KADRI - Porgandi ja seene pikkpoiss.

Juhuuuu - esimene külalispostitus!!!:)

Leidsin Maalehest eriti toreda retsepti. Tavaliselt tehakse pikka poissi ikka sea- või loomahakklihast, aga seal oli pikapoisi retsept kanahakklihaga. Proovisin järgi! Kartsin, et kana, kes pole eriliselt pekine elukas, tõmbab pikaspoisis kuidagi klompi või tükki ja jääb kuivaks, aga ei, väga mahlakas ja hea tuli. Maitses palju tervislikumalt kui seahakklihast.

Vaja läheb:

1 muna
400 g kanahakkliha (ma panin 300, tuli ka hea)
1 jämeda riiviga riivitud porgand (mina panin kohe mitu porgandit)
maitse järgi küüslauku (või kui ei taha ei pea üldse panema)
1 hakitud sibul
riivsaia
seeni
soola, pipart
viil saia

Haki sibul, küüslauk, seened. Riivi porgand, leota sai (millel enne kooriku ära võtad) veidi soojas vees ja sega kõik saadud asjad hakklihaga kokku. Pane maitse järgi soola, pipart. Sega taignasse ka 1 muna. Nüüd vormi ahjuplaadile pätsikesed, mitu väikest küpseb paremini kui üks kolossaalne pätsike. Torka näpuga sisse augud ning raputa pätsid riivsaiaga üle. Küpseta 30 min 200 kraadi juures. Mina küpsetasin igaksjuhuks kauem, toores liha pole my thing. Vahepeal võid valada peale puljogit ja lõpuks veel veidi hapukoort peale määrida.
Kuskil keegi kirjutas, et teeb pikkapoissi keeksivormis, niiet võib ka pätsi sinna sisse paigutada kui huvi on.

No ja igaljuhul tuli kokku eriti hea pikk poiss. Selline pool taimetoidu amps, sest ma panin päris korralikult porgandit ja seeni. Teen kindlasti teinekordki, lihtne ja odav ja maitseb hästi, järgmine hommik saab jäänukeid saia peale panna ja puha. Aa, juustusõpradel soovitan juustu ka peale panna veel. No vot nii ta läheb :)

And the excitement continues...

Ma olen kaks päeva järjest ühe ja sama asja pärast juba nii põnevil!

Need mint chocolate chipid on niiiii ägedad:) Jahhh, tegin täna kohe küpsiseid, pooled maapähklivõi omadega ja pooled piparmündi omadega. Viimaste pakki avades ma läksin kohe nii õnnelikuks, sest need chipid on nii kiftid lihtsalt. Ja küpsised on ka huvitavamad (peanut butter omad on siuksed .. peanut butteri maitsega lihtsalt ja pärast seda kui ma ükskord päris palju peanut butter cupe sõin ja siis kohe haigeks jäin, nad niiiiiväga mulle enam ei sümpatiseeri. Aga olen sellest üle saamas ja head küpsised on ikkagi). Aga neil piparmündiküpsistel on veidi siuke hambapasta maitse:D Aga üldse mitte halb selles mõttes. Mõnusad ja chipid jäid ilusti sama kujuga, mis enne küpsetamist, aga konsistents on siuke tore pehme.Ja ometi üle pika aja tulid küpsised õigesti välja:) Ei vajunud laiali ega midagi.

Ja soolaseks tegin täna ühe quiche'i, mis mulle välimuselt päris meeldis kohe. Muidu on siuke tavaline - põhi, sink, juust, koore-muna segu, maitseained, mõned tomativiilud. Sain Merje pirukatest inspiratsiooni.

Thanks, mom!

