Friday, August 29, 2008

“The man that cannot visualize a horse galloping on a tomato is an idiot”

André Breton (February 19, 1896 – September 28, 1966) - a French writer, poet, and surrealist theorist, and is best known as the main founder of surrealism.

Kui ma väike olin, siis ma üldse tomatit ei söönud. Nagu ka juustu, hapukoort, riisi, kala (v.a. sprott) jne. Peamiselt sõin ma ainult kartulit ja kastet. Sugulased juba teadsid, et kui meie pere külla tuleb ei maksa laste pärast midagi vähegi huvitavamat lauale tuua. Riis ja juust tulid mingi hetk menüüsse sisse ikka (suhteliselt hilja), aga tomat sai mu sõbraks alles paar aastat tagasi. Põhimõtteliselt siis kui ma Markoga tuttavaks sain. Ma imestasin selle üle, et inimesed imestasid selle üle, et ma tomatoit ei söö. Mulle tundus see väga normaalne, sest tomat tundus vastik. Ja eriti ei suutnud ma ette kujutada, mis mõnu või nauding on tomati nagu õuna söömises, see tundus eriti jälk. Aga no siis Marko põhimõtteliselt sundis mind tomatit sööma. Ma toidu sees juba muidu sõin ka tomatit, siis ei häirinud. Kui ma ei eksi, siis esimesena hakkas mulle toores tomat sümpatiseerima Hesburgeri vahel. Ja nii ta läks, the rest is history ja tomat on niiiii maitsev!


PASTA

1. etapp, vaja läheb:
*Väikeseid tomateid 1 karp või rohkem, lõigatud neljaks.
*Mozzarella juustu, lõigatud väiesteks kuubikuteks.
*Värsket basiilikut, rebitud väikesteks tükkideks.
*Oliiviõli, soola, piprt.

Sega kõik kokku ja jäta seisma - siis saavad tomatimahlad ilusti välja tulla ja maitsed omavahel seguneda. Mulle tegelikult maitseb see segu niisama ka juba väga, salatina või nii. Või näiteks võileivakattena..?

2. etapp, vaja läheb:
*(Muna)nuudleid/makarone, keeda ära.
*Pakk kohvikoort.
*Suurem pakk Merevaiku nt. murulauguga.

Ühes potis valmista makaronid/nuudlid/pasta. Teise pane koor ja lase keema, siis sega sisse Merevaik, lase sulada ja keeda natuke aega. Võib ka maitseaineid lisada vastavalt soovile.
Pane tomatisegule pasta peale, siis kaste ja sega kõik kokku. Mmmm... njammdzhemm:)


Muuseas kusagilt lugesin arutelu, et kas eesti keeles oleks parem öelda makaronid või pasta. Mulle meeldib makaronid.

Thursday, August 28, 2008

Vana võlg

Tegelikult oli see juba eelmisel nädalavahetusel, laupäeval, kui täpsem olla. Ja see kõik oli Pärnus. Reede õhtul veetsime vaikse ja mõnusa õhtu mõne külalisega. Pererahvas suutis küll sajaprotsendiliselt enne külaliste lahkumist uinuda:) Aga laupäeval ärgates tekkis meie peas kohe kolm erinevat rooga - hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. Seadsime sammud (okei okei, autoga käisime) poe poole, ostsime kraamid kokku ja tagasi koju kokkama.
Hommikusöögiks olid club võileivad, väga maitsvad, aga igapäevaseks hommikusöögiks niivõrd ei soovida just ühe portsjoni suuruse ja toiteväärtuse pärast:) Aga tegelikult hästi head.
Saiad on röstitud, vahel on majoneesi ja ketšupit, sinki, juustu, kurki, tomatit ja võib-olla midagi veel, mida ma täpselt ei mäletagi. Aga valikuid on palju, vastavalt igaühe soovidele! :)

Hommikusöögiks oli ka veel smuuti, seekord (külmutatud) maasikad + banaani + vaniljejäätist + keefiri (või, kui kellelegi meeldib siis kefiiri).

Selleks ajaks oli kõht väga täis ja tuju hea.
Seejärel veetsime aega laupäevale omaselt puhates loomulikult. Lõunasöögiks olid kotletid. Minu esimene kord kotlette teha!:) Tegin need igasgustest asjadest kokku: hakkliha muidugi, riivitud kartulit (panin 2, aga kilo liha kohta oleks vist pidanud 4 olema), tomati tükke, mozzarellat ja maitseaineid igasuguseid. Üks asi, millest kole kahju oli - kogu Pärnu linnast (ok, kolmest suuremast poest) ei õnnestunud mingi nipiga värsket basiilikut leida. Tulemus oli normaalne, aga kahjuks üldse mitte nii hea kui ma oleks lootnud. Aga see oli ju alles esimene kord!

