Porgandi-kaalika-juustupallid

Hoidsin oma venna lapsi üks päev ja öö ning mõtlesin, et pakun neile siis midagi tervislikumapoolset. Tegin ise kana-nuggets'eid ja neid juurviljapalle, millest kohe jutt tuleb. Leidsin need siis, kui otsisin Sille toidublogist eelmises postituses olnud porgandikoogi retsepti, natuke muutsin ka. Minu arust olid need täitsa head pallid ja ühele vennatütrele ka väga maitsesid (teistele õnneks läks kana hästi peale). Järgmine kord proovin nisujahu asemel kaerajahu ja vaatan, mis siis välja tuleb.

* 2 dl peenelt riivitud porgandit
* 1,5 dl peenelt riivitud kaalikat
* 1 dl riivitud juustu
* 2 dl (kaera)jahu
* 0,5 tl soola
** kõik kogused on umbkaudsed, vaatasin silma järgi, et oleks umbes nii palju.

Lase riivitud porgandil ja kaalikal natuke seista, et mahl välja tuleks ja vala see siis ära. Lisa juust, jahu, sool ja sega kõik korralikult läbi, tulemuseks peaks olema paks tainas. Vormi pallikesed ja küpseta 200 kraadi juures (kasutasin pöördõhuga programmi) kuni juurviljapallid on ilusad kuldpruunid. Jahuta natuke ja söö. Võib juurde teha ka dipikastet.

Jõuludeni neli nädalat - Prantsuse kartulivorm

Jõuludeni on neli nädalat ja seda tähistab suur torm (vihma, mitte lume) ja raekojaplatsi kuuse teine ümber kukkumine. Eelmisel aastal samal ajal olid olud täitsa teistsugused. Ma väga loodan, et jõuludeks tuleb ilus pehme valge lumi maha.
Kõigele vaatamata esimene advent siiski oli täna ja pühapäevale omaselt tegime argipäevaga võrreldes peenema prae. Kuivõrd usklikud me ei ole, siis esimene advent tähistabki peamiselt seda, et varsti on jõulud ja päkapikud hakkavad käima ja saab jõulukaunistused välja tuua ja muud sarnast.
Verivorste siiski veel välja ei toonud - eelmisel nädalal tellisin esimest korda Taguridi Lavkast asju, sealhulgas ka lambakarree. Valmistasin seda Kätrini kokkamispäeviku järgi ning võin öelda, et tulem oli suurepärane. Aitäh retsepti eest!
Kõrvale valmistasime Prantsuse kartulivormi a la Marko vanaema. Ma ei tea, kust tema retsepti leidis, aga seal me seda maitsesime ja nüüd järele tegime.

Retsept:
Kartulit
Kartulimaitseainet
Porrut
Võid
Vahukoort

Puhasta kartulid ja lõika õhukesed viilud. Viiluta porru. Määri vorm võiga ja lao vaheludmisi kihiti kartulid ja porru - alusta ja lõpeta kartulitega. Igale kartulikihile raputa ka veidi maitseainet. Kõige peale vala vahkoor ning küpseta 180 kraadi juures umbes pool tundi - kuni kartul on pehme (vajadusel maitse) ja pealt ilus kuldpruun.

Magustoiduks sõime õunavahtu munapiimaga.


Elagu pühapäevad!

Kõrvitsasupp

Kõrvitsamoosi update: maitsesin moosi täna, kui ta oli ööpäev külmkapis olnud, ja tõsiselt superhea moos on! Nii lahe.

Täna aga tegin kõrvitsasuppi. Täitsa huvitav ja hea tuli välja. Järgisin seda nami-nami retsepti, aga lisasin ka paar õuna sinna sisse (neid on mul samuti külluslikult). Ups, nüüd vaatasin retsepti uuesti ning sibula ja küüslaugu unustasin supi sisse panna! Sedapsi siis. Ei tundnud samas puudust ka neist, Marko ütles lausa, et vürtsine supp oli, seega mu arust oli kõike parasjagu. Julgen soovitada.

Puravikud toorjuustus

Sügis jätkub täie hooga, eile käisin teisel seenetiirul. Sel korral otsustasime end varem üles ajada, et võita muid agaraid seenelisi. Muidugi ei ärganud me supervara ja metsa jõudes oli seal juba üks auto ees. Aga mis siis, mets ju suur ja lai.
Pean ausalt tunnistama, et kella üheksaks autos valmis olemine oli mu jaoks siiski natuke keeruline ja vajasin äratuskella abi. Algul, kui kell tirisema hakkas, ei saanud ma aru mis-kes-kus, aga kui meelde tuli, et hakkan seenele minema, ärkasin hea meelega üles ja panin end riidesse. Eelmisest korrast õppust võttes riietusin seekord liibuvamalt ja mütsi panin ka pähe - et ükski sitikas ei pääseks mulle krae vahele või juustesse. Võin õnnelikult tõdeda, et mu abinõud osutusid kasulikuks. Aga eile kohtasime lisaks sitikatele ja loomapabulatele veel ühte tegelast (vt pilti).