Sain viimaks ema saadetise kätte:) ning andestust, ma ei suuda oma rõõmu jagamata jätta...
Nimelt siis sain omale pooliku paki semisweet chocolate chipe, sest ema neid ei kasuta mittekunagi... ja siis ühe terve paki veel Semisweet Super Cookie Chips'e ja peale on veel kirjutatud: Smoother, meltier chips for the chocoholic. See olengi ju mina! Ja siis sain veel Green Mint Chips, pildil esiplaanil, pakendi järgi vaadates tundub, et küpsised või kook või misiganes võib saada umbes Domino maitse juurde. Ja siiiiis sain veel Nestle Peanut Butter & Milk Chocolate Morsels, need tunduvad läbi paki nii toredad beeži ja pruuni segused maitsvad njammm. Igatahes - nüüd ma ei teagi, mida täpselt teha neist .. ühest küljest tahaks kohe proovida, teisest aga ei tahaks, et need üldse kunagi otsa saavad ... Samas pakid on päris suured, ja ema ju juba 3 kuu pärast Eestisse tulemas;)
Aga .. kes tahaks siis tulla minuga jagama üht peanut butter & chocolate banana breadi...?

pühad pikad pühad

<< 1)

TJÄRÄÄ!

Raporteerin sellest, mida ma jõuludest saati teinud olen. Nendest maiustest, millest pilte on.
1) Ostsin muffinivormid. Silikoonist! Kahe erineva suurusega. Punase ja musta. Tulemusel märgatavat vahet pole (metallist vormiga ei oska võrrelda).
Tegin muffineid à la Vilma muffinipulbrist. Sisse panin valikuliselt mandlilaaste, kookoshelbeid, Bailey'se likööri (jea), šokolaadi, banaane. Said väga toredad. / Ülejäänud tainast tegin sellise lameda koogikese, natuke lendavtaldrikjas sai, aga Bailey'se maitse tõttu andsin talle kõik andeks.
2) Siis tegin õunakooki. Ei tule pähe, kust retsept pärines, aga väga kerge oli teha. Jahu-suhkru-või põhi ja siis õunad ja munamöks. Ja kaneel!
3) Siis olid ka temaatilised igasugused pirukad (sain jõuludeks pirukaraamatu osa 2. Vol ühte pole näinudki). Sealt olen teinud kapsapirukat, kalapirukat, mingit juustu-ürdi-munapirukat jne. Kõik on minu arvates väga täkkesse läinud. / Ükskord jäi pirukapõhja üle ja siis tegin soolaseid muffineid. Peale panin mingi paprika-juustu-muna segu.
4) Ja kui nüüd üdini aus olla, siis Maikeni Lauterist ärasaatmispeol tõin sushi jaoks toorjuustu pähe kohupiima (ja lõhe asemel oli supikogu - hr Forell). Illustreeringut pole. Eks varsti jälle.



<< 2)

3)>>

Kanasalati võileivakate

Aitäh Merje selle soovituse eest!:) Originaalretsept oli veidi teistsugune kui see, mille ma ise valmis tegin. Esiteks ei kasutanud ma maitsestamata jogurtit, vaid hapukoort. Maitsestamata jogurt on kuidagi vesine ja ilmselgelt ka maitsetu, et seda paksemaks saada, peab nõrutama, aga mul ei olnud selleks aega ja hapukoor on muidu ka lihtsalt hea. Samuti ei kasutanud ma sibula-, sinepi- ega küüslaugupulbrit, vaid selle asemel hakkisin sibulat ja küüslauku ja maitset andis hoopis Dijoni sinep (jälle tänud Merjele!). Mis siis veel..? Aaa, spring onion'i all on vist mõeldud noort sibulamugulat (mille otsas on roheline sibul), igatahes ei teadnud kust seda leida ja rohelist sibulat ka parasjagu poes ei olnud, seega mina kasutasin porrut. Peterselli ei lisanud üldse, sest see mulle absoluutselt ei maitse. Kokku segasin ka asjad teises (loe: suvalises) järjekorras, kui originaalis juhendatud. Ja viimaseks, ma ei tahtnud suurt kuklit, praadisin hoopis võiga Kaerajaani ja Rukkisüdant ja väga maitsev oli kõik kokku. Lihtne ja maitsev:)

