Thursday, October 20, 2011

Kohupiimakook kirsikastmega

Oma maitse postitas reedel ühe kohupiimakoogi retsepti Facebooki. Kuna parasjagu just oli koogiisu, siis selle ka pärast tööd valmistasin. Juurde keetsin kirsikastme, mis koosnes suhkrust, fariinisuhkrust, balsamiäädikast, veest, maisitärklisest ja kirssidest - kahjuks koguseid ei oska täpsustada, sest need olid tunde järgi. Kook ja kaste moodustasid hea kombo.


Friday, October 07, 2011

Küpsisekook kommide näol


Mingi aeg tagasi tõstatas toidublogija Tassike küpsisekoogi teema. Kui aus olla, ma poleks uskunudki, et inimestel nii erinev arusaam võib olla ühest lihtsast koogist. Ja nagu välja tuli, siis kellegi jaoks ei ole see lihtsam, kui meie pere jaoks... Piimas leotatud küpsised, hapukoor, küpsised, šokolaad. Ja ongi kõik! Siinkohal kehtib küll reegel et, lihtsuses peitub võlu. Olen proovinud ka teha mingit peenemat küpsisekooki, aga pärast ühte korda loobusin ja pöördusin tagasi vana hea küpsise-hapukoore-šokolaadi koosluse juurde. Eriti suur küpsisekoogi fänn on minu vend. Ja miskipärast tuli mul ükspäev pähe mõte, et miks ma ei võiks teha küpsisekoogist komme ning neid siis oma vennale pakkuda. Tõesti, täiesti tühja koha pealt tuli see mõte. Igatahes ostsin samal päeval kohe Kalevi vaniljeküpsiseid ja (Annekese) piimašokolaadi ja siis läks mitu head nädalat mööda, enne kui ma tegudeni jõudsin. Üleeile oli see tore päev, kui lõpuks küpsised purustasin, puru hapukoorega segasin, seejärel segust pallid veeretasin ja natuke külmkapis hoidnuna need siis šokolaadiga katsin. Kui kerge see oli? Väga kerge! Täitsa sattumisi pidigi vend meie juurest läbi tulema ja sain talle kommid üle anda. Hea oli, et vend tulemas oli, sest kui koju jõudsin, ütles Marko: "Maitsesin su neid palle, päris head. Sõin umbes 4-5 juba ära". Siis pidin vennale kiire kõne tegema, et ta end nobedamini kohale toimetaks. Lõpp hea, kõik hea, mõlemale poisterahvale maitsesid kommid väga ja ma sain jälle õnnelik olla, et midagi head välja mõtlesin (muidugi see pole maailma originaalseim idee, aga siiski, naudin oma momenti).

PS. Kui ma teen kooki, siis ma šokolaadi sulatamisel lisan tilgakese piima ka, et tuleks sile ja sujuv šokolaadikate. Kommide puhul seda teha ei või, muidu šokolaad ei tahku õigesti ära ja kommid jäävad kleepuvad!


Thursday, October 06, 2011

Vanilliekstrakt

Vanilliekstrakti võlu avastasin ma umbes 4 aastat tagasi, kui Stockmannist ühte hirmkallist vaniljepastat ostsin. See oli sellises pumbaga pudelis, ekstrakti oli seal sees üsna vähe, aga tulemus (maitse, lõhn, välimus) oli kookidel ja magustoitudel vanilliekstrakti lisamisel suurepärane ja võin öelda, et invsteeringust (maksis see vist pea 300 krooni) kahju ei olnud. Kuid ekstrakt kadus lettidelt üpris pea ja rohkem pole ma seda enam müügil näinud. Üldse ei leidnud ma Eestis mitte kuskilt ühtegi vanilliekstrakti, kuni paar nädalat tagasi märkasin pisikest pudelit Marks & Spenceri toidupoes (Rocca al Mare keskuses täpsemalt).
Ise olen tellinud ekstrakti ebayst, ostnud välismaalt või on keegi toonud. Mõne aja eest panin ka enda ekstrakti hakkama. Teen väikse tutvusutse ekstraktidest, mis mul praegu on. Ühte ma ütlen - vanilliekstraktist ma enam loobuda ei tahaks.

Mul on hetkel kodus isetehtud vanilliekstrakt, välismaalt saadetud kahte tüüpi vanilliekstraktid ja välismaalt toodud vanillipasta:

 See on vanillipasta, mille ema mulle tõi Šveitsist. Hästi ilus ja hea lõhnaga, aga maitse väga tugev ei ole.
Vanilliekstrakt, mille saatis mulle Kanada kirjasõber. Mainisin talle, et meil siin ei müüda üldse sellist asja ja ta võttis vist oma südameasjaks, et mul enam iial puudu ei tuleks:) Ühe sellise väikse pudeli saatis...
...ja neli (4!!) sellist suuremat pudelit. Neis ei ole ilusaid vanilliterasid nagu on eelpool nähtavas vaniljepastas, aga maitseomadustelt vist natuke tõhusamad.
Ja see on mu enda tehtud vanilliekstrakt. Vaniljekaunad tõi ema Madagaskarilt, seega olid need mõnusad paksud ja rammusad. Viski on seesama, mis pudelil näha on. See on nüüd "küpsenud" vist juba pool aastat, vahel kasutan ja siis seisab jälle edasi külmkapis. Ei tea, kas siuke vaniljeviski ka hea juua oleks:P