Loomulikult selleks ajaks keegi kolmandat rooga enam süüa ei jaksanud, mis tegelikult sobiski väga hästi, sest pühapäeva hommik oleks siis ju jäänud kurvalt hommikusöögita. Pühapäeval sõime soojasid bruschettasid (muuseas, õige hääldus on brusketa), aga neist teine kord. Siinkohal oleks paslik tänada Marioni ja Triinut, kes meile seda maitsvat rooga tutvustasid:)

Aga üks asi veel, Pärnus uues Maximas oli üks lahe värk, millest sai meeldiv kingitus sõber Veikole!
(Oleks hea märkida, et need on maisipulgad šokolaadis. Üldse mitte pahad, tegelikult).

Wednesday, August 20, 2008

He doesn't have great legs, does he.



... Seda ütles spordikommentaator, mitte mina.
Olümpiamänge pole muidu üldse vaadanud. KÜLL AGA tegin täna viimastest tikritest kooki. Kah saavutus.
Retsept on siit pärit (esimene retsept), kohupiima ja hapukoore asemel panin mustikajogurtit ja keefiri/kefiiri/keefirit (edit, jess: Õiged on mõlemad kirjakujud: keefir (omastav keefiri ja osastav keefirit) ja kefiir (omastav kefiiri (II vältes) ja osastav kefiiri (III vältes).
Asi ise sai eriti-eriti hea, marjad on natu hapud, panin tuhksuhkrut peale. Sõin juba servad ära. Koogi "kere" osa läheb alla koos vaniljekastmega.
Ja no kulinaarsetest juhtumistest veel nii palju, et olin täna saunas meega koos ja õues tuli herilane kallale. Hi hi.
"Pall läheb nüüd Liisile" (kas liiga sportlik kõnepruuk?)

eDIT: Olen nüüdseks teinud sama retsepti järgi kooki pirnidest, ploomidest ja õuntest ka, kõik kõlbab. Ja kui vahele panna hapukoort, saab väga hea.
PS.PS: Kupatasin eile (01.09.08, Tere, kool!) enda karvase käega metsast korjatud kuuseriisikaid ja pilvikuid. Pilvikutest tegin kastme ka.

Monday, August 18, 2008

Sügis on lahe


Kuigi tegelikult veel päris sügis ei ole (aga päris suvi ka siiski ei ole ju), on juba valmis igasugu maitsvaid vilju ja marju ja maitseaineid. See nädalavahetus olime maal ja veetsime ideaalset laupäeva-pühapäeva ehk magasime, sõime ja puhkasime:). Õhtul jõime peenralt korjatud piparmündi teed ja koju saabudes oli kaasas kott täis oma aia kurke, tomateid, küüslauku, sibulat, tilli, rohelist sibulat, herneid ja hästi palju mahlaseid ploome.

Kuna nad väga pikalt ei säili, tuleb neist midagi valmistada. Kooke ja pirukaid olen viimasel ajal nii palju teinud, aeg oli millegi soolase käes. Netis olid kõik retseptid kuivatatud (mustade) ploomide kohta ja kaua ei viitsinud sirvida ka täna millegipärast. Igatahes siit-sealt nähtu põhjal tegin sellise toidu nagu pildil näha võib (rulli otsast piilub ploom ka välja!). Enne veel käisin poest läbi lõuna ajal ja ostsin endale oma esimese lihahaamri. Paha tujuga on selliseid lihatoite vist hea teha:D
Igatahes siis võtsin kanafileed 2 tükki, lõikasin õhemateks tükkideks ja kloppisin läbi, et nad läheks õhemaks ja laiemaks. Nüüd oleks vist õige hetk panna lihale igasugu maitseaineid, aga mul see ununes ära. Liha sisse panin mozzarella juustu ja siis värsket ploomi, keskmiselt mahtus ühe liharulli sisse kaks veerandit ploomist. Keerasin liha ümber täidise ja lappisin ümber ühe või kaks tükki peekonit, et rull oleks võimalikult suletud. Hambaorgi torkasin läbi ka, et peekon kindlamini kinni püsiks. Mina panin nüüd maitseaineid, sest nagu mainitud - enne läks meelest ära. Seejärel pruunistasin rulle kuumal pannil kuni enamvähem iga külje pealt pruuniks said ja panin kõik rullid ahjuplaadile ja kuuma ahju. Ma panin ahju põhja keeva veega poti ka, aga ma tegelikult ei tea, kas sellest kasu ka on. Kuskilt lihtsalt on siuke asi silma jäänud:) Ja siis küpsetasin neid rulle nii kaua kuni tegin salati - kurki, tomatit, sibulat, tilli, rohelist sibulat, ülejäänud mozzarella, maitseaineid ja salati kastet. Tulemus oli päris maitsev ja mahlane ja peaaegu oma aia toodetest. Hea ongi, et oma kanast ei pidanud tegema, hehe. Viva la sügis!:)

Wednesday, August 13, 2008

Palju õnne sünnipäevaks!

Viimasel ajal on olnud niimõnigi sünnipäev ja mida on parem kinkida, kui isetehtud maiuseid.... Noh, ilmselt on palju asju, mida oleks parem kinkida, aga mulle meeldib küpsetada ha!
Igatahes, sünnipäev üks.