1-3 tükki külma kana, rebitud või tükeldatud (kasutasin poe suitsutatud koibasid (mul oli 3 väikest), aga sobib ka maitseainetega praetud filee või muu, ka näiteks kala jne.)
2-4 jääsalati lehte, peeneteks ribadeks lõigatud
1 väike porgand, jämedalt riivitud
2-4 spl majoneesi
2-4 spl hapukoort (või maitsestamata jogurtit)
1 tl sinepit
Karrit
Cayenne'i pipart, veidi
1 küüslaugu küüs (või rohkem, vastavalt maitsele)
Veerand sibulat (või rohkem, vastavalt maitsele jälle:)
1/2 magusat õuna, jämedalt riivitud
Rohelist sibulat või porrut
Veidi riivjuustu (vastavalt maitsele ükskõik mis sorti)
Soola-pipart

Tükelda/riivi kõik koostisosad, sega kokku, lisa majonees-koor ja maitseained ja sega veel. Prae/rösti/küpseta sai ja/või leib, kata see soovitud koguse n-ö salatiga ja naudi!

Merje, blogi nutab juba igatsusest sinu postituste järele!:)

India

Tegin eile täitsa uutmoodi sööki õhtuks, mu ema tegi seda vanasti kui veel kõik koos elasime ja lapsed olime. Mu ema kogus seda kausta "kiiresti ja maitsvalt" ja sealt see pärit ongi. Mul tuli see roog meelde ja palusin emal retsepti saata. See on selline soolane hakklihasöök, aga sisse käib ka banaan. Tundus huvitav ja proovisin teha. Valmistamine on küllalt lihtne, maitse siuke huvitav. Vahelduseks mu meelest päris mõnus.

Retsept selline

2 sibulat
400g hakkliha
1-2 spl. õli
u.1/2 tl. soola
1/4 tl. musta pipart
1-2 dl lihapuljongit
0,5 g safranit
1 dl vahukoort
veidi cayenne pipart
2 banaani

Märkused: nii palju sibulat ma ei taha kunagi oma söögi sisse, panin 1/3 sibulat, mul oli ka veidi vähem hakkliha. Muud kogused jätsin u samaks.


Haki sibulad. Prae neid pannil koos hakklihaga. Lisa sool ja pipar. Lisa lihapuljong, keeda nõrgal tulel ca 10 mini.

Lisa safran, koor ja cayenne pipar, keeda veel 5 mini. Siin ülemisel pildil olen just lisanud safrani ja see hakkab toitu ilusaks kollaseks tegema. Muidu maitseomadusi ma ei tea, ei osanud eristada ka. Safran on päris kallis niiet kaalusin, kas seda üldse panna, aga kuna tegin toitu esimest korda, otsustasin retseptist kinni pidada.

Nüüd olen lisanud ka koore ja Cayenne'i pipra.

Lõpuks lisa tükeldatud banaanid, kuumuta kiiresti läbi a serveeri koos riisi või makaronidega. Mina serveerisin koos riisikujuliste makaronidega:) Ja tuli selline söök.

Dallas 2 - postitus 52

Märkasin, et me oleme nii muuseas möödunud poolesajast postitusest ilma tähistamata.. peame tagantjärele siis seda tegema:)

Aga asja juurde siis. Kõik algas sellest, et ma tahtsin Stockmannist osta Dallase saiu, aga seal olid (jälle) otsas. Ja siis ma mõtlesin, et teen ise. Kodus see idee muudkui kasvas ja jäin üksi ka ja tundus ideaalne. Mõte oli teha ainult natuke, üks väike Dallase struudel ja tulemuseks oli üks SUUUUR (50-60 cm pikkune) struudel ja 12 muffinikujulist ka veel. Ma ei tea, mis juhtus! Õnneks Kadri oli lahkesti valmis võtma mõned endale ka ja ma tõesti loodan, et need olid maitsvad ... ootan alandlikult kommentaare:)
Ma nüüd vaatasin, et nad näevad pildilt natuke naljakad ikka välja... ja no ega nad täitsa päris Dallased ikkagi pole. Poest ostmise juures on ka see hea asi, et ostad ainult 2 ja sööd ära ja kõik. Aaaa, muidugi see ka, et see suur isu, mis mul Dallase saiade järele oli, sai täidetud juba valmistamsie ajal, sest ikka ju ampsasin veidi tainast ja veidi täidist ja .. nüüd ma ei taha ühtegi valmis saia süüa.
Aga igatahes, aitäh, Kadri! Ja tõesti tõesti loodan, et maitsesid:)

