Hiinapärane magus ja vürtsikas kana

See on siis toit, mida tegin eile ostetud kastmetest. Ja veel igasugustest kastmetest tegelikult. Esimene kord seda toitu valmistada kujuneb veidi kalliks, aga nüüd on mul need kastmed olemas ja saan mitu korda neid veel sama roa tegemiseks kasutada. Kindlasti teen seda totitu veel, Marko ütles, et see on "nagu restorani söök, aga parem". Toitu valmistada oli ka huvitav ja samas üpris lihtne. Mina sain retsepti Kätrini kokkamispäevikust ja valmistasin eile peaaegu täpselt selle retsepti järgi. Aga järgmine kord teen kastet kindlasti kaks korda rohkem ja panen retsepti ka sääraselt kirja. Võib-olla lisan kastmesse järgmine kord ka veidi rohkem vett, sest minu jaoks oli see eriti intensiivse maitsega. Allolevast kogusest jätkub toitu kahele sööjale. Seesamiseemned unustasin ma eile sootuks!

u 500 g kanaliha (filee)

Marinaad:
1 spl sojakastet
1 spl riisiäädikat
1 spl mirinit (pidi sobima ka ananassikompoti vedelik ja samas miks mitte panna ananassid kastme sisse)
1 spl seesamiõli
1 tl suhkrut

Paneering:
4 spl nisujahu
2 spl maisitärklist
veidi soola

Frittimiseks:
toiduõli (kasutasin kookosõli, väidetavalt on tervislikum)

Kaste:
6 spl magusat tšillikastet
4 spl ketšupit
4 spl mett
2 spl austrikastet
4 spl sojakastet
1 dl vett

Peale: röstitud seesamiseemneid

Lõika kanafilee suupärasteks tükkideks. Sega marinaad kokku, vala kanale ja pane see umbes tunnikeseks külmkappi marineeruma.
Sega kokku jahud ja sool ning lisa see kana juurde. Sega, et kõik tükid oleksid jahused.
Kuumuta õli. Kasutasin väiksemat potti, et saaks vähema õliga hakkama - hea on, kui õli enamvähem kogu kanatüki kataks. Mul päris nii palju õli ei olnud, keerasin kanatükid poole pealt ümber. Esimese laariga kontrolli ühe tüki peal, kas see on ikka läbi küpsenud. Lase küpsetatud kanatükkidel savräti peal nõrguda.
Sega potis kokku kastme koostisained ja lase segul keema tõusta. Lase sel umbes viis minutit vaikselt keeda, seejärel lisa kanatükid ja kuumuta läbi. Ära väga hoogsalt sega, muidu võib paneering katki minna ja kanatükkidelt maha tulla. Kõige peale raputa seesamiseemneid.
Kõrvale keetsin mina munanuudleid, kindlasti sobivad ka riisinuudlid ja väga hästi ka riis.

Hilisem märkus: mõtlesin siin veel veidi selle toidu peale ja arvan, et lisan järgmine kord kastmesse ananassikonservi mahla ja ananassid. See tundub hea.

Sojahakkliha-köögiviljapirukad filotaignast

Proovisin esimest korda elus filotaignast pirukaid teha. Sisuks praadisin pannil porgandeid, sibulaid, küüslauke,  ja porrut. Lisasin rukkolat, tomatipastat ja sojahakkliha (poes müüakse valmis sojahakkliha tomatikastmes). Sojahakkliha on selline tore asi, mis maitseb peaaegu nagu päris hakkliha, on tervislikum vahelduseks ja selle saamiseks pole loomi tapetud. 

Filotaigen ise oli üsna keeruline kaaslane. Kuna see on imeõhuke, on seda küllaltki keeruline pakist kätte saada, õhu käes kuivab see kiiresti ära, mureneb ja muutub kasutuks (nii juhtus ka mul). Filotaigent peab väljaväänatud rätikuga niisutama, aga kui rätik on liiga märg, sulandub kõik üheks plönniks (nii juhtus ka mul). Enne kasutamist peab see mitu tundi toas seisma. Ühesõnaga, üsna pirtsakas tegelane on filotaigen ja umbes pool pakist läks mul raisku, ent siiski sain valmistada 2 ahjutäit pirukaid.

Järgmiseks proovin teha  filost baklavasid.

--
Kadri Tulev

Käisin poes õhtusöögi jaoks asju ostmas

Väike vaheldus tavalisele keeksile- kõrvitsakeeks

Kes on keeksisõbrad, siis soovitan proovida tavalisele keeksiretseptile lisada sisse ubes 300grammi (rohkem ei tee ka paha) riivitud kõrvitsat (muskaatkõrvits on verel parem variant). Tulemus on väga maitsev ja erineb tavapärasest keeksist. Peale võib teha glasuuri poolest pressitud sidruni mahlast ja tuhksuhkrust. Ilma on ka hea.

Sisse peaks lisama kindlasti rosinaid kah. Mõnes kõrvitsakeeksi retseptis on sees ka palju igasugu vürtse, aga see kuulub rohkem jõulu perioodi juurde. 

