Pirnitšatni

Sain sõber Veiko käest pirne. Otsisin asju, mis neist saaks teha ja otsustasin tšatni (chutney) kasuks. Eesti Keele Instituudi andmetel on see "India vürtsine puuviljakaste (liha juurde)". Minu oma väga vürtsine ei ole, aga hästi maitsev tuli see küll. Sõime seda mozzarellaga täidetud kanafileega ja suurim kompliment mulle/tšatnile oli see, et Marko võttis oma poest ostetud sweet chilli kastme ka välja, kuid korki maha ei keeranudki!:)

Retsept kohandatud nami-namist:
* võid (mul võis olla u 20–30 g)
* 1–2 spl veiniäädikat (ma alati mõtlen selle peale, et vanasti olid palju suuremad supilusikad ja panen siis natuke rohkem kui retseptis öeldud)
* 3 spl mett
* u 7 (mul olid väiksed pirnid) kooritud ja hakitud pirni

Sulata keskmisel tulel või, lisa mesi ja äädikas ja sega ilusti kokku. Lisa pirnid ja keeda (ära kõrveta!). Retseptis ütles 7–10 minutit, mul läks küll oma pool tundi. Päris kokku ikka ei keenud, aga mul olid kõvad pirnid ka. Vahepeal purustasin neid kahvliga. Lõpuks sain nii palju tšatnit, et jagus liha kõrvale ja ühe purgi panin külmkappi ka.

Männiriisikad

Rimis oli ainult selliseid peeneid purke müügil...

Ilusad seened.

Kõik vist juba teavad, et see sügis tähistab väga head seene-aastat. Käisin pühapäeval teist korda seenel, seda korda männimetsas ja sain oma lemmikuid - männiriisikaid. Väga palju ei saanud (pühapäeval kell viis metsa jõudes olime vist küll nädala viimased seenelised), aga 2 purgi jagu marineerimiseks ikkagi. Metsas oli palju pilvikuid, mis minu arust on äärmiselt kaunid seened, aga ma neid siiski ei korjanud.

Tillukesed seened on üle kõige.

Loodan, et mu marineeritud männiriisikad tulevad head, sest need on mu kõige lemmikumad seened - aah, milline lapsepõlve nostalgia, kui neid terve purk korraga süüa ei lubatud, aga nii väga oleks tahtnud ju.

Männiriisikad on lihtsalt nii ilusad seened - tugevad, kuivad ja hoiavad kuju, lisaks ei muuda nad korvis või hiljem kodus seistes värvi. Kuuseriisikad olid alguses ilusad oranžid, aga üsna kiiresti tõmbusid pruuniks.
Valmistamine. Erinevalt kuuseriisikatest, tuli männikaid esiteks 24 h leotada, vahepeal mitu korda vett vahetades ning seejärel 10 minutit veel kupatada. Kupatatud seened panin sõelale ja pesin neid külma veega. Siis valmistasin marinaadi (leidsin selle nami-namist): 1 l vett + 2-3 spl soola + 5 spl suhkrut + pipraterasid + paar loorberilehte. Keetsin seda veidi, siis lisasin porgandiviilud ja keetsin neid pehmemaks. Lõpuks lisasin ühe sibula viilud ja 2 spl äädikat. Mõne minuti pärast lisasin marinaadi sisse seened ja keetsin kõike u 5 minutit. Valmis ta saigi - seened purki (pesin neid enne hästi kuuma veega), jahtuma ja külmkappi.
Hoian pöialt, et marinaad sai hea. Kui seened purki olin pannud, mekkisin poti põhja jäänud vedeliku seest sibulat ja porgandit ja need olid küll njammid:) Äädikased asjad on täielikult mu südame vallutanud.

