sulatada ja siis kõik muu juurde. Lasta 30 min seista/kerkida, siis teha munkkid (kas sõõriku kujulised või muud), lasta neil 10 min seista veel ja siis õlis ära küpsetada. Seejärel rullida suhkru-kardemoni segus ja siis täidis panna, kui on soovi.


Ütlen kohe ära, et mul läks jahu rohkem ja tegelt oleks vist veel rohkem pidanud panema, sest mul jäi tainas selliseks natuke vedelaks, ei saanud korralikult vormida munkkisid ja nad tulid sellised suvalise kujuga. Aga kuna juba niigi läks rohkem, siis ei julgenud palju lisada - esimene kord ju alles. Veel, mis õppisin, et kui õli juba on kuum, siis võib tule natuke madalamale keerata, siis jääb õli samale kuumusele ja viimased munkkid, mida küpsetad, ei lähe kõrbema:P Õliga veel see lugu, et kindlasti ei tohi seda pärast kasutamist kraanikausist alla kallata - ma panin pudelisse ja viskasin ära.


Täidise sisestamiseks ostsin spetsiaalse asja - see glasuurmise kott ja ots on siuke pikk ja peenike toru, mille saab munkki sisse torgata. Keetsin mustikamoosi, aga kõik mustikad jäid sinna torusse kinni. Siis püreestasin moosi ja asi läks palju libedamalt. Aga siis sai moos otsa ja teistele panin vaniljekohupiimakreemi sisse, aga see ka hästi toru ei läbinud.
Võiksin teine kord veel proovida, siis tuleks vast veel paremad.

Oranje Villem

Sellise nime paneks sellisele hurmurist koogile. Ukraina üsna läbikukkunud oranžile revolutsioonile ei oleks vist sünnis viidata, kuigi on tõsi, et mul tuli paar enneolematut asja koogitegemisel läbi teha.
Esiteks pole ma kunagi pidanud koogi jaoks apelsini ja/või sidrunit keetma (!). Peale pooletunnist spa treatment'i (spa hoolitsus? ma ei masseerinud neid!) tuli tsitruselised jahutada - seda ma eriti ei läbenud teha - ja ära püreestada. Siis kadus mõnusalt lõhnav möks koogitaignasse ja ahju.
Ma polnud varem mandleid ka röstinud. Arvan, et said veidi liiga käredad, aga kokkuvõttes oli neid koogi sees tunda. Mandlid koos apelsinimekiga moodustasid toreda maitsekoosluse, maitse- ja lõhnaBUKETI kui nüüd imrekoselikuks minna.
Küpsetis pidi külmana parem olema ja säilima kaks-kolm päeva. Mulle isiklikult maitses soojana rohkem. Nagu ka pildilt näha, on üks tükk soe ja higistab taldrikul. Võib-olla kardab ärasöömist. Ja põhjusega! Mis ta siis on selline hõrk keeksine ja apelsinimarmelaadine.

Veel eilast

Maiksu ja Liisu pool vaatasin, et see sushi tegemine polegi nii keeruline:) Siin on mu elu esimene ise tehtud sushi - natuke kentsakas, aga täitsa maitsev!

Head iseseisvuspäeva!

Küll mu loli alles produktiivne õhtupoolik/öö. Teisipäeval töölt saabudes tegin ettenägelikult mõnusa uinaku ja siis umbes 22 ajal asusin referaadi kallale. Lõpetasin selle 5.30 (kes tahab Johannes Aavikust rohkem teada, öelge:) ja umbes 4 panin vahepeal koogi ahju. Tahtsin teha sini-must-valget kooki ja kasutasin selleks erilist tehnikat, nagu allolevalt pildilt näha on:p See tehnika oli natuke keerukas, aga ilmselt selle pärast, et esimest korda siukest asja proovisin. Need n-ö seinad kippusid pikali vajuma ja nii pääses osa sinist tainast pruuni poolele. Teine kord (kui tõesti peaks sellist asja veel vaja minema) panen nad ääre poole rohkem kaldu. Seekord üritasin neid asetada võimalikult püsti ja sirgelt, mis väga hea idee ei olnud. Õnneks sain töö käigus asja parandada ja tulemus oli täitsa tore. Ja tegelikult võtsin need seinad juba u 10-15 minuti ahjusoleku järel ära, ei olnudki kauem vaja.