Seentest rääkides, siis saagiks sain jälle männiriisikaid, mille järele ma ka läksin ja lisaks veel puravikke. Seekord lihtsalt satus mu teele nii mitu puravikku, et oleks olnud patt jätta need korjamata. Osad olid ussitanud, aga arvestades seda, et ma olen nagunii meil ainus, kes seeni sööb, siis sain täitsa korraliku portsu. Männiriisikad marineerisin jälle tavapäraselt, puravike osas oli algul segadus, sest ma pole neid varem kunagi korjanud ega söönud. Korraks mõtlesin soolamise peale, aga siis otsustasin ikkagi praadimise kasuks. Retsepti leidsin kuskilt internetist, aga ma ei mäleta enam kust:( lugesin nii palju erinevaid võimalusi, et see läks pärast kaduma. Aga kirjutan siia siiski üles, kuidas ma puravikke valmistasin.

Esiteks hoidsin ma seeni ööpäeva külmkapis, sest ma eile neid süüa ei tahtnud. Siis pesin seened ja panin paberrätile, et suurem vesi ära imbuks. Suurematelt seentelt võtsin svammi alt ära, väiksematel mitte. Lõikasin sobiva suurusega tükid, seene jalalt koorisin õhukeselt välimise kihi ära.

Soojendasin panni, panin sinna u 2 spl võid ja praadisin selles ühe väikese hakitud sibula klaasjaks, siis lisasin kaks hakitud küüslauguküünt ja neile järele kohe hakitud seened. Praadisin paar minutit, siis maitsestasin vähese soola ja pipraga. Võtsin panni kuumalt plaadilt ja panin sinna pool pakki maitserohelisega toorjuustu. See sulas mõnusalt puravike ümber ja moodustus selline seenekastme moodi asi. Jahutasin ja sõin. See oli maitsvam kui ma lootsin (aga mul ei ole ka seente osas tavaliselt väga suuri ootusi - mu arust on nad kõik suhteliselt sama maitsega... v.a muidugi marineeritud männiriisikad!).

Tali võib nüüd tulla

Jalutuskäik metsas oli hästi mõnus. Puude vahel olnud suurde ämblikuvõrku takerdumine (sest pilk oli ju koguaeg maas seeni otsimas) mitte nii mõnus. See, kui kodus väikeste vahedega neli ämblikku mu juuste vahelt välja ronis, ei olnud üldse mõnus! Järgmine kord kindlasti müts pähe. Aga ma sain kokku 10 purki kauneid maitsvaid männiriisikaid:) Okei, tegelikult üheksa ja pool ning tunnistan ausalt üles, et see aasta lisasin marinaadi päris hoolega porgandit ja sibulat, sest need on seente kõrval ka supermaitsvad. Läheks veel hea meelega metsa, aga purke pole rohkem (s.t tuleb neid leida).

1. Leotasin seeni 24 tundi (kuna eile oli tööpäev, siis tegelikult umbes 30 tundi) vett vahepeal mitu korda vahetades (5-10 korda umbes).
2. Kupatasin seeni 10 minutit ja pesin siis külma veega ära.
3. Valmistasin marinaadi: 1 l vee kohta 2 spl soola, 5 spl suhkrut, pipraterasid, paar loorberilehte. Kui vesi tõusis keema, lisasin porgandid ja keetsin neid veidi aega pehmemaks, siis sibulad ning äädikas (1 l vee kohta 2 spl). Siis seened ja keetsin kogu marinaadi u 5 minutit.
4. Panin seened purki, lasin jahtuda ja asetasin külmkappi.
5. Tali võib tulla!

Kartul hästi rohelise kastmega

Pühapäevane praad sai inspiratsiooni Joy the Bakerilt. Ostsin poest mõned kartulid, lõikasin nad alt tasaseks ja siis sisse sälud, määrisin kartuleid soolaga ja sälkude vahele pistsin küüslauguviilusid. Siis asetasin kartulid küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile, valasin neile oliiviõli ja asetasin iga ühe peale võikuubiku. Küpsetasin kartuleid 225 kraadi juures nii kaua, et nad olid ilusad pruunikad. Küüslaugud tahtsid küll välja vupsata kartulite vahelt, aga õnneks ainult mõned. Oleks sälud ehk natuke sügavamad saanud teha, aga ei julgenud liiga palju lõigata kartuses, et lõikan läbi. Küll aga teine kord tean, et võib sälkusid rohkem lõigata ehk siis, et need viilud oleksid õhemad. Väga oluline on iga natukese aja tagant kartuleid või ja õli seguga kasta, see teeb nad maitsekaks ja krõbedaks.
Kõrvale tegin kanafileesid veiniäädikapalsami, tomati ja mozzarellaga. Määrisin fileed soola-pipraga kokku, praadisin natuke mõlemalt poolt, kastsin külluslikult veiniäädikapalsamiga, siis asetasin peale tomati- ja mozzarellaviilud ja pistsin need kartulite juurde ahju küpsema. Kui aus olla, siis see retsept vajab veel töötlemist, sest maitset oli kanal jube vähe.
Aga õhtusöögi staar oli hoopis roheline kaste, mis sobis nii kartuli ja liha peale kui ka järgmisel päeval mõnusaks dipiks krõpsudega. Samas sobiks see ka leivamäärdeks või muuks taoliseks.

