Kohupiimakook kunstnikule

Kitty koogist jäi suhkrumassi üle ja parasjagu tuli ühe kunstniku-poisi sünnipäev, kellele koogi otsustasin valmistada. Seisnud massi oli raskem töödelda, see oli juba kuiv ja rabe, aga lisasin tsipa (tõesti vähe, tegin käe märjaks lihtsalt) vett ja sõtkusin pehmemaks. Üks naljakas asi, mida veel täheldasin, aga mis võib olla ka ettekujutuse vili, on see, et väikestest vahukommidest suhkrumass on parem kui suurtest. Stockmannis müüakse mõlemaid, alati olen väikseid ostnud (need sulavad ka kiiremini), aga seekord proovisin suurtega.
Tegin seekord kohupiimakoogi:

põhi:
100g toasooja võid
1 dl suhkrut
1 muna
1,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
natuke soola (võimalik, et unustasin ise seda panna:P)

Vahusta või ja suhkur, lisa muna ja vahusta, lisa kuivaineid. Pane tainas koogivormi põhja.
Mina lisasin nüüd poolitatud (et kivid eemaldada) mureleid.

täidis:
400 g kohupiima
2 dl hapukoort
3 muna
1 spl kartulitärklist
1 dl suhkrut
1 pakk vahukoort

Sega kohupiim, hapukoor, munad ja suhkur. Lisa kartulitärklis ja viimaseks lisa vahustatud vahukoor. Vala segu põhja peale ja pane ahju. Küpseta 180 kraadi juures 30–45 minutit, mul läks tegelikult isegi tund või kauem.

Mul juhtus veel selline asi, et koogivormi vahelt tilkus midagi (või?) ahju põhja, mis läks koledal kombel kärssama ja ahjuust avades tuli tuppa palju sinist suitsu ja lõpuks läks suitsuandur tööle ja kriiskas kõvasti. Naabrid (küpsetasin Pärnus) arvasid juba, et on sissemurdjad, aga õnneks sain kõik ilusti lahendatud:p Mõtlesin, et mis sellises olukorras õige tegema peab. Ma panin niiske salvräti ahju põhja, aga see kuivas suht kiiresti ära. Äkki peaks siis veekausi panema, sest sinna sisse tilkudes ei hakka midagi kärssama.

Aga kook sai hea ja kõik, kes sõid, kiitsid:)