Kook ise on juustukook, klassikaline toorjuust+mascarpone+kondenspiim+3 muna. Sinise osa sisse lisasin mustikajahu ja musta osa sisse šokolaadi - sestap ta ka väga must ei ole.

Keskmine osa sai kaunistuseks veel lisašokolaadi, et ta ikka tumedam oleks.

Lõppkokkuvõttes tuli ideaalne ainult valge osa, mis on kaetud tuhksuhkru-sidrunimahlasegu ja kookoshelvestega.
Sinisele osale tegin sama segu ainult mustikatega, mis ma lootsin, värvivad segu siniseks, aga tegelikkuses tuli see üsna punane hoopis. Aga hea kujutlusvõime korral on see ju sini-must-valge lipukook küll:)

Misu muffin

Sõbrapäeval tegin kooki, aga see sai enne otsa, kui jõudsin postituse teha. Päris maitsev oli. Tegelikult oli muffiniretsept Toidutarest, aga ma kahekordistasin kogused ja tegin koogi. Eile tegin peaaegu sama retsepti järgi ka muffineid.
1 pakk vanilje kohupiima + 1 pakk Eesti ricotat
100 g sulavõid
2 muna
(sega need omavahel ära)
1-2 dl suhkrut (panin pigem rohkem, ricota on kergelt soolane ka)
vaniljesuhkrut
(sega need taigna juurde)
umbes 1,5 dl jahu
1-2 tl küpsetuspulbrit
(sega need ka segu hulka)
u 2 dl kookoshelbeid
marju (esimesel korral kasutasin külmutatud vaarikaid u 2 dl, siis need said otsa ja seekord panin külmutatud punaseid sõstraid)

Need ka sinna hulka segada ja ongi tainas valmis. Siis panna kas koogivormi või muffinivormidesse või minu pärast kasvõi lihtsalt pätsid küpsetada. 200 C juures nii kaua kuni vastav küpsetis on pealt kuldpruun, siis peaks sisu ka olema küps. Ma küpsetasin veel selle tuulutusprogrammiga, mis uuemates ahjudes on (no mitte nii uutes, aga vanades vene omades igatahes pole).

Samas esitan oma pildi ka uuele Misu fotovõistlusele!

Pole midagi hullemat kui näha meest nutmas!

Nüüd võib selle unustada! Sest minu uhiuus Happy Chop (või noh, analoog) hakib sibulaid ilma pisarateta! He-hee! Nüüdsest peale ma armastan teleturgu! Ja muidugi Liisit, Leelot ja Merjet selle kinkimise pärast!
Valisin esimeseks proovikiviks uuele abilisele supi. Improviseerisin sellise supi, kus võimalikult palju hakkima peaks. Suur üllatus oli see, et ka porgandeid hakkis mu kullake suurepäraselt. Nojah porgandeid oleks võinud ju noaga viiludeks lõigata , aga ma ei suutnud vastu panna ja toppisin need chopperisse ja hakkisin sellega. Pidin ennast tagasi hoidma, et lillkapsaga sama ei teeks. See oleks juba liig.
Siis hakkisin veel sibula (peab mainima, et porgantit oli isegi kergem hakkida) ja küüslaugu ja basiiliku. Minu improvisatsioonsupi retsept on selline:

2 HAKITUD sibulat.
5 HAKITUD küüslauguküünt.
1 pakk HAKITUD basiilikut.
Pruuni riisi silma järgi (eelnevalt keedetud).
2 pakki purustatud tomateid (oleks suvi, oleksin ise purustanud, aga kuna hetkel poe tomatitel maitset pole, ostsin valmis kraami).
1 suur karp merevaiku.
Eelnevalt ahjus tehtud forell või lõhe.
Sidrunipipart, tilli, soola ja veidi pruuni suhkrut.