Hr. T - talle ma valmistasin küpsiseid, mis said üüüüüsna rammusad, aga tundus, et maitsesid. Teha oli lihtne ja üsna huvitav. Nende kõikide kinkidega oli nii, et need olid küpsetised, mida ma enne kunagi teinud ei olnud, aga olin tahtnud teha. Ja siis oligi hea võimalus. Sest endale ei viitsi koguaeg asju küpsetada, kes neid ikka sööb. Kui ise kõik ära süüa, siis ma varsti ei mahuks kodu uksest välja...

Sünnipäev KAKS
Palju õnne, preili M!
See oli ainuke kook, mida ma ise ka maitsta sain. Ja väga hea oli, seest veel veidi toores või no .. mitte otseselt toores, aga pehme ja mõnus. Kõigile teistele maitses ka hästi. Linki vaadates on see veidi allpool ja seal on parem pilt ka, mis minus igatahes tekitas kohe suurt isu ja indu selle küpsetamise järele:)






Ja viimaks sünnipäev KOLM, palju õnne neiu H!
Juba ammu olen mõelnud banana breadi teha ja nüüd maitsesin seda BOOST juice baris ja väga hea oli. Siis leidsin ka retsepti, mis tõotas head ja tegingi valmis. Kerge oli teha ja ilus sai. Kuuldu järgi ka maitsev:)

Tuesday, August 05, 2008

Guacamole pt 2

Täna võtsin kaks tomatit, eemaldasin koore ja tegin blenderis puruks. Muuseas, tomateid saab eriti edukalt koorida, kui lõigata tomati peale noaga rist ja panna siis kuuma veega kaussi. See lööb koore lahti. Igatahes siis lisasin selle tomativärgi eilsele guacamolele ja panin kõik veel korra blenderisse. Asi läks veidi smoothimaks ja maitse oli endiselt päris hea.
Aga siis kuna seda kogu möginat oli päris palju, tegin enchiladasid. Eelmine kord tegin enamvähem selle retsepti järgi, aga mitte kanakoivast, vaid kanafileest ja kasutasin fajita maitseainet. Täna tegin guacamole, hakkliha ja mingi muu taco kastmega. Kodus läheb see toit alati väga hästi peale.

1. Määrisin tortillale guacamolet.



2. Siis panin täidise (sibula, küüslaugu ja maitseainetega praetud hakkliha + taco kaste + kodujuust) ja keerasin tortilla ümber selle rulli.



3. Asetasin rullid ilusti vormi.



4. Katsin enchilada-rullid juustuga ja pistsin ahju.



5. Voila - enchiladad a la Liisi

Monday, August 04, 2008

Besee, b*dee, ja plamm (ai amm ö) taart




Utsit-utsit, teevad Liisi postitused.
Aga tegelikult ma tegin need maitsvad meened täiesti vabatahtlikult, suure armastusega (nagu näha on, on see selline sisemise ilu asi. Khöm).
Tegin ploomikooki, mis sai eriti hea, ja siis beseed järelejäänud munavalgetest, mis ei saanud eriti esinduslik (mikser oli vale, järgmine kord usaldan oma lihast kätt), aga sellegipoolest.. sellegipoolest, oli huvitav. Pähklite asemel (?) panin mandlilaaste sisse. Sellised ufojad kaks plaaditäit said, seest kõrbes ära ja puhevile ka ei tõmmanud. Aga mulle tundub, et see eksemplar siin naeratab (vt topstar pilti).
Veel mulle tundub, et meil siin rubriigis Liisiga on selline good cop , bad cop (co*k. cook!) asi gõuin oon. Jätan väikese televaataja otsustada, kumb meist kumb on.
Ciao, bellas.
Ongi kellad. (hähää, Liisi, top that! Boohoo ;D)

Guacamole - esimest korda proovisin ise teha

Erincooks'is oli see teemaks ja siis mul meenus, et eelmine aasta Guatemalas sõin kõige paremat guacamolet ja tekkis isu. Uurisin veidi retsepte ja proovisin siis. Panin 2 avokaadot, laimiahla (1,5 laimi), küüslauku ja sibulat, soola ja pipart. Koriander käib ka ja ostsin poest värsket.















Sain mõne kasuliku teadmise võrra rikkamaks:
1. Eestis müüdavad avokaadod on päris kallid ja üsna toored - guacamole ei läinud üldse plögaks vaid jäi liiga kuivaks. Vaatamata lisatud laimimahlale.
2. Ma vihkan koriandrit. Poes nuusutades oli veel okei, aga kui kodus seda peenemaks hakkasin hakkima, hakkas see nii vastu ja ma eriti ei lisanudki seda. Raisku läinud 20 krooni. Meenutas mingit asja, mida ma olen söönud, aga ma ei tea mida. Igatahes jube vastik.

Koogist magustoiduks


Alguses tegin seda koogina, esimene kord vajus laiali ja teine kord tuli väga hea. Aga magustoiduna veel mõnusam. Retsept on eriti lihtne ja suhteliselt kiiresti valmiv. Alla panin sama puru, mis koogil põhjaks käib, aga võid panin suht vähe. Siuke mõnus magustoit - pole liiga magus, samas see kreem peal on hästi maitsev. Ja värsked marjad on alati toredad. Kuna maasikahooaeg sai läbi, panin vaarikaid ja mustikaid. Kõigile väga meeldis.