Soolast ja magusat

Nädalavahetust meenutades panen siia üles monster-lasanje pildi, mis ei tahtnud vormi ära mahtuda ja kõrbes osaliselt ka ahju põrandale mustaks söeks. Suurem osa õnneks jäi kenasti oma õigele kohale ja maitse oli väga hea:)Täna tegin küpsiseid, erincooks.com'ist. Seal nägid nad niiii head välja, mul tulid kahjuks jälle veidi kärgjad...:( Tegelikult väga kurb, ma ootasin neist nii palju. Aga mis seal ikka, äkki ma ei peaks enam küpsetama.
Teine nukker uudis veel, enam ei müü ka Stockmann chocolate chip'e, pole juba mitu kuud olnud. Ma ühe müüjaga rääkisin ja ta lubas edasi öelda, et vähemalt mina tahaks neid väga osta, äkki siis tuuakse tagasi müüki.

Küpsetist polegi

Lisasin jälgitavate blogide nimekirja veel ühe, väga coolio avastus mu meelest:) Jutt on hea ja sujuv lugeda ning pildid on ilusad ja tekitavad isu. Lisaks veel oli seal üks postitus (suht alguses, ma ei ole jõudnud palju lugeda), mis koondas autori 2008 aasta lemmikretsepte ja ma tahaks kohe proovida seda kondenspiimakooki ja see roheline kook on lihtsalt ilus .. maitse kohta ei oska arvatagi, aga tegelikult tundub hea ja idee on eriti äge:)
Vaata siis listist, või kliki lihtsalt siia.

Singi-juustu struudel

PS! Peale tegin väikesed südamed:)

Vana aasta pirukad

Tegin eelmise aasta lõpus veel lihapirukaid, nii tore oli teha neid:) Kuigi taigna valmistamiseks pidin ärkama kl 8 hommikul ja puhkuserežiimi juures oli see märkimisväärselt raskust valmistav. Aga tainas sai valmis ja ta kerkis kenasti ja sisu oli ka maitsev ja tulid toredad rosinatega lihapirukad. Kui mitte varem, siis aasta pärast jälle. Tegelikult on mu isal homme sünnipäev ja vanasti ma alati neid talle tegin, seega saadangi nüüd tervitused kallile isale:)
Ja lisaks tegin ma seekord ka ühe suure singi-juustu struudli, lisan selle pildi eraldi postitusena (telefoniga ei saa kahte pilti korraga ühte postitusse panna..). See sai sai kiiresti otsa, aga ma loodan, et see tähendab, et ta oli hea.

Piparkoogimaja 2

Ringikujulised asjad maja ümber tahtsid ka ju kaunid olla. Täna tuli glasuur eriti hästi välja ka, panin 1 munavalge ja paki roosat tuhksuhkrut, täna muuseas läks ainult 70g. Ma ei tea, kas ma eile ei vahustanud piisavalt kaua või mis, munavalge peab hästi kõvaks olema vahustatud enne kui tuhksuhkur lisada. Teine variant, et see värviline tuhksuhkur lihtsalt on parem. Igatahes kõik piparkoogid said näo pähe ja kõvasti jäi üle ka niiet maja sai palju (kummalisi) kaunistusi.... :)

Minu selle aasta piparkoogimaja

Või pigem onn.. Ma loodan, et ta öösel kokku ei varise, kuigi ma ei imestaks (küll aga veidi kurvastaks). 300 grammi tuhksuhkrut, ei tea mitu kalorit see teeb:p Limpsisin meisterdamise ajal muidugi glasuuri ka ja kurgus on juba praegu tsipa imelik.. läinud on need pool-purki-kondentspiima-järjest päevad.