Panin poti sisse või sulama (selline hea kamakas), lisasin lillkapsa tükid ja tegin neid võis, siis lisasin hakitud porgandid ning natukese aja pärast ka hakitud sibula ja küüslaugu. Lasin neil seal võis haududa ja pruunistuda, lisain veidi pruuni suhkrut ja veidikese aja pärast klaasi vett. Siis tuleb veidi oodata kuni lillkapsad ja muu väheses vees parajalt ära keevad (lillkapsas ei tohi ainult päris lödiks keeda, pigem jäägu selline krõmpsum, sest muidu on supi valmides saanud lillkapsast puder).  Nüüd lisasin purustatud tomatid ja merevaigu ning soola ja pipra. Lase merevaigul sulada ja las pott olla kuskil 7 minutit nõrga kuumusega tulel. Kõige lõpuks panin sisse maitse järgi riisi (kartuli inimesed võivad kartulit ka panna) ja basiiliku. Kui supp oli juba kausis, panin sinna sisse kala tükid, just nii palju kui õige tundus. Sai tõesti maitsev! Ja kõik tänu Happy Chop`ile! 

--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Galuboi Vagontšik

Sellest koogist oleks tõesti võinud saada helesinine vagun, kui oleks ristkülikukujulist keeksivormi kasutanud ja dominoküpsistest rattad treinud.
Aga ma ei arvestanud, et kook helesinine tuleb. See tuli koos mõttega retsepti veidi vürtsitada - ehk siis sinist (Curacao) likööri sisse panna. Kuigi munade ja sidrunimahla kollasus muutis segu natuke roheliseks.
Põhja oli päris keeruline vormi sisse saada, sest see kleepus käte külge rohkem. Selle küpsetasin natuke juba ära. Peale läks tuksuhkrut (sestap ei krõmpsunud midagi hamba all) ja mune ja kohupiima. Retseptis oli ka pirnikompott, aga ma panin tükeldet pirne ja banaani. Enne vormi valamist lasin täidise ained mikseriga ühtlaseks.
Maitse oli hea kohune ja kreemine. Polnud liiga magus. Võib-olla jätaksin järgmisel korral ära banaanid, ja paneks ainult pirni. Paneks ühe korraliku pirni, maha. Huhuhu. Sinise pirni. Sellise, millega kõrva soojendada saab. Kes teab, see.. on olnud kõrvast haige.

Palju õnne kokk Kadrile homseks ette juba. Gurraa!

Täna avastatud tarkusetera siia juurde: hoia kokku vett, joo šampanjat.

Kooki?

Jah, palun väga.
Tegin kapis konutavast kohupiimast lihtsa koogi. Retsept oli selline. Ma asendasin osa kohupiimast keefiri ja hapukoorega. Lisasin veel banaanitükke ja kompotikirsse ja mõrusid šokolaadinööpe. Ahjust välja võttes koogike veidi võdises, aga varsti sai hirmust üle ja oli üsna tahe ("ja asi tahe"). Taignakihid läksid ka üsna sassi, aga see ei häirinud üldse. Maitses ka hea. Eriti ajasin koogis taga šokolaaditükke.

Teine šedöövr oli selle retsepti järgi, mida ma üldse esimesena Orangette'i blogis kunagi lugesin (tolle postituse jutt on ka ekstravagantsem kui tavaliselt). Hollandi beebipannkook - paistis maitsev (ja mitte selle pärast, et mulle lapsi süüa meeldiks, okei?!). Nüüd lõpuks tegin ära. Välja nägi tõesti hea ja hullumeelne. Tainas pulbitses ahjusoojas nagu monstrum. Maitse seevastu puudus. Sidrunimahlast ja tuhksuhkrust hoolimata. Ma vist pole kunagi nii maitsetut asja söönud. See maitses nagu ilma suhkruta biskviidipõhi (mis ta koostiselt vist ongi - palju mune, vähe jahu, võid ja koort).
Moosiga läks asi veidi paremaks, aga üldiselt ma ei soovita seda kellelegi. Välja arvatud, kui välimus hinge läheb, sest ta oli ikka tõsiselt naljakas harali taigna-loom.