* Värsket spinatit (kasutasin terve karbi)
* India pähkleid u 50 g
* 1-2 küüslauguküünt
* värsket parmesani (või muud sarnast juustu)
* 1 sidruni mahl ja koort
* 0,5 dl oliiviõli
* maitseks soola-pipart

Pane kõik koostisained blenderisse ja purusta kuni kaste on ühtlane. Maitsesta soola-pipraga.

Parim...dipp/salat

Meie pere armastab guacamole't. See lihtsalt nii väga maitseb meile. Nüüd leidsin aga väikse vahelduse (ikka siit). Mis siin salata, koostisained on 70% samad, mis guacamole puhul, aga lisandid ja tõsiasi, et seda dippi ei püreerita, vaid see jääb salatitaoliseks, muudab asja täiesti. Ausalt, soovitan soojalt seda proovida, ma tegin 2 õhtut järjest ja kindlasti varsti uuesti:)

Teiseks lugesin siit blogist postitust tortilla'st (kasutan tsitaatsõna, mulle üldse see tortilja miskipärast ei meeldi) korvikeste kohta ja see tundus olevat sobiv hetk neid katsetada. Veidi mässamist ja said enamvähem kenad kausikesed. Ma tegin minimuffinivormides ja kasutasin tatart raskuseks. Oleks võinud tatra enne näiteks hõbepaberi sisse keerata, oleks olnud mugavam. Teine kord teen kindlasti nii. 

Aga tegelikult maitseb mulle kõige rohkem see salat-dipp ikkagi (Santa Maria Chilli) nacho'dega. PS. ma ei ürita siin reklaami teha, meie kaupluste valikus on aga üsna vähe maisikrõpse ja lihtsalt need meeldivad mulle kõige rohkem, selline sõbralik soovitus lihtsalt.

Maitsev dipp-salat

* 1 punane sibul

* 2 tomatit

* 2 küpset avokaadot

* u 100 g krevette

* musti oliive

* soola

* 1/2–1 laimi mahl

Haki kõik koostisained väikesteks kuubikuteks, lisa maitse järgi soola ja pigista laimist mahla peale. Sega ja naudi.

Originaalretseptis oli lisatud ka koriandrit ja tšillit. Värsket koriandrit see päev just poes polnud ja ega ma väga ei kurvastanud ka - see meie meelest tsipa seebimaitseline nagunii.

Väga teravad asjad mulle ka ei meeldi, seepärast jätsin ka tšilli välja.

Kuuseriisikad ja minu esimene marineerimine

Käisin täna metsas seenel ja sain terve hunniku kuuseriisikaid. Ma enne ei teadnudki neist seentest midagi, aga nüüd on nad mul juba ilusti purgis. Suuremad jätsin praadimiseks, aga enamik olid väiksemad ja nii sain kenasti pea 4 purki marineeritud seeni. Ma ei ole enne kunagi midagi maerineerinud, seega retsepti otsisin kiiresti internetist ja pistsin seened potti keema. Vahu eemaldasin ja siis lasin neil veel keeda kuni seened hakkasid põhja vajuma (ja keeduvesi muutus selgeks - nii oli retseptis öeldud, aga ma ise seda ei täheldanud tegelikult). Siis lisasin soola, pipraterasid, loorberilehti, veidi aega keedetud porgandiseibe, suhkrut ja äädikat. Kogused on siin toodud (seente marineerimine 1.), aga mul kahjuks ei olnud aega nii täpselt mõõta ja kõike läks tunde järgi. Maitsesin vedelikku ja tundus hea. Loodan, et hiljem on ka hea. Siinkohal, kas keegi võiks palun öelda, millal neid seeni nüüd süüa võib, kui kaua nad marineeruvad?:)

Hamburger ja sibularõngad

Veidi soolast juttu ka vahele. Tegin eile ise sibularõngaid. Ma tegelikult pole neid eriti kunagi väga söönudki, aga leidsin retsepti ja tahtsin proovida. Muuseas, need on päris tervislikud - täisterajahust ja praadisin kookoserasvas, mille kohta lugesin, et see on praadimiseks üks tervislikemaid rasvu üldse. Natuke kallis on, aga mul just parasjagu oli seda kodus.

Ja siis oli õhtusöögiks hamburger. Tegelikult oleks võinud saia ka ise teha selle retsepti järgi, aga poe omad olid juba ostetud. Teine kord siis. Aga kotlet on kalkunihakklihast (paki peal on nimi tegelikult hakitud kalkuni kintsuliha (siit tekib küsimus, kas ei peaks olema kalkuni hakitud kintsuliha?)), lisasin natuke oliiviõli, täisterajahu ja maitseaineid (tomati ja Mehhiko, Pipra poest). Retsept tegelt sama, mis sünnipäeval tehtud kebabidel, ainult ahjus kotleti näol küpsetatud. Hamburgeril süües tegelikult võtsin selle pealmise saia ära, ma ei suutnud hammustada muidu! Tahtsin rohkem kotleti maitset ka tunda:)