16.12.2008
Selgituseks Merjele.

Eilne post oli tehtud telefoniga, sestap ka lühike tekst, aga ma nüüd siis räägin kõik nii ära nagu oli:P
Pilt on kavalalt tehtud, et ei oleks näha kui uberik see maja tegelt on, ma ei viitsinud korralikke jooniseid teha (pole kodus joonlauda) ja lõikasin lihtsalt paberist välja vajalikud kujundid, aga ma unustasin ära, et otsaseinad peavad olema ülevalt kolmnurga kujulised ja nii mul tuligi selline maja, et katuse otstest see kolmnurk on tühi mõlemalt poolt...
Aga jah, see valge plöga peaks olema lumi ja hommikuks oli kenasti ära kuivanud küll. Ja onn oli püsti ka! Kui hästi palju (300 grammi!) tuhksuhkrut panna (mul oli u 1,5 munavalget. 1,5 sest ühe eraldamise ajal läks kollane katki ja pidin selle siis kähku ära viskama), siis kuivab normaalselt.
Ja need ümmargused asjad on tavalised piparkoogid:) Mul oli glasuuritamiseks eriti eriti halb kilekott ja sealt tuli seda möga päris suure ojana ja ma ei saanud neid glasuuritada, aga parandan selle vea kohe, kui olen kusagilt saanud ilusa selge nurgaga kilekoti.
Sa oled tubli ikkagi, suudad austet kondekat auväärselt ka tarbida. Mul on kavas nädalalõpus meekooki teha, siis tuleb kondekaga tegemist:) Eks ma siis püüan kajastada ka seda sündmust. Ja äkki ka glasuuritud piparkooke - ainult sinu jaoks, Merje.
Millal sa muidu Eestimaa pinda puutud?

Jaffa Sweetie

Täna mõtlesin, et proovin seda vilja, kuna ta olemas ja käepärast juba oli. Enne lugesin internetist, et mis ta täpselt on ja avastasin, et eesti keeles ei ole Jaffa Sweetie'st mitte midagi kirjutatud.
Muidu on Jaffa Sweetie pomelo ja greibi ristand, mida kasvatatakse Iisraelis. Pomelot ma olen varem näinud ja ta oli suhteliselt sarnane, roheline, aga andis hästi vähe mahla. Internetis kirjutatakse JS kohta, et ta on sama kasulik kui greip, aga hoopis magusam. Ja mitte suhkru arvelt, vaid lihtsalt kuna on vähem happeline. Ühe postituse juures oli kellegi kommentaar, kes elab New Yorgis ja tema sõnade järgi sööks ta iga jumala päev JS't, aga kahjuks kohtab ta müügis seda imelist vilja haruharva. Ma juba kujutasin ette KUI maitsev see mahlaklaasitäis võib alles olla, mida endale peagi valmistama kavatsesin hakata. Nüüd sai mahl valmis ja ma ei saa öelda, et ma seda natuke ette ei kartnud ... esimene lonks oli - fui, kui vastik. Ma kahtlustan, et siin võib olla tegu sellega, et meil müüakse liialt tooreid vilju, internetis oli kirjas, et alguses on JS tumeroheline ja küpseks saades muutub pea kollaseks. No vaadake seda pilti .. suhteliselt väga roheline ikka ju. Alguses kui seda NY inimese kommentaari lugesin, siis tundsin uhkust, et "aga meil müüakse", enam ma nii õnnelik ei ole.
Oot, maitsen uuesti mahla .. lausa valusalt kibe. Selline avastus täna siis.

PIZZZAAA

Käisin oma vennal külas ja tegin talle õhtusöögiks pitsat:) Juba tükk aega olen tahtnud ise teha pitsat nii, et ka taigna teen täitsa ise ja tomatikastme ja no üldse.
Tomatikastmega oli lihtne, sest seda oleme teinud juba mitu korda võileivakattena. See käib nii, et purustatud tomateid küüslauguga (üks kindel firma, aga ma ei mäleta mis kahjuks:) ) potti keema, lisada paras kogus (vastavalt isiklikule soovile, teatud piirini mida rohkem, seda parem, aga ka üha kaloririkkam) võid, soola-pipart ja parasjagu ka suhkrut, muidu on liialt hapukas. Keetmise käigus maitsta ja korrigeerida. Keeta nii kaua kuni kogu vesi on välja auranud ja segu on mõnusalt paks. Kõige lõpus veel värkset basiilikut lisada.


