Augustiunetuse pirukad

Panin hommikul pärmitaigna kerkima - oi kui hea see seekord välja tuli, kerkis nii ilusti ja oli üks tubli õhuline tainas!
Selleks, et müügiedu tõenäosust vähekenegi kasvatada (ja et endal oleks huvitavam ja lõbusam küpsetada), tuli mul mõte teha kujuga pirukaid. Reedal oli just sobiva suurusega südame vorm ka olemas (tavaline piparkoogivorm). Südamekujuliste pirukate tegemine oli natuke vaevarikas - kõige pealt tuli taignast välja lõigata südame kujud, siis need suuremaks rullida, sest pärmitainas tõmbub äärtest kokku (rullimise käigus kippus südame kuju vahepeal äratundmatuseni muutuma), siis ühele poolele täidis panna, teine pool peale sobitada ja lõpuks ääred kahvliga kokku pressida. Aga õnneks ma ei teinud seda kõike üksi! Minu, Merje ja Reeda koostöö sujus nagu liinitöö. Ainult, et meil ei olnud liinitöö ... nunnu pirukaküpsetamise hommik oli hoopis:)
Pirukate täidis koosnes tükeldatud singist, riivitud juustust, maitsetaimedega pastakastmest, natuke läks ka ketšupit ja adžikat. Pealt lakkisime pirukad muna-tsipakese vee-basiiliku (kuivatatud)-seguga.

Südamepirukad olid ülimenukad:)

Õunakook martsipani ja kvaliteetse Guatemala rummiga

Koostisosad:
PÕHI:
jahu
või
soola natuke
vett
TÄIDIS:
õunu, ikka korralikult
suhkrut-kaneeli
vanilli
martsipani
rummi

Tänase tähtsa päeva puhul läks kordusele ka eelmise nädala Püha Müristuses pakutud õunakook, mis klientidele väga maitses ja muidu kiitust sai. Iseenesest väga lihtne kook. Põhjaks on jahu+või+sool+vesi taigen. Ma ei oska koguseid anda, sest tegin seda esimene kord ema õpetuse järgi (üks sõelatäis jahu, pakk külma võid ja natuke külma vett) ja teine kord tegin tunde järgi. Muidu tuleb külm või hakkida jahu-soola segusse, ise olen viimasel ajal tükke väiksemaks muljunud sõrmede vahel. Kui või on väga väikesteks tükkideks, lisada vähese haaval külma vett ja tainas palliks sõtkuda. Pall panna külmkappi seisma umbes pooleks tunniks, siis võib lahti rullida. Rullin taigan väga õhukeseks, sest põhirõhk on õuntel.
Vahele läheb õunatükke täitsa palju, suhkru-kaneeli segu, martsipani tükke (hästi väikeseid) ja natuke rummi. Viimasel ajal olen martsipani ka laiali rullinud, mitte enam tükiks lõiganud. Siis panen martsipani otse taigna peale ja seejärel suhkru-kaneeli-vanilli-rummisegused õunatükid. Kui see segu seisab, tekib sinna mõnus vedelik, mis tuleb koos õuntega kahe õhukeseks rullitud taignakihi vahele panna ja siis ahju u 180–200 kraadi juures küpsema. Küpsemisaeg on, ma arvan, umbes 30-40 minutit. Kuni pealt on ilus kuldpruun, nagu ikka:) Kook on kõige parem jahtunult, kuid soojalt saab seda ilmselt näiteks nautida ka jäätisega. Jahtunult on hea peale raputada tuhksuhkrut.

Kilu ja pošeeritud muna

Pireti ja minu koostöös valminud uuekooli kiluvõileib. Mekkisime seda ükspäev Kaupsi all olevas Muahhi kohvikus ja nüüd tegime iseseisvuspäeva puhul natuke peenema hommikusöögi ja serveerisime seda oma käe alt tulnuna.
Koostisosasd:

Leib (meil oli Jassi seemneleib)
ruccola
peet
kilu
muna
soola-pipart

Kõikse enne tuleb võtta taldrik ja sellele asetada ruccolat, siis tuleb leib röstida ja panna salatilehtede peale. Leivale natuke peeti panna, meil oli riivitud keedupeet, aga võib ka viilud vms panna. Siis kilusid paar-kolm ja siis kõige peale pošeeritud muna. Ma ei olnud seda kordagi enne teinud... aga õnneks on olemas kõike õpetav youtube, kust ma mitmeid erinevaid õpetusvideosid vaatasin ja tundus, et oskangi. Põhikomponendid on äädikat vette panna (mul oli väike pott ja panin 2-3 spl riisiäädikat, sest muud ei olnud) ja tekitada keeris enne muna sisse panemist. Ja muna ei tohi vette lahti lüüa, vaid see enne kuskile anumasse panna, millest on mugav see sujuvalt vette valada. Aaaa, ja veel on tähtis, et vesi ei keeks, vaid hmm kahiseks on vist see nimi. Auraks ja natuke nagu mullitaks.
Ühesõnaga, mul tuli see esimese korraga päris kenasti välja ja leivad olid nii head. Kui oled muna kilule pannud, siis raputa soola-pipart peale ja ongi valmis. Kui tükke lõikad, siis munakollane voolab kastmeks kõige peale. Njamm!

Suvikõrvitsa laevake

Uku isa andis meile oma kasvatatud suvikõrvitsa ja täna raiusin selle  suure terava noaga pooleks ja toppisin sinna vägisi sisse hakkliha, kodujuustu, tomati, muna-kohvikoore segu! Kõrvits küll kiunus, aga kui ma lisasin segule veel mõned kadakamarjad ja maitseained, leppis ta oma saatusega ja arvas, et kõige peale võiks lõpuks tekiks panna ka riivjuustu. Nii ma siis tegingi. Hakkliha praadisin eelnevalt pannil sibula ja küüslauguga ning seejärel tegin kausis segu, õõnestasin poolikud suvikõrvitsad ja lisasin täidise. Ahjus oli va elukas üsna kaua, sest suvekõrvits on üsna suur tegelane.  Valmis ta sai ja söödud sai kah, pool on veel külmikus, sest poolest täidetud suvikõrvitsast sai 2 inimest söönuks küll!
Selline tähelepanek veel, et võib-olla oleks võinud kõrvitsale enne segu lisamist raputada peale veidi soola. Ilma maitseaineteta pole suvikõrvits iseenesest suurem elamus, aga kui segu ise on maitsekas, siis on vist kõik OK!

--
Kadri Tulev

Katsetus kurkidega

Katsetasin esimest korda kurke hapendada. Retsepte selleks on mustmiljon vist, iga üks teeb veidi erinevalt. Ma otsisin siis kõige klassikalisema välja ja panin purki kihiti kurgid, tillivarred, mustsõstralehed ning küüslaugu. Peale valasin soolvee. Järgmiseks hommikuks oli krõmps kurk valmis! Ainult veidi nihu läks see, et panin liiga palju soola. Millegipärast oli mul arusaam, et soola peab palju olema. See oli vale. Piisanuks 2 supilusikast. Mina panin 6.
Kurke on meil veel mitu kilo niiet jõuan parandada end. Uku tegi enda moodi ka 3 liitrise purgi ja siis võrdlesime, tema oma oli parem. Ma nii lootsin, et saan pähe teha kurgivõistluses talle, aga seekord ei õnnestunud.
Kes ülesoolatud kurke soovib, siis ma võin pakkuda!
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650