Ahjubanaanid chilli, jäätise ja karamellileiva puruga

Ma pole küll magustoidu inimene, aga kuna täna sooalsest kõht tühjaks jäi, improviseerisin olemasolevatest vahenditest magustoidu. Kõigepealt läksid ahju banaanid, millele raputasin peale kaneeli ja chilli pipart ning lõpuks tilgutasin meega üle (u. 5 min ahjus). Samal ajal kui banaanid ahjus olid, puruastin käte vahel 3 leivaviilu ja praadisin need pannil suhkru ja võiga krõmpsuks karamelliseks leivapuruks. Kuumad banaanid läksid jäätise peale, sinna otsa praetud leivapuru ning kõige otsa natuke mustikaid ja punaseid sõstraid.  Magusadoosi sai kenasti kätte :)

--
Kadri Tulev

Liha!

Võtsin kokku kogu oma julguse ja tegin lihapraadi! See retsept jäi mulle silma eelmisel nädalal ja tundus nii maitsev. Pajaroad on mulle alati sümpatiseerinud - liha läheb nii pehmeks ja maitsvaks ja alati on kaasas see imeline kaste.

* Loomaliha, abatükk (mul oli pea 1,5 kg)
* soola-pipart
* rosmariini ja tüümiani
* küüslauk
* 2 sibulat
* 2 pudelit õlu (mul oli A le Coq Special)

Kuumutasin pannil õli, määrisin lihatükid külluslikult soola ja pipraga sisse ning praadisin kuumal pannil mõlemalt poolt pruuniks, nii umbes 2–3 minutit ühele poolele. Siis võtsin liha pannilt ära, keerasin kuuma maha ja viskasin sibula ning küüslaugu sinna. Küüslaugu puhastasin ja purustasin küüned noaga peale pressides. Sibula lõikasin pooleks ja siis mitte väga õhukesteks viiludeks. Segasin sibulat-küüslauku pannil umbes 30 sekundit ning seejärel valasin neile peale õlu. Kuna mul ei ole head nõud, millega saab nii praadida kui ka ahjus küpsetada, valasin siinkohal sibula-küüslaugu-õlu segu oma ahjuvormi ja valasin sinna ka ülejäänud õlu. Panin lihatükid ka sinna (lõikasin suured käntsakad enne pooleks/kolmeks), lisaks maitseroheline ja veel soola (umbes 1-2 tl). Kaas peale ja ahju! Umbes 150 kraadi juures 3 tundi küpsetamist. Mmm, liha läheb suus-sulavaks. Kui 3 tundi oli möödunud, võtsin paja ahjust välja ja tegin liha kahe kahvliga rebides tükiks. Kuna liha oli nii läbi küpsenud ja pehme, siis see tegevus kulges äärmiselt lihtsalt.

Liha kõrvale valmistasin kartuli-maapirnipüreed. Või, kui lihtsamalt väljendada, siis kartulpiutru, milles pooled kartulid olid asendatud maapirnidega. Püree kõlab lihtsalt kuidagi nii peenelt. Keetsin need pehmeks (sain ka õppetunni, et maapirn tahab kauem keetmist kui kartul!), lisasin võid ja sooja piima ja mikserdasin kõik ära. Maapirnid on väga maitsvad ja tervislikud, mõnusa pähklise maitsega. Tegelikult kogu praad oli hästi hea ja kokkuvõttes ka päris lihtne ettevõtmine.

Kuuseriisikad ja minu esimene marineerimine

Käisin täna metsas seenel ja sain terve hunniku kuuseriisikaid. Ma enne ei teadnudki neist seentest midagi, aga nüüd on nad mul juba ilusti purgis. Suuremad jätsin praadimiseks, aga enamik olid väiksemad ja nii sain kenasti pea 4 purki marineeritud seeni. Ma ei ole enne kunagi midagi maerineerinud, seega retsepti otsisin kiiresti internetist ja pistsin seened potti keema. Vahu eemaldasin ja siis lasin neil veel keeda kuni seened hakkasid põhja vajuma (ja keeduvesi muutus selgeks - nii oli retseptis öeldud, aga ma ise seda ei täheldanud tegelikult). Siis lisasin soola, pipraterasid, loorberilehti, veidi aega keedetud porgandiseibe, suhkrut ja äädikat. Kogused on siin toodud (seente marineerimine 1.), aga mul kahjuks ei olnud aega nii täpselt mõõta ja kõike läks tunde järgi. Maitsesin vedelikku ja tundus hea. Loodan, et hiljem on ka hea. Siinkohal, kas keegi võiks palun öelda, millal neid seeni nüüd süüa võib, kui kaua nad marineeruvad?:)

