Tahad uue postituse kohta e-kirja?

Tuesday, December 16, 2008

Piparkoogimaja 2

Ringikujulised asjad maja ümber tahtsid ka ju kaunid olla. Täna tuli glasuur eriti hästi välja ka, panin 1 munavalge ja paki roosat tuhksuhkrut, täna muuseas läks ainult 70g. Ma ei tea, kas ma eile ei vahustanud piisavalt kaua või mis, munavalge peab hästi kõvaks olema vahustatud enne kui tuhksuhkur lisada. Teine variant, et see värviline tuhksuhkur lihtsalt on parem. Igatahes kõik piparkoogid said näo pähe ja kõvasti jäi üle ka niiet maja sai palju (kummalisi) kaunistusi.... :)

Monday, December 15, 2008

Minu selle aasta piparkoogimaja


Või pigem onn.. Ma loodan, et ta öösel kokku ei varise, kuigi ma ei imestaks (küll aga veidi kurvastaks). 300 grammi tuhksuhkrut, ei tea mitu kalorit see teeb:p Limpsisin meisterdamise ajal muidugi glasuuri ka ja kurgus on juba praegu tsipa imelik.. läinud on need pool-purki-kondentspiima-järjest päevad.


16.12.2008
Selgituseks Merjele.

Eilne post oli tehtud telefoniga, sestap ka lühike tekst, aga ma nüüd siis räägin kõik nii ära nagu oli:P
Pilt on kavalalt tehtud, et ei oleks näha kui uberik see maja tegelt on, ma ei viitsinud korralikke jooniseid teha (pole kodus joonlauda) ja lõikasin lihtsalt paberist välja vajalikud kujundid, aga ma unustasin ära, et otsaseinad peavad olema ülevalt kolmnurga kujulised ja nii mul tuligi selline maja, et katuse otstest see kolmnurk on tühi mõlemalt poolt...
Aga jah, see valge plöga peaks olema lumi ja hommikuks oli kenasti ära kuivanud küll. Ja onn oli püsti ka! Kui hästi palju (300 grammi!) tuhksuhkrut panna (mul oli u 1,5 munavalget. 1,5 sest ühe eraldamise ajal läks kollane katki ja pidin selle siis kähku ära viskama), siis kuivab normaalselt.
Ja need ümmargused asjad on tavalised piparkoogid:) Mul oli glasuuritamiseks eriti eriti halb kilekott ja sealt tuli seda möga päris suure ojana ja ma ei saanud neid glasuuritada, aga parandan selle vea kohe, kui olen kusagilt saanud ilusa selge nurgaga kilekoti.
Sa oled tubli ikkagi, suudad austet kondekat auväärselt ka tarbida. Mul on kavas nädalalõpus meekooki teha, siis tuleb kondekaga tegemist:) Eks ma siis püüan kajastada ka seda sündmust. Ja äkki ka glasuuritud piparkooke - ainult sinu jaoks, Merje.
Millal sa muidu Eestimaa pinda puutud?

Friday, December 12, 2008

Jaffa Sweetie


Täna mõtlesin, et proovin seda vilja, kuna ta olemas ja käepärast juba oli. Enne lugesin internetist, et mis ta täpselt on ja avastasin, et eesti keeles ei ole Jaffa Sweetie'st mitte midagi kirjutatud.
Muidu on Jaffa Sweetie pomelo ja greibi ristand, mida kasvatatakse Iisraelis. Pomelot ma olen varem näinud ja ta oli suhteliselt sarnane, roheline, aga andis hästi vähe mahla. Internetis kirjutatakse JS kohta, et ta on sama kasulik kui greip, aga hoopis magusam. Ja mitte suhkru arvelt, vaid lihtsalt kuna on vähem happeline. Ühe postituse juures oli kellegi kommentaar, kes elab New Yorgis ja tema sõnade järgi sööks ta iga jumala päev JS't, aga kahjuks kohtab ta müügis seda imelist vilja haruharva. Ma juba kujutasin ette KUI maitsev see mahlaklaasitäis võib alles olla, mida endale peagi valmistama kavatsesin hakata. Nüüd sai mahl valmis ja ma ei saa öelda, et ma seda natuke ette ei kartnud ... esimene lonks oli - fui, kui vastik. Ma kahtlustan, et siin võib olla tegu sellega, et meil müüakse liialt tooreid vilju, internetis oli kirjas, et alguses on JS tumeroheline ja küpseks saades muutub pea kollaseks. No vaadake seda pilti .. suhteliselt väga roheline ikka ju. Alguses kui seda NY inimese kommentaari lugesin, siis tundsin uhkust, et "aga meil müüakse", enam ma nii õnnelik ei ole.
Oot, maitsen uuesti mahla .. lausa valusalt kibe. Selline avastus täna siis.

Friday, November 14, 2008

PIZZZAAA

Käisin oma vennal külas ja tegin talle õhtusöögiks pitsat:) Juba tükk aega olen tahtnud ise teha pitsat nii, et ka taigna teen täitsa ise ja tomatikastme ja no üldse.
Tomatikastmega oli lihtne, sest seda oleme teinud juba mitu korda võileivakattena. See käib nii, et purustatud tomateid küüslauguga (üks kindel firma, aga ma ei mäleta mis kahjuks:) ) potti keema, lisada paras kogus (vastavalt isiklikule soovile, teatud piirini mida rohkem, seda parem, aga ka üha kaloririkkam) võid, soola-pipart ja parasjagu ka suhkrut, muidu on liialt hapukas. Keetmise käigus maitsta ja korrigeerida. Keeta nii kaua kuni kogu vesi on välja auranud ja segu on mõnusalt paks. Kõige lõpus veel värkset basiilikut lisada.


Taigna koha pealt tegin netis uurimustöö ja leidsin igasugused retsepte. Aga täna otsustasin kõige kiirema ja lihtsama kasuks. Osad olid sellised, et tuleb ööseks jätta seisma ja ma olen kindel, et see on väga hea, aga mul ei olnud selleks ju aega. Igatahes võib öelda, et esimese suures osas ise tehtud pitsa kohta tuli päris hea, vennale ka maitses õnneks. Tainast sai küll palju ja tuli paksu põhjaga (kuigi tegin leitud retsepti koostisosad pooleks), aga õnneks vennale meeldibki ameerika stiilis pitsa. Järgmine kord võtan veel koguseid maha ja teen