Taigna koha pealt tegin netis uurimustöö ja leidsin igasugused retsepte. Aga täna otsustasin kõige kiirema ja lihtsama kasuks. Osad olid sellised, et tuleb ööseks jätta seisma ja ma olen kindel, et see on väga hea, aga mul ei olnud selleks ju aega. Igatahes võib öelda, et esimese suures osas ise tehtud pitsa kohta tuli päris hea, vennale ka maitses õnneks. Tainast sai küll palju ja tuli paksu põhjaga (kuigi tegin leitud retsepti koostisosad pooleks), aga õnneks vennale meeldibki ameerika stiilis pitsa. Järgmine kord võtan veel koguseid maha ja teen umbes kolmandiku algkogusest, ma arvan. Ma panen siia selle algsete kogustega retsepti:

13,5 dl jahu
1,5 tl soola
1 pakike kuivpärmi
4,8 dl vett
0,6 dl õli (lugesin, et üks Eesti firma hakkas tootma uusi maitseõlisid, need võivad hästi sobida)

Sega kokku jahu+sool+pärm. Soojenda vett veidi, mitte kuumaks, ja sega kuivainete sekka, samuti õli. Sega kokku ja sõtku kuni tainas muutub ilusaks palliks. Kui vaja, lisa jahu või vett. Lase veidi seista. Taigna paksus sõltub tegelikult sellest, kui palju seda venitada.

Seejärel tõmbasin ma taignapalli laiali pitsale põhjaks, panin kastet, siis panin toorest spinatit päris palju (sest mul oli seda üle), sinki, värsket basiilikut veel ja mozzarellat peale ja küpsetasin u 220-kraadises ahjus u 10 minutit. Välja nägi hea, maitses ka hea. Aga võiks paremi. Järgmine kord kindlasti!:) Aaa, mozzarellat oleks võinud ka rohkem olla.

Oh happy day

Sain autojuhiload kätte, olen väga 6nnelik:)

Minu rasv ja mina.

Äkki on hea lugemine? Meenutusi Dijonist.. :)

N'AVONS PAS VU POUR LONGTEMPS

Pealkiri on, olgem realistlikud, ilmselt grammatiliskeelelissõnajärjekorraliselt täielik jura. Aga ikkagi - long time no see. Tere! Bonjour. Crème Bonjour. James Cream Bond Jour. Ha ha. .. ha.

Täna tegin omakäliselt (st keetsin..) siin makarone, ja et asja mitte liiga lihtsaks teha, siis muidugi kees vesi üle ja risustasin ühiskööki. Aga makakad koos basiiliku tomatikastmega said iseäranis head.
Ja noh, kuna see on õige koht kulinaarse "noka lahti tegemiseks", siis oleks kõige õigem pühendada terve peatükk kohalikele (Prantsusmaa, Dijon) maiustele - saiadele, saiakestele ja kommikestele, beseedele ja muule.
Aga neist hullusin ma "ainult" terve eelmise/esimese kuu jooksul. Praegu ila ei lippagi väga enam, kui tänavail kohvikuist (iga teine maja) mööda kõndida.
Ühtesid kauaihaldet asju proovisin hiljuti aga küll - macaroons (macarons?). Need on besee-laadsed väiksed küpud (Kadrile annan au, saluteerin, hea sõna juurutamise puhul), mis on maitsestet eri maitsetega. Kohalik eripära on, et neile meeldib mustsõstar. Ja vaarikas (täitsa nõus). Maitsesid hästi. Panen illustreeringu ka, millel üks oranž eksemplar justkui limpsaks keelt.
Ja muidu annab igapäevast kuivikut ja juustu mulle tänapäev. Ja pooleteiseeurost veini ja prantsuse (!) sangriat. Kristuse veri. Kristuse sellepärast, et täna märkasin poes esimesi jõulukeekse ja -küpsiseid.
Kohtumisteni, ja saluut!, sõbrad ja maitsekaaslased maiasmokad.
Teie,
Möržö Žöžii.

Kokk Liisiga randevüütame juba homme :). Kaks kokka kööki (veel enam ühiskööki), nagu elu on näidanud, ei mahu, aga ehk krepperiisse või brasseriisse laua taha.