Prm prm prmmmmmmm

Vahelduseks tavalisele muna+suhkur+jahu, mille vahel vaniljepuding ja banaan, sai sellest koogist hoopis šokolaadikook (lisasin taignasse kakaod), mille vahel šokolaadipuding ja kirsid (väga hea kooslus!). Ja see on siis trumm, kui keegi aru ei saanud:)

Kuna kook sai originaalis kandilisena küpsetatud (mul nii suurt ümmargust vormi lihtsalt ei ole), siis jäi materjali üle. Ja muid asju (täidist, kattematerjali jne) jäi ka üle ning Marko otsustas oma kingi ka teha. Sellest pilt kõige all.

Augustiunetuse pirukad

Panin hommikul pärmitaigna kerkima - oi kui hea see seekord välja tuli, kerkis nii ilusti ja oli üks tubli õhuline tainas!
Selleks, et müügiedu tõenäosust vähekenegi kasvatada (ja et endal oleks huvitavam ja lõbusam küpsetada), tuli mul mõte teha kujuga pirukaid. Reedal oli just sobiva suurusega südame vorm ka olemas (tavaline piparkoogivorm). Südamekujuliste pirukate tegemine oli natuke vaevarikas - kõige pealt tuli taignast välja lõigata südame kujud, siis need suuremaks rullida, sest pärmitainas tõmbub äärtest kokku (rullimise käigus kippus südame kuju vahepeal äratundmatuseni muutuma), siis ühele poolele täidis panna, teine pool peale sobitada ja lõpuks ääred kahvliga kokku pressida. Aga õnneks ma ei teinud seda kõike üksi! Minu, Merje ja Reeda koostöö sujus nagu liinitöö. Ainult, et meil ei olnud liinitöö ... nunnu pirukaküpsetamise hommik oli hoopis:)
Pirukate täidis koosnes tükeldatud singist, riivitud juustust, maitsetaimedega pastakastmest, natuke läks ka ketšupit ja adžikat. Pealt lakkisime pirukad muna-tsipakese vee-basiiliku (kuivatatud)-seguga.

Südamepirukad olid ülimenukad:)

Õunakook martsipani ja kvaliteetse Guatemala rummiga

Koostisosad:
PÕHI:
jahu
või
soola natuke
vett
TÄIDIS:
õunu, ikka korralikult
suhkrut-kaneeli
vanilli
martsipani
rummi

Tänase tähtsa päeva puhul läks kordusele ka eelmise nädala Püha Müristuses pakutud õunakook, mis klientidele väga maitses ja muidu kiitust sai. Iseenesest väga lihtne kook. Põhjaks on jahu+või+sool+vesi taigen. Ma ei oska koguseid anda, sest tegin seda esimene kord ema õpetuse järgi (üks sõelatäis jahu, pakk külma võid ja natuke külma vett) ja teine kord tegin tunde järgi. Muidu tuleb külm või hakkida jahu-soola segusse, ise olen viimasel ajal tükke väiksemaks muljunud sõrmede vahel. Kui või on väga väikesteks tükkideks, lisada vähese haaval külma vett ja tainas palliks sõtkuda. Pall panna külmkappi seisma umbes pooleks tunniks, siis võib lahti rullida. Rullin taigan väga õhukeseks, sest põhirõhk on õuntel.
Vahele läheb õunatükke täitsa palju, suhkru-kaneeli segu, martsipani tükke (hästi väikeseid) ja natuke rummi. Viimasel ajal olen martsipani ka laiali rullinud, mitte enam tükiks lõiganud. Siis panen martsipani otse taigna peale ja seejärel suhkru-kaneeli-vanilli-rummisegused õunatükid. Kui see segu seisab, tekib sinna mõnus vedelik, mis tuleb koos õuntega kahe õhukeseks rullitud taignakihi vahele panna ja siis ahju u 180–200 kraadi juures küpsema. Küpsemisaeg on, ma arvan, umbes 30-40 minutit. Kuni pealt on ilus kuldpruun, nagu ikka:) Kook on kõige parem jahtunult, kuid soojalt saab seda ilmselt näiteks nautida ka jäätisega. Jahtunult on hea peale raputada tuhksuhkrut.