Wednesday, October 05, 2011

Kõrvitsa viimane vaatus

Eile leidsin kõrvitsale viimase väljundi. Keetsin temast püree ja kasutasin seda pätsikeste valmistamisel. Algne retsept tahtis küll konserv-kõrvitsat, aga tea, kas seda meil üldse müüaksegi. Ma pole näinud, muidugi ma pole ka otsinud. Arvan, et mu tainas tuli selle võrra veidi vedelam, aga polnud lugu.

via Slow Like Honey (muutsin retsepti veidi):

2,5 dl kõrvitsapüreed
2 dl suhkurt
1 dl õli
1 muna
2,5 dl nisujahu
2,5 dl kaerajahu (mul oli 1 dl kaerajahu ja 1,5 dl kaerakliid)
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl kaneeli
1/2 tl soola
1 tl söögisoodat
1 tl piima
1 spl vaniljepastat/-ekstrakti/-suhkrut
valge šokolaadi tükke

Sega kokku kõrvitsapüree, suhkur, õli ja muna. Neile lisa jahud, küpsetuspulber, kaneel ja sool (virgemad segavad kuivained enne teises kausis kokku ja siis lisavad märgainetele). Sega omavahel piim ja sooda ning lisa see siis ka segule. Lõpuks lisa vanilje ja šokolaaditükid.
Küpseta 180-190 C juures 12 minutit.

Monday, October 03, 2011

Nädalavahetus liha seltsis

Kuidagi ikka sattub nii, et liharooga valmistan nädalavahetusel, kui rohkem aega on. Nädala sees sööme rohkem salateid, tatart, suppi ja muid kergemini valmistatavaid roogasid. Lihavaldkonnast leiab tee taldrikule kõige tihemini kana ja mõnikord ka hakkliha (kalkuni või kodune), aga endalegi üllatuseks ükspäev ema küsimuse peale avastasin, et ega me palju liha ei manustagi. Seda toredam on aeg-ajalt mõni korralikum liharoog ette võtta. Kuna ma selles osakonnas olen algaja, vajan ikka mingit retsepti ette ja siin on mulle tihti abiks The Pioneer Woman. Aga ta on kauboi naine ja mulle on jäänud mulje, et kauboid armastavad üle kõige igasuguseid pajaroogasid ja ahjupraade. Nendega on see hea asi, et pajarooga on suhteliselt lihtne valmistada ja tulemus on pea alati ülimaitsev õrn liha. Ükskord proovisin liha õllemarinaadis, seekord veini-koorekastmes ribid.


Vaja läheb:
* Searibid (meid oli 4 sööjat ja ribisid 5)
* Oliiviõli
* Soola-pipart
* 1 l loomaliha puljongit
* 3 dl punast veini
* 3-4 oksa värsket rosmariini
* 1 pakk vahukoort (2 dl)
* 2 spl teralist sinepit
* 1 väike purk kappareid

Kuumuta haudepott ja pane sinna õli. Määri ribid mõlemalt poolt soola-pipraga kokku ning prae potis mõlemalt poolt paar minutit. Tõsta ribid kõrvale ja vala potti puljong ning vein. Lisa ka hakitud rosmariin. Lase sel keema tõusta samal ajal pidevalt segades. Pane siis ribid vedeliku sisse tagasi, kata pott kaanega, keera kuumus madalale ja lase lihal kergelt keeda 3 tundi (kui on väiksemad ribid, siis piisab vast 2,5 tunnist ka).
Võta siis ribid ettevaatlikult välja (liha on väga mõnusalt pehmeks haudunud). Lisa kastmele sinep, koor ja kapparid ning keeda seda natuke paksemaks (mul ta oluliselt paksemaks küll ei läinud tegelikult).
Ja nii lihtne ongi. Aega kulub küll kaua, aga tegevust on vähe.

Kõrvale küpsetasin ma ahjukartuleid. Tegelikult võib liha ka ahjus küpsetada, kui ei taha seda pliidil teha, siis peaks kuumus olema 150 C. Mina hoidsin ahju vaba just selleks, et saaksin samal ajal kartulid valmistada. Veel oli meil prae kõrvale kõrvitsasalat kranaatõunaga. See on imelihtne, aga väga maitsev salat. Tuleb lihtsalt toores kõrvits riivida peene riiviga ja sinna lisada rohkelt kranaatõunaseemneid. Tõesti on suurepärane kooslus.



Nii me seekord siis liha sõimegi - cowboy style (kui vaid meil ka akna taga metsikud mustangid kappaks..).