Chocolate week

Aitäh, Merje, et kaugelt maalt viitsisid mulle saata lingi, kus rääkis, et praegu on šokolaadinädal ja siis oli seal u 5 erineva koogi retsepti. Sain sellest inspiratsiooni ja lapates uut Oma Maitset oli seal asi, mis siis tundus oi-kui-hea, aga nüüd tundub olevat üks järjekordne šokolaadiplönn:P

Kõigepealt siis küpsetasin sisu valmis ja lõikasin kuubikuteks (sisu taignas käis palju võid ja muna, lisaks veel kakaod, jahu ja küpsetuspulbrit ja veidi kookoshelbeid). Küpsetasin ära ja jahutasin. Siis ma enam ei viitsind edasi teha:D


Veidi aja pärast võtsin end siiski kokku ja sulatasin šokolaadi veevanni kohal ära ja segasin sinna peaaegu paki kohvikoort. Ausalt, aga see ei tekitanud minus erilisi tundeid, magusate asjade küpsteamine on mind ära tüüdanud vist (can it really be??). See šokolaadisupp oli vajalik selleks, et neid kuubikuid sinna sisse kasta.


Siis tuli šokolaadiseid kuubikuid rullida kookoses...


Ja peaaegu et oligi valmis. Külma tahenema. Seal nad hetkel ka on. Ma ei tea millal neid süüa. Kui ma nii palju ei küpsetaks igasugu käkke, siis ma neid ka ju ei söökski! Püüan maa peale tagasi tulla, ma kardan, et töökaaslased ka neid tegelt ju ei taha:D.


Igatahes tervitan sind seal kaugel maal ja tähistagem šokolaadinädalat (not).

Ka natuke toiduga seotud...

Tatart ja riisi ja veidike käsitööd - väike Mia saab 4 aastaseks:)

Tagurpidi muffinid

Uues Oma Maitses on kellegi Jaanika retsept VALGE ŠOKOLAADIGA MUFFINID, kus kästakse kasutada mustikaid, ajakirjas on kasutatud ploome ja mina omakorda kasutasin vaarikaid, külmutatud. Algas kõik ilusti, valget šokolaadi oli hea tükiks saada, sest Eestis ju ei müüda valgeid chocolate chipe. Kahjuks. Ja tainas oli ka maitsev ja väga lihtne teha.
Siinkohal siis retsept:
4 dl jahu
1,5 dl suhkrut
3 tl küpsetuspulbirt
veidi soola
100 g võid
1 muna
2 dl piima
100 g valget šokolaadi
2 dl mustikaid (või muid marju)

Klopi muna lahti, lisa sinna piim ja sulatatud ja maha jahutatud või. Sega kuivained omavahel ja lisa munasegu. Taignasse pane marjad ja tükeldatud šokolaad. Pane vormidesse (12 tükki tuleb sellest) ja küpseta 25 minutit 200-kraadises ahjus.
Mul ei olnud enam neid muffinipabereid kahjuks. Vaarikad ja valge šokolaad vajusid kõik põhja ära ja see ülejäänud muffini osa ei olnud nii hea, et oleks sellest mainitud tõsiasjast täiesti suva olnud. Ehk siis ilma šokolaadi ja marjadeta ei viitsiks neid muffineid süüa. Ma olen üsna kindel, et chocolate chipid ei vaju niimoodi põhja... aga äkki vajuvad ka, äkki see oleneb taignast, et kui on liiga vedel, siis nagunii vajub kõik põhja. Igatahes siis kuna pabereid ka ei olnud, siis see põhja vajunud mass jäi sinna tsipa kinni ja pidin lusikaga muffini vormist välja võtma ja tagurpidi keerama, et heast kraamist ilma ei jääks. Polnud hullu, aga tulemus ei olnud maailma parim nagunii. Mul vist muffinitest kõrini saanud, pole näinud siiani veel ideaalset retsepti. Äkki seda ei olegi olemas. Aga seekord siis sellised lood.