Kilu ja pošeeritud muna

Pireti ja minu koostöös valminud uuekooli kiluvõileib. Mekkisime seda ükspäev Kaupsi all olevas Muahhi kohvikus ja nüüd tegime iseseisvuspäeva puhul natuke peenema hommikusöögi ja serveerisime seda oma käe alt tulnuna.
Koostisosasd:

Leib (meil oli Jassi seemneleib)
ruccola
peet
kilu
muna
soola-pipart

Kõikse enne tuleb võtta taldrik ja sellele asetada ruccolat, siis tuleb leib röstida ja panna salatilehtede peale. Leivale natuke peeti panna, meil oli riivitud keedupeet, aga võib ka viilud vms panna. Siis kilusid paar-kolm ja siis kõige peale pošeeritud muna. Ma ei olnud seda kordagi enne teinud... aga õnneks on olemas kõike õpetav youtube, kust ma mitmeid erinevaid õpetusvideosid vaatasin ja tundus, et oskangi. Põhikomponendid on äädikat vette panna (mul oli väike pott ja panin 2-3 spl riisiäädikat, sest muud ei olnud) ja tekitada keeris enne muna sisse panemist. Ja muna ei tohi vette lahti lüüa, vaid see enne kuskile anumasse panna, millest on mugav see sujuvalt vette valada. Aaaa, ja veel on tähtis, et vesi ei keeks, vaid hmm kahiseks on vist see nimi. Auraks ja natuke nagu mullitaks.
Ühesõnaga, mul tuli see esimese korraga päris kenasti välja ja leivad olid nii head. Kui oled muna kilule pannud, siis raputa soola-pipart peale ja ongi valmis. Kui tükke lõikad, siis munakollane voolab kastmeks kõige peale. Njamm!

Suvikõrvitsa laevake

Uku isa andis meile oma kasvatatud suvikõrvitsa ja täna raiusin selle  suure terava noaga pooleks ja toppisin sinna vägisi sisse hakkliha, kodujuustu, tomati, muna-kohvikoore segu! Kõrvits küll kiunus, aga kui ma lisasin segule veel mõned kadakamarjad ja maitseained, leppis ta oma saatusega ja arvas, et kõige peale võiks lõpuks tekiks panna ka riivjuustu. Nii ma siis tegingi. Hakkliha praadisin eelnevalt pannil sibula ja küüslauguga ning seejärel tegin kausis segu, õõnestasin poolikud suvikõrvitsad ja lisasin täidise. Ahjus oli va elukas üsna kaua, sest suvekõrvits on üsna suur tegelane.  Valmis ta sai ja söödud sai kah, pool on veel külmikus, sest poolest täidetud suvikõrvitsast sai 2 inimest söönuks küll!
Selline tähelepanek veel, et võib-olla oleks võinud kõrvitsale enne segu lisamist raputada peale veidi soola. Ilma maitseaineteta pole suvikõrvits iseenesest suurem elamus, aga kui segu ise on maitsekas, siis on vist kõik OK!

--
Kadri Tulev

Katsetus kurkidega

Katsetasin esimest korda kurke hapendada. Retsepte selleks on mustmiljon vist, iga üks teeb veidi erinevalt. Ma otsisin siis kõige klassikalisema välja ja panin purki kihiti kurgid, tillivarred, mustsõstralehed ning küüslaugu. Peale valasin soolvee. Järgmiseks hommikuks oli krõmps kurk valmis! Ainult veidi nihu läks see, et panin liiga palju soola. Millegipärast oli mul arusaam, et soola peab palju olema. See oli vale. Piisanuks 2 supilusikast. Mina panin 6.
Kurke on meil veel mitu kilo niiet jõuan parandada end. Uku tegi enda moodi ka 3 liitrise purgi ja siis võrdlesime, tema oma oli parem. Ma nii lootsin, et saan pähe teha kurgivõistluses talle, aga seekord ei õnnestunud.
Kes ülesoolatud kurke soovib, siis ma võin pakkuda!
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Kanapirukas