Mähähää (kits).

Tere loomasõbrad,
tegin teoks roa, mille tegemise peale ma olen tükk aega mõelnud.
Jutt käib soojast kitsejuustusalatist muidugi!
Täna oli telkus muidu saade toidufoobist, kes sõi ainult steriilseid ja töödeldud asju, küpsiseid ja jäätist ja nii. Ta leidis, et brokkoli näeb välja nagu puu, ja seega ta ei söö seda. Ja et kitsepiimajuust tuleb ei-tea-kust, ja seda ka ei söö. Kitsejuust oli üldse ta suurim hirm. Lõpuks ta viidi kitsefarmi, kus ta sai ise kitse lüpsta. Ja tegelikult olid üleüldse kõik ta foobiad põhjustatud sellest, et ta isa ta pere 5-aastaselt maha jättis ja siis ta surus halvad tunded endas alla ja need avaldusid sellistes pentsikustes. Igatahes saate lõpuks sõi kõike nagu poleks midagi.
Nii palju siis mõtlemise jõust ja kitsedest.
Salat ise on tehtud selle retsepti järgi. Väga lihtne: juust määrida sisse õli ja kreeka pähkliga ja 5 minutiks ahju panna; erinevad salatid väikse pähkliga taldrikule; ja kaste peale. Võib muidu ka põnevamaks ajada, lisada magusaid puuvilju - melonit, viinamarju või pirne näiteks. Ma käisin nöörimööda seekord. Ainult et see vinegrett tundus liiga hapu. Mulle oli meelde jäänud, et see salat peaks ikka magusam olema, seega panin kastmesse mett juurde. Soovitan teistele ka.
Ja siis tuleb röstida saiaviil, lõigata servad ära (õigemini juustuviiluga sama kuju järgi), panna see salatikuhja sisse, saia peale ahjusoe juust ja kaste ja, peaks minema küll!
Ostsin roa tarbeks (apteegist) kreeka pähkli õli, kus pidi e-vitamiini olema palju, ja siis veel tüümiani (mitte apteegist), mida ma lõhna järgi varem poleks ära tundnud. Väga vänge taim on, nüüd on seda enamvähem sama palju alles kui enne. Peab mõtlema, kuhu seda veel panna saaks. On ideid?
Mitut eri sorti kitsejuustu oli ka, üks oli parem kui teised, see oli seest selline eriti valge.
Kuna pildilt ei loe seda välja, siis mainin üle, et seal on ikka pähkleid korralikult ja kolme sorti salatit. Kastme tõttu maitses hea.
Ja veel et, tundus mõttetu teha ahi soojaks ainult juustu 5 min kuulsuse nimel, seega väiksed muffinid tegin ka.
PS. Pealkiri on link. Vana, aga armas video.

Kes nüüd naerab? Ah?

Tegin ära! Tatratäidisega pirukad. Minu arust väga head. Marko arust ka, ainult, et kahjuks talle ei maitse rosmariin väga, mida ma enne ei teadnund:(
Põhi on poest pärmilehttaigen. Sisu - kanahakkliha, küüslauk, sibul, sool-pipar, keedetud tatar, toorjuust, värske rosmariin. Tegin taignast sellised taskukesed, üritasin vähemalt, ja asetasin sisu sinna sisse. Kaunistasin tomativiiluga ja valasin peale natuke koore-muna-soola-pipra segu. Kõige peale natuke juustu. Siuksed värgid ongi, ärge naerge.


Magustoiduks on moorapallid.

Pakk valgeid (Kalevi) küpsiseid, pool pakki šoksi omasid
Natuke (u pool klaasi) suhkrut
Paar spl kakaod (kasutasin magusat Nesquiki oma, mitte mõru)
100 g sulavõid
Piima

Purusta küpsised (köögikombaini või taignarulliga), lisa muud kuivained. Seejärel pane juurde sulavõi ja sega ära. Lisa piima kuni segu on parasjagu valmis, et saab pallid vormida. Tee pallid, pane külmkappi paariks tunniks. Valma!