Eriline käkk

Eile suure õhinaga proovisin selliseid küpsiseid. Pildilt tundusid nii mõnusad kohevad ja maitsvad. Eriti innustas mind see rulli-küpsiseid-suhkrus-ja-kaneelis faktor. Hakkasin siis küpsiseid valmistama ja sain toredad nunnud pallid.
Panin ahju ja asi hakkas imelikuks kiskuma.


Aga vähemalt olid nad veel kohevad.
Ahjust välja võtsin juba sellise meekärje:


Pole päris sama kui need, mida alguses näitasin. Ja kahjuks tuleb nentida, et ka maitse ei ole eriti hea. Mõnikord kui asi läheb nässu, siis maitse on ikka hea, aga seekord mitte:( Mul ei ole muidugi ühte koostisainet ka, mille eesmärk ongi vahustatud asju kohevamaks teha - cream of tartar. Ent ma ei tea, kust seda Eestis saada.

Ja lisaks tegin eile veel kaerahelbeküpsiseid uue nimega tülitekitajaid (kas kaerahelbeküpsistesse käib jahu?:D). Tagantjärele mõeldes taipan, et tegin nendega ka ühe veakese, nimelt panin natuke palju kaerahelbeid. Sest nad ju veel paisuvad, kui märjaks saavad. Aga polnud hullu, need maitsesid ikka inimestele. Pildil on näha, kuidas ise enamvähem edukalt chocolate chipe valmistada, sest ainukeses poes, kus neid Eestis müüakse, olid need eile (jälle) otsa saanud.

“The man that cannot visualize a horse galloping on a tomato is an idiot”

André Breton (February 19, 1896 – September 28, 1966) - a French writer, poet, and surrealist theorist, and is best known as the main founder of surrealism.

Kui ma väike olin, siis ma üldse tomatit ei söönud. Nagu ka juustu, hapukoort, riisi, kala (v.a. sprott) jne. Peamiselt sõin ma ainult kartulit ja kastet. Sugulased juba teadsid, et kui meie pere külla tuleb ei maksa laste pärast midagi vähegi huvitavamat lauale tuua. Riis ja juust tulid mingi hetk menüüsse sisse ikka (suhteliselt hilja), aga tomat sai mu sõbraks alles paar aastat tagasi. Põhimõtteliselt siis kui ma Markoga tuttavaks sain. Ma imestasin selle üle, et inimesed imestasid selle üle, et ma tomatoit ei söö. Mulle tundus see väga normaalne, sest tomat tundus vastik. Ja eriti ei suutnud ma ette kujutada, mis mõnu või nauding on tomati nagu õuna söömises, see tundus eriti jälk. Aga no siis Marko põhimõtteliselt sundis mind tomatit sööma. Ma toidu sees juba muidu sõin ka tomatit, siis ei häirinud. Kui ma ei eksi, siis esimesena hakkas mulle toores tomat sümpatiseerima Hesburgeri vahel. Ja nii ta läks, the rest is history ja tomat on niiiii maitsev!


PASTA

1. etapp, vaja läheb:
*Väikeseid tomateid 1 karp või rohkem, lõigatud neljaks.
*Mozzarella juustu, lõigatud väiesteks kuubikuteks.
*Värsket basiilikut, rebitud väikesteks tükkideks.
*Oliiviõli, soola, piprt.

Sega kõik kokku ja jäta seisma - siis saavad tomatimahlad ilusti välja tulla ja maitsed omavahel seguneda. Mulle tegelikult maitseb see segu niisama ka juba väga, salatina või nii. Või näiteks võileivakattena..?

2. etapp, vaja läheb:
*(Muna)nuudleid/makarone, keeda ära.
*Pakk kohvikoort.
*Suurem pakk Merevaiku nt. murulauguga.

Ühes potis valmista makaronid/nuudlid/pasta. Teise pane koor ja lase keema, siis sega sisse Merevaik, lase sulada ja keeda natuke aega. Võib ka maitseaineid lisada vastavalt soovile.
Pane tomatisegule pasta peale, siis kaste ja sega kõik kokku. Mmmm... njammdzhemm:)


Muuseas kusagilt lugesin arutelu, et kas eesti keeles oleks parem öelda makaronid või pasta. Mulle meeldib makaronid.