Viiimasel ajal meeldib mulle taigent rullida, kohe kihk on seda teha. Ma ei tea kas see on mingi anger management teema, vajutada taignale rulliga kõvasti peale ja end suure ja hirmsana tunda,  halvasti öelda taignale ning karjuda talle midagi roppu ja kõige tipuks anda paar hoopi lahtise käega vastu siilmnägu talle, haha. Ei no tegelikult ma nii ei tee, ausalt. Igaljuhul otsustasin teha soolast pirukat. Rullisin alla ühe kihi lehttaigent, vahele panin segu keedetud riisist, praetud kanahakklihast, sibulatest, porganditest, maitseainetest ning peale jällegi kiht lehttaignat. Viimase kihi ja segu vahele puistasin veel õrna kihi riivitud juustu. Pirukas oli ahjus 10 minutit ja nüüdseks olen veerand juba nahka pannud.
Ja väike tähelepanek- kui toas on 30 kraadi sooja, siis võiks tegelikult kõik ahjuga seotud tegevused edasi lükata....
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Imeline salat

Käin tihti pärast tööd Stockmanni toidupoes ja eriti tore on see, et just kella 17 paiku pakutakse seal alati midagi maitsta. Üleeile esitleti erinevaid Hispaania oliiviõlisid ja selleks puhuks oli valmistatud üks salat, mille kastmesse ühte neist oliiviõlidest pandud oldi. Mmm-mmm-mmm, see salat oli küll maitsev. Kiirelt heitsin pilgu peale, millest see valmistatud oli ja eile taastootsin selle veidi erinevalt oma kodus!

Salat:

* Värsket kartulit, keedetud parajate tükkidena
* Vürtsikilu, viilutatud (Stockmannis oli kasutet anšooviseid)
* Vutimune, keeda 5 min, koori ja poolita
* Kirsstomateid, poolitatud
* Kappareid (minu lisatud)
Kastmeks:
* Oliiviõli u 0,5–1 dl
* Veiniäädikat (mul oli punane) u üks sorts
* Dijoni teralist sinepit u 1 tl
Samas siia sobiks lisada ka mett, aga minul ei olnud seda ja ei ütleks, et salatil millestki puudu oleks olnud. Tõesti maitsev õhtusöök sai, aitäh Stockmann ja see tore naine, kes seal töötab, toite maitsta annab ja alati hädas sind aitab (andestust, ei ole eraldi eesmärgiks reklaami teha, aga kodupood ju ikkagi ja tõesti seal on meeldiv teenindus).

Need teised kaks kooki...

Teised kaks kooki, mis koos mustikakoogiga küpsetasin, olid Betty Crockeri šokolaadikoogi segust valmistatud kook ja üks juustukook, mille eile õhtul transformeerisin koogi pulgakommideks.
Mõlemad koogid küpsetasin valmis neljapäeva õhtul, Betty koogi pudistasin kaussi ja segasin toorjuustu-suhkru-seguga. Mikserdasin lausa. Sest nii oli ühes õpetuses kirjas. Aga tegelikult tuli see mass üsna laialivalguv ja kook iseenesest oli alguses juba üsna siuke spongy, kui tohib ingliskeelset väljendit kasutada, et oleks kohe saanud teha näiteks ilusad pallid. Aga see oli mu esimene katsetus muu koogi kui juustukoogiga ja annan endale andeks:) Teine kord tean paremini ja ma juba mõtlesin ka välja, millise koogiga on parem see kaussi pudistada ja siis toorjuustuga teha mätsitavaks (sellise kuivemaga, vanasti tegin tihti ühte šokolaadikooki, mis oleks selleks puhuks vist ideaalne). Igatahes, tulid sellise kujuga pulgakommid siis nagu pildil näha on. Panin need sügavkülma katmist ootama, selle tegin eile õhtul. Katsin need roosade Candy Melts kommidega, mille internetist tellisin. Tundusid üsna šokolaadi moodi mass, aga ilmselt tehtud mingitest halbadest asjadest:p Ameerikamaalt pärit ju.