Igaljuhul soovitan proovida :)

--
Kadri Tulev

Siiruviirulised sidruni-safraniküpsised

Teine katsetus Malin Landqvisti Rootsi küpsiste raamatust.

5 dl jahu
1 dl kartuli- või maisitärklist
2,5 dl tuhksuhkrut
1 tl vanillisuhkrut (lisasin ka vanilliekstrakti)
225 g külma võid

Maitsestus:
1 sidruni koor
1 spl sidrunimahla

0,5 g safranit
1 spl kuuma vett

Sega omavahel kuivained ja näpi sisse külma või tükid kuni saad puruse taigna. Jaga tainas täpselt pooleks. Ühele poolele lisa sidrunikoored ja -mahl. Teisele kuumas vees lahustatud safran. Rulli kumbki tainas eraldi küpsetuspaberite vahel ristküliku kujuliseks (kokaraamatus ütles keskmise sülearvuti suurusteks ristkülikuteks). Aseta need ristkülikud üksteise peale ja keera alumise küpsetuspaberi abil rulli. Mina sain kaks eraldi rulli. Pane rull(id) umbes 30 minutiks külmkappi, seejärel lõika (CD-karbi paksusteks) seibideks ja küpseta 175-kraadises ahjus 10–12 minutit. Jahuta.

Neid oli tore valmistada ja ilusad siiruviirulised küpsised maitsevad tänu sidrunile natuke eriliselt. Siiski nende suurim võlu on tore välimus, minu jaoks.
Safran, mille poest ostsin, ei olnud pulber, vaid sellised kiud, mis mingil põhjusel ei andnud taignale üldse tugevat värvi. Ütleksin, et peaaegu ei andnudki värvi. Seega lisasin natuke värvainet juurde.

Jätk..

Maitseb eriti suurepäraselt ka krevettidega.
Siia sobiks sisse hakkida ka musti oliive.

Versioon guacamolest

Marko tegi meile maailma kõige parema õhtusöögi, ma tahan seda nüüd kindlasti iga nädal vähemalt ühe korra süüa. Avokaado on parim! Kusjuures see nädal on olnud topelthea, sest Mamos hakati ka pakkuma avokaado-kanavõileiba. Kana ja avokaado on eksimatu kooslus. Nagu pildilt näha, oli ka meie õhtusöök samade peategelastega - praetud kana, krõpsud ja guacamole salat, mis koosneb põhimõtteliselt samadest koostisosadest kui guacamolegi, ainult sibula jätsime välja ja ei teinud avokaadot puruks, vaid lihtsalt tükeldasime. Jagasin Markoga ka internetist õpitud avokaadi tükeldamise teadmisi. Esimese hooga ta lõikas peale avokaado ka oma näppe, seega kutsun kõiki üles ettevaatlikkusele!

Mina liigitan selle õhtusöögi tervisliku alla ja ühtlasi on see ka ülilihtne ja kiiresti valmiv. Tükelda koostisained ja sega kokku ning maitsesta soola-pipra ja laimimahlaga. Prae kana ja tükelda. Valmis ongi ja saab sööma asuda.

Salati koostisained:
*avokaado
*(kollased ja punased mini)tomatid
*küüslauk
*sool-pipar
*laimimahl (värske)

Kommide tegemise abivahendid

See postitus on eelmise jätk kahes mõttes - tutvustan veel jõuluvanalt saadud kinke ja samuti jätkub isa sünnipäevakingiprojekt.
Sain endale kommide tegemise jaoks kolm abivahendit, täpsemalt sellised asjad kommide šokolaadi sisse kastmiseks. Eelmises postituses kirjeldatud küpsiskommide kõrvale otsustasin nende uute asjade katsetamiseks teha martsipanikomme (mu isale väga martsipan maitseb ka). Vormisin martsipanist väikesed kommid, panin need natukeseks sügavkülma ja kastsin siis valgesse šokolaadi. Tõesti oli hea selle uue abivahendiga töötada, pean aga rohkem komme tegema, et siis neid kõiki kolme vahendit kasutama õppida.


Lisaks ostsin endale Stockmannist veel sellise laheda glasuurimisvahendi. See on tõesti käepärane - sellest ei tule liiga palju šokolaadi korraga välja ja seda on hea käes hoida, täita ja puhastada. Muidugi saab seda kasutada ka kõige muuga kui šokolaadiga. Poes ostu kaaludes (kuna hind oli üsna krõbe) meenus mulle Inglismaa riietumiseksperdi ja enesehinnangu-upitaja Gok Wani nõuanne, et ostes mõtle, kui palju sa seda asja kasutama hakkad ja jaga hind kasutuskoradega - siis näed, kas ost on hea ja väärt või mitte. Mulle tundub, et seda asjandust saan ma kasutada aastaid ja kõiksugustes olukordades.

Katsetasin uut glasuurijat

Kirjutasin ja kaunistasin

Kokkuvõttes tuli siis selline kinkekarp isale.