Puhkepäeva hommik

Lugesin siit nendest kaerahelbe-pannkookidest ja oli selge, et proovin ka neid teha. Panin eile õhtul keefiri kiirkaerahelvestega segatuna külmkappi (täpset kogust ei tea, kefiiri oli pool liitrit). Hommikul segasin sellesse sulavõid natuke, 2 muna, suhkrut, jahu, vanillisuhkrut, soola tsipa, küpsetuspulbrit ja natuke söögisoodat. Küpsetasin pannud valmis. Märkuseks veel, et mulle üldiselt meeldivad kiirkaerahelbed palju rohkem kui need n-ö päris. Võib-olla selle pärast, et lapsepõlvest meenub kaerahelbeputru süües need kilejad asjad seal sees.

Ükskord, kui me Markoga mu vanematel külas käisime Guates, siis ema pakkus hommikusöögiks neid pakse Ameerika pannkooke ja peale sai panna puuviljasalatit ja maitsestamata jogurtit, mett jne. See mulle meenus ja tegin sarnaselt:) Meil oli variantideks marjasegu (külmakapist vaarikaid ja sõstraid, lisaks murelikompotist mureleid), puuviljasalat (banaan, pirn, melon, apelsin), vahtrasiirup (jäi puutumata:D), mesi, jäätis. Mõnus hommikusöök oli!
Ah jaa, pannkoogitainas oli eriti maitsev:p

MINU PIRUKAS!

Tegin ka siis:)
Põhi, nagu ma Merjule rääkisin, mulle üldse quiche'ide puhul tavaliselt ei maitse. Eile tegin siis säärase põhja, et tavalist jahu, tatrajahu (näen, et see on siin kommentaarides ka jutuks olnud, aga jõudsin enne:D), sügavülmast tilli (Marko vanaema aiast, juhuu) ja võid ja ohtralt oliiviõli (mul on üks hästi maitsev) ja siis vett. Päris okei tuli, aga ikka mulle maitseb sisu rohkem hehe.
Sisuks sai tükeldatud kanafilee, tomat (koorisin naha maha ka enne), soola-pipart, sibulat, küüslauku - praadisin need läbi ja kokku. Siis võtsin panni tulelt ja lisasin toorjuustu, segasin ära ja siis veel värsket basiilikut, mozzarella tükke ja muna-piima segu ka. Seejärel valasin sisu veidi küpsenud põhjale ja küpsetasin piruka valmis. Peab tunnistama, et täitsa maitsev tuli:)

quicky! quissshhee! ehk kuidas häääldada üks prantsusepärane quiche!

Laia tänava residentsi liikmed olid taaskord köögitoimkonnas! Ja seekord sündis üks imepärane quiche!

Põhi!

180 gr võid

1 muna

sool tsip tsip

jahu täpselt niipalju, kuni hakkab looma

Kõik selle mätsisime ilusti ära ja lisasime ka kerge basiilikusõbra (pilt1). seejärel vormi sisse hops. foolium põhja ja augud sisse kahvliga. tatar peale, et se sõber seal paisuma ei hakka (pilt2)! ja umbes 20 minutit ja 200 kraadi. seejärel sõber foolium jätta ning veel umbes 15 minutit ahjus.

Täidis:

meil läks nii.

paprika

mustad oliivid

kitsejuust 

sibul

tomat

ja see mis seob:

3 muna

2 normal pakki vahukoort

basiilik

tavalist juustu riivituna tiba

maitsestame!

ja ahju!. päris quicky ei saa öelda! umbes 45 minutit oli ikka. hiljem veel foolium peale ja oli veel, ja siis võtsime väöja ja oli veel! aga välja tuli jube hea!!!! varsti teeme jälle!

ja lõpetuseks!

A quicky is done in the quickest possible ammount of time (the time it takes to get an erection and blow your load as fast as possible).

Koh.. Koh... Kohupiimakook banaanidega

Kenake kaunis toidutare retsept.