Juustukoogi küpsetasin ka neljapäeval valmis, aga selle pidin külmkappi seisma jätma. Varasemad korrad, kui olen teinud juustukoogi pulgakomme, kasutasin teistsugust retsepti, mille kuskilt internetist leidsin ja endale meie mõõtudesse ümber kirjutasin. Aga seoses mu arvuti kõvaketta katki minemisega kadus see ära ja tegin nüüd tavalise kondenspiim+2-3 pakki Philadelphiat+3 muna retsepti järgi, millele lisasin ka 1 sidruni mahla ja paki hapukoort, sest see oleks muidu halvaks läinud. Eile lõikasin koogi ruutudeks, panin pulgad otsa ja asetasin pulgakommid sügavkülma paariks tunniks. Siis sulatasin valge šokolaadi ja segasin sinna sisse purustatud söetabletti, et tuleks hall värvus. Siiski ei olnud mu purustusoskused piisavalt head ja puru ei olnud vajalikul astmel peenike ja seega see värvi asi 100% ei õnnestunud. Katsin koogid, pakendasin nii roosad kui ka valged pulgakommid kilesse, sidusin nööriga kinni ja asetasin need külmkappi hommikut ootama.

Siin pildil paistab minu väikene töökoda - valmis lõigatud tükkidega kile, nöör, pakkimist ootavad pulgakommid ning juba pakndatud ja söömist ootavad kompud.

Ühesõnaga siis selliste kommide tegemiseks on vaja:
* Kook (juustukook või mõni purusem kook, sellisel juhul ka toorjuustu-tuhksuhkru-segu, millega seda vormitavamaks teha, aga alustamiseks on juustukook kindlam, see on hea konsistentsiga).
* Kui kook valmis (juustukoogi puhul tuleb lasta sel ka ööpäev külmkapis seista), tuleb teha soovitava kujuga tükid.
* Pulgad - mina kasutan grillimise pulki, teen need lühemaks lihtsalt. Torka pulgad koogist lõigatud või vormitud (edukalt saab ka jäätiselusikaga palle võtta, aga siis peab olema seda sorti lusikas, mis portsu sealt õõnsusest ka välja lükkab, muidugi saab kasutada ka lusikat või lihtsalt käsi) tükkidesse ja aseta need sügavkülma vähemalt 2 tunniks.
* Katmiseks näiteks šokolaadi - igasugune sobib, olen teinud Mesikäpaga (njamm!), valge šokolaadiga, tumeda šokolaadiga jne. Täiesti vaba käed siinkohal:) Mina teen nii, et võtan umbes 4 pulgakommi korraga kapist välja, katan šokolaadiga (see näeb välja nii, et kastan kommi šokolaadi sisse ja kuhjan ka lusikaga peale, et kõik küljed saaksid kaetud ning raputan siis ülejäänu potti tagasi) ja asetan küpsetuspaberile hanguma. Kuna kommid on sügavkülmas olnud, läheb šokolaad kiiresti tahkeks tagasi. Ja ongi valmis söömiseks!:)

Kuumus!

Uskumatu, sellise kuumaga küpsetasin eile 3 kooki! Üks neist oli see mustikakook, mis neist kahest teisest sai, näitan mõni teine päev.

Mustikakook on mõnusalt sidrunine ja külluslikult mustikane. Ma ei teagi täpselt, kui palju see retseptis antud 4 cupi mustikaid on ... no tegelikult tean küll, arvutuste järgi 9,5 dl, aga kes ikka hakkab mustikaid veel detsiliitrikaupa mõõtma. Igatahes oli mul 1 kg mustikaid ja need kõik panin koogi sisse. Ei tea, kas 1 kg = 1 l? Siis nagu olekski ju õige kogus. (Kiire guugeldamine näitas, et enamasti siiski ei lange liiter ja kg kokku, kui keegi tark teab täpsemalt mustikate kohta, võiks sõna võtta. Aga üldiselt selle retsepti juures see nii tähtis ei olnudki.)
(PS! Taustal paistab minu uhiuus ilus malmpann, mille Kaupsist soodukaga ostsin!)