Vaniljetäidisega küpsiskommid

Jõuluvana tõi mulle küpsisteraamatu, see on väga ilus ja inspireeriv - seda sorti kokaraamat, mille mõnikord ikka riiulist välja ka võtad, et retsepte katsetada. Mu isal oli just sünnipäev ja selle puhul otsustasingi talle valmistada vaniljekastme sisuga küpsised. Pildi järgi pidi need olema südamekujulised ja tegelikult ma isegi ükskord ostsin ühe sellise vormi Stockmannist (või võib-olla Kaubamajast), aga nüüd ei leidnud ma ei seda ühte ostetud vormi (millega oleks saanud põhimõtteliselt ju ühe kaupa kõik küpsised valmis teha) ega ka ühestki poest samasuguseid vorme. Seega ostsin lõpuks väikeste lillekujuliste aukudega silikoonist vormi. Veidi vaevaline oli alguses tainast ilusti sinna sobitada, aga lõppkokkuvõttes sobisid lille-küpsiskommid mu kingi-ideega väga hästi.
Retsept ise on lihtne ja tulemuse kohta võib vist sama öelda.. lihtne ja hea, aga ei midagi erilist. Tainast jäi päris palju üle ka, võib-olla tingituna teistsugustest vormidest. Vaniljekastmest jätkus täpselt ühe vormitäie kommide jaoks ja veel kolm piparkoogivormist tehtud küpsisevormi, mis kahjuks ebaõnnestusid, kuna ma natuke kiirustasin ja jätsin viimase detaili peale mõtlemata. Seda valusat õppetundi - köögis ei saa kiirustada - olen ma juba mitu korda läbi teinud..

Sellise kujuga olid need raamatus

Vaniljetäidisega küpsised via Malin Landqvist

Küpsisetainas:
5 dl jahu
1,5 dl tuhksuhkrut
0,5 dl kartulitärklist või maisitärklist
1 spl vaniljesuhkrut (lisasin ka vanilliekstrakti)
1 suur näputäis soola
200 g võid
1 munakollane (mul olid väikesed munad ja kulus kaks muna)

Sega kokku jahu, tuhksuhkur, tärklis, vaniljesuhkur ja sool. Tükelda sisse külm või ja lõigu või näpi sõrmedega või kuivainete sisse. Seejärel lisa munakollane ja sõtku tainas ühtlaseks. Suru pool taignast vormidesse ning aseta vormid ja ülejäänud pool tainast (kilesse mässituna) umbes pooleks tunniks külmkappi.

Vaniljekaste:
1 vaniljekaun (mina kasutasin vanilliekstrakti)
2,5 dl piima
2 munakollast
0,5 dl suhkrut
1 spl maisitärklist

Lase piim vaniljenauka või vanilliekstraktiga keema minna, siis keera tuli alla ja eemalda vaniljekaun. Sega munakollased, suhkur ja tärklis omavahel ja vispelda need kuuma (aga mitte enam keeva) piima sisse ja sega nii kaua kuni segu pakseneb. Eemalda tulelt ja jahuta täielikult. Kui kastme sisse jäid tükid, aja see läbi tiheda sõela.

Täida vormid vaniljekastmega ja ülejäänud taignast tee peale n-ö kaaned. Küpseta 200 kraadises ahjus 15 minutit. Enne vormidest välja võtmist lase küpsistel jahtuda. Kaunista tuhksuhkruga.

Juustu-pähklivõi idude ja pirniga

Käisin külas ja seal anti eriti maitsvat einevõileiba. Nüüd tegin ise järele ja tuli ilusti välja! Külas perenaine tunnistas, et ta unustas tegelikult ühe komponendi (pirni) poest osta, aga ka ilma selleta oli väga hea. Mina ostsin kõik koostisosad ja oli veel parem - pirn lisas mahlakust. Väga lihtne valmistada, aga väga muljetavaldav sööjatele. Kusjuures naljakas on see, et ma ise üldse Parmesani ei armasta, aga selles võis maitseb väga. Tunnistan ka üles, et ma ei ostnud poest päris Parmesani juustu, vaid mingit leedukate soodsamat varianti. See oli juba valmis riivitud ja võrreldes teiste kõvade juustudega, millele peale kirjutatud "Parmesan", oli see tükk maad soodsam. Maitset andis aga sama hästi, seega oma otsust ma ei kahetse. Kuna külas meid kostitanud perenaine ei osanud ka täpselt öelda, kust ta selle retsepti sai (või ma olen selle täielikult unustanud), ei saa ma kahjuks millelegi viidata.


100 g võid
100 g parmesanilaadset juustu
75 g metsapähkleid
ciabatta
oliiviõli
idud
1 pirn

Lase võil toasoojaks minna. Kui ostsid juustu tükina, riivi see peenelt. Pähklid purusta parajateks tükkideks (mitte liiga peeneks) - mina kasutasin taignarulli ja tampisin pähklipakki sellega, kuna arvasin, et köögikombain teeks pähklitest liialt peene pudi. Sega kõik ained omavahel juustu-pähklivõiks.
Ciabatta lõika viiludeks, pane ahjuplaadile ja piserda oliiviõliga. Rösti ahjus.

Määri valmistatud või röstitud ciabattaviiludele, pane peale idusid ja kõige peale pirniviil. Naudi.