Kogus Koostis- ja maitseained PÕHI 100 g või 0.75 dl suhkur 1 tk muna 1 tl Küpsetuspulber 2.5 dl nisujahu KATE 500 g vanillikohupiim 2 tk muna 3 tk Banaan

Vahusta toasoe rasvaine suhkruga. Sega juurde muna ja küpsetuspulbri-jahusegu. Määri 24 cm läbimõõduga ahjuvorm rasvainega või vooderda küpsetuspaberiga. Kata vormi põhi ja ääred tainaga. Sega kohupiima hulka munad ja kolm viiludeks lõigatud banaani. Laota segu tainale ning küpseta 200kraadises ahjus 20–30 minutit. Ma lasin veel mõruda shokolaadiga üle! jamjam!

Liis

Riisimakaroni-merekarbi-lõhe-spinati pasta mangokastmes.

Ütlen kohe ära, et see maitseb sama hästi kui kõlab! Tuiasin poes ringi ja terviseletis jäid silma riisi makaronid. Mõtlesin siis nedest mingi pasta genereerida, kuna üritan siin peale-jõulu-dieeti pidada. Haarasin poest veel tüki lõhet, merekarbid, mingi huvitava mangokastme ja mandariinid. Riisimakarontśikud keesid ainult 6 minutit! Go riisimakaron, yeah baby! Pannil tegin merekarbid ja lõhe ning sibulad. Nõrutasin makaronid ja panin selle segu sinna sisse, kõige lõpuks lisain tükeldatud spinati ja eelnevalt võis hautatud õhukesed porgandiviilud ja mango tśillikastme. Peale läks parmesan ja mandariini viilud.
Ausalt öeldes see tervisliku ja värske toidu söömine läheb üsna kalliks, pasta läks 200 eek ja üleeilne supp 300! Odavam oleks vist rasvaimu teha pikemas perspektiivis.
Ps. Ma mõtlesin et kuna mul on nii palju postitusi järjest juba, siis ootan kuni keegi teine midagi vahele susab ja siis postitan alles, aga ma ei suutnud. Vot.
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Supike

Tegin täna oma retsepti järgi suppi ja tuli nii hea et pean ära mainima.Sinna sisse läksid sellised sõbrad nagu:
-hakitud porgandid
- värsked suhkruherned (koos kaunadega), paremates toidupoodides on leida neid vahest.
-värske brokoli
-hakitud sibul
-hakitud värske spinat
-tükeldatud paprika
-lõhe või forelli tükid.
-sool, puljong, pruun suhkur.

Kõigepealt tegin poti põhjas võis ära porgandid, siis lisasin sibula, paprika ja brokoli, hautasin võis kõiki veits, siis lisasin vee ja puljongi (ma enam ei kasuta kuubikupuljongit, ostsin tervisepoest sellise pulbri, kus pole e-aineid, maitse ka märgatavalt parem), suht lõpus tuleks panna spinat (säilitab maitse) ja praetud fortelli tükid. Ja soola ja pruuni suhkrut kah. Tõesti hea tuli, vot nii! Ma kahtlustan et eriti hea tuli just sellepärast, et kasutasin kõiki värskeid asju, mitte külmutet.
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Keedetud parafin. Njämm-njämm!

Aga mina keetsin eile parafini! Tuli idee küünlaid teha. Tulemus ei olnud nii ilus kui ma arvasin ja kohe kindlasti on igasuguseid pirukaid, kooke ja praade hulga kergem teha kui küünlaid! Aega võttis terve õhtu, raha ka üle 300 krooni ja köögist parafini jääke koristada on märksa raskem kui mis iganes taigna niresid või kartulikoori. Spetsiifilist lõhna köögist välja saada on omaette tegemine ja seda potti, kus sees parafin kees, enam toidu tegemiseks kasutada ei saa. Siit tarkusetera parafini sõpradele-tehke parem pirukaid!
--
Kadri Tulev

Vanad asjad

Suutsin ka end nüüd lõpuks kokku võtta.. tegin jõuludeks ju ise kuuseehteid ja tahtsin kindlasti neid teile ka näidata:)