Vaja läheb:
2,5 dl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
7 dl jahu
225 g külma võid
1 muna
natuke soola
1 sidruni koor

u 1 kg mustikaid
1 sidruni mahl
1 dl suhkrut
4 tl maisitärklist

Sega kuivained kokku, haki sisse või ja muna ja sidrunikoor. Tainas peab jääma tükiline. Pane pool taignast vormi ja patsuta natuke ühtlasemaks. Sega kokku sidruni mahl, suhkur ja maisitärklis ning sega see õrnalt mustikatega läbi. Vala mustikad taignale ja pane peale ülejäänud tainas. Nüüd ära patsuta. Küpseta u 180 kraadi juures 45 minutit või kuni tainas on pealt natuke pruunikas. Selle koogi küpsetamiseks sobis tavaline programm, mitte tuulutus, proovisin järele!

Ja siin veel üks pilt õunakoogist, mille üks nädal siin tegin. See oli väga maitsev, aga kahjuks ma ei mäleta, kustkohast sain retsepti. Ühesõnaga tuli õunad segada sellise jahu-alkoholi-suhkru seguga (täpselt ei mäleta enam ka, millest see segu koosnes), aga ma kasutasin alkoholi asemel vanilliekstrakti, mis põhimõtteliselt on ka ju alkoholi baasil tehtud. Osa jahust asendasin ka täisterajahuga ja nii tuli kook armsalt pruunikas. Vaniljejäätisega maitses see kook väga hea:)

* Meelde tuli! Retsepti sain siit. Aga ma kõiki neid maitseaineid ei kasutanud, panin kaneeli ja muskaatpähklit. Ahjaa, lisaks ma taigna tegemisel ei lisanud vett, vaid keefiri .. kuskilt lugesin sellisest võimalusest.

Kukeseenesupp

Kukeseene aeg on juba otsapidi käes. Küll ei ole praegu poes müüdavad kukekad vist pärit Eestist. Aga seen on seen ja kukeseen on maitsev ka leedulastel ja poolakatel :)
Igaljuhul supp käib nii: 1 pakk beebiporgandeid (mitte nii laisad inimesed kasutagu ikka päris porgandeid), 1 pakk kukeseeni (no umbes 3 pihutäit), 1 pakk merevaiku, 1 sibul, tilli, 1-2 kartulit, soola, pipart, suhkrut. Selle supi sisse võib näpuotsaga ka panna maitseainet nimega "like safran". Liisil peaks üks väljamaine pakk seda olema ka :) Hakkan nüüd suppi sööma, head isu!
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Palju õnne sünnipäevaks, Pontu!

Niisiis, natuke aega tagasi palus Kadri mul siinsamas Hello Kitty koogi postituse kommentaarides Pontule sünnipäevaks kook valmistada. See sai selline:) Mul ei olnud üldse tuju suhkrumassiga mässamiseks seekord, aga õnneks just eelmine nädal Pärnus tegin muffineid, mille peale käis kondenspiimast tehtud kaste ja see sobis Pontu koogile ju lausa suurepäraselt! Tegu on kohupiimakoogiga (retsept sama, mis kunstniku koogil, ainult kohupiima panin seekord 200 g), mille sees murelite asemel 2 viilutatud ja kooritud (tänan, mu vapustav õuna koorija/viilutaja/südame eemaldaja) rohelist õuna. Küpsised on valge šokolaadi ja India pähklitega koerakondid.
Loodan, et mu n-ö esimene klient jäi rahule!!:) Mitte, et mul oleks plaanis kliente koguma hakata...

Paprikad kodujuustu täidisega

Tegin jällegi täidetud paprikaid, aga veidikeste muudatustega kui tavaliselt. Mõtlesin et elaks veidi! :P Ühesõnaga panin sinna sisse peale hakkliha, küüslaugu, sibula ja riisi veel kodujuustu, mis andis asjale hoopis teise ilme. See toimis kuidagi munana seal sees, sidus kõik asjad kokku ja andis mõnusa maitse. Paprikate ümber pannile tegin kastme kuhu sisse lisasin meesinepit, hapukoort, tatrajahu, kuivatatud jõhvikaid, peterselli, mandlilaaste, suhkrut ja erinevaid ürte. Kõik kokku tuli vägagi söödav. Uku käis veel ööselgi külmiku kallal rebimas. Ja kõrvale praadisin austerservikuid muna ja jahu segus. Muidu olen seeni paprikate sise pannud, aga seekord ei tahtnud kuidagi. Ja minuarust sobis palju paremini seen sinna kõrvale. No ja põhimõtteliselt nii oligi....
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee

Hamburger ja sibularõngad

Veidi soolast juttu ka vahele. Tegin eile ise sibularõngaid. Ma tegelikult pole neid eriti kunagi väga söönudki, aga leidsin retsepti ja tahtsin proovida. Muuseas, need on päris tervislikud - täisterajahust ja praadisin kookoserasvas, mille kohta lugesin, et see on praadimiseks üks tervislikemaid rasvu üldse. Natuke kallis on, aga mul just parasjagu oli seda kodus.

Ja siis oli õhtusöögiks hamburger. Tegelikult oleks võinud saia ka ise teha selle retsepti järgi, aga poe omad olid juba ostetud. Teine kord siis. Aga kotlet on kalkunihakklihast (paki peal on nimi tegelikult hakitud kalkuni kintsuliha (siit tekib küsimus, kas ei peaks olema kalkuni hakitud kintsuliha?)), lisasin natuke oliiviõli, täisterajahu ja maitseaineid (tomati ja Mehhiko, Pipra poest). Retsept tegelt sama, mis sünnipäeval tehtud kebabidel, ainult ahjus kotleti näol küpsetatud. Hamburgeril süües tegelikult võtsin selle pealmise saia ära, ma ei suutnud hammustada muidu! Tahtsin rohkem kotleti maitset ka tunda:)

Kohupiimakook kunstnikule

Kitty koogist jäi suhkrumassi üle ja parasjagu tuli ühe kunstniku-poisi sünnipäev, kellele koogi otsustasin valmistada. Seisnud massi oli raskem töödelda, see oli juba kuiv ja rabe, aga lisasin tsipa (tõesti vähe, tegin käe märjaks lihtsalt) vett ja sõtkusin pehmemaks. Üks naljakas asi, mida veel täheldasin, aga mis võib olla ka ettekujutuse vili, on see, et väikestest vahukommidest suhkrumass on parem kui suurtest. Stockmannis müüakse mõlemaid, alati olen väikseid ostnud (need sulavad ka kiiremini), aga seekord proovisin suurtega.
Tegin seekord kohupiimakoogi:

põhi:
100g toasooja võid
1 dl suhkrut
1 muna
1,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
natuke soola (võimalik, et unustasin ise seda panna:P)

Vahusta või ja suhkur, lisa muna ja vahusta, lisa kuivaineid. Pane tainas koogivormi põhja.
Mina lisasin nüüd poolitatud (et kivid eemaldada) mureleid.

täidis:
400 g kohupiima
2 dl hapukoort
3 muna
1 spl kartulitärklist
1 dl suhkrut
1 pakk vahukoort

Sega kohupiim, hapukoor, munad ja suhkur. Lisa kartulitärklis ja viimaseks lisa vahustatud vahukoor. Vala segu põhja peale ja pane ahju. Küpseta 180 kraadi juures 30–45 minutit, mul läks tegelikult isegi tund või kauem.

Mul juhtus veel selline asi, et koogivormi vahelt tilkus midagi (või?) ahju põhja, mis läks koledal kombel kärssama ja ahjuust avades tuli tuppa palju sinist suitsu ja lõpuks läks suitsuandur tööle ja kriiskas kõvasti. Naabrid (küpsetasin Pärnus) arvasid juba, et on sissemurdjad, aga õnneks sain kõik ilusti lahendatud:p Mõtlesin, et mis sellises olukorras õige tegema peab. Ma panin niiske salvräti ahju põhja, aga see kuivas suht kiiresti ära. Äkki peaks siis veekausi panema, sest sinna sisse tilkudes ei hakka midagi kärssama.

Aga kook sai hea ja kõik, kes sõid, kiitsid:)