Saturday, August 21, 2010

Kilu ja pošeeritud muna

Pireti ja minu koostöös valminud uuekooli kiluvõileib. Mekkisime seda ükspäev Kaupsi all olevas Muahhi kohvikus ja nüüd tegime iseseisvuspäeva puhul natuke peenema hommikusöögi ja serveerisime seda oma käe alt tulnuna.
Koostisosasd:
Leib (meil oli Jassi seemneleib)
ruccola
peet
kilu
muna
soola-pipart

Kõikse enne tuleb võtta taldrik ja sellele asetada ruccolat, siis tuleb leib röstida ja panna salatilehtede peale. Leivale natuke peeti panna, meil oli riivitud keedupeet, aga võib ka viilud vms panna. Siis kilusid paar-kolm ja siis kõige peale pošeeritud muna. Ma ei olnud seda kordagi enne teinud... aga õnneks on olemas kõike õpetav youtube, kust ma mitmeid erinevaid õpetusvideosid vaatasin ja tundus, et oskangi. Põhikomponendid on äädikat vette panna (mul oli väike pott ja panin 2-3 spl riisiäädikat, sest muud ei olnud) ja tekitada keeris enne muna sisse panemist. Ja muna ei tohi vette lahti lüüa, vaid see enne kuskile anumasse panna, millest on mugav see sujuvalt vette valada. Aaaa, ja veel on tähtis, et vesi ei keeks, vaid hmm kahiseks on vist see nimi. Auraks ja natuke nagu mullitaks.
Ühesõnaga, mul tuli see esimese korraga päris kenasti välja ja leivad olid nii head. Kui oled muna kilule pannud, siis raputa soola-pipart peale ja ongi valmis. Kui tükke lõikad, siis munakollane voolab kastmeks kõige peale. Njamm!

2 comments:

Kadri said...

Küsimus, et kas keeris tekib ise sinnna? Js siis et kaua see muna seal olema peab, keemiseni?

Liisi said...

Keerise teed lusikaga. Ja keema ei tohi lasta. Ma ei tea, ma vaatasin väljanägemise järgi, millal võiks välja võtta. Kui enam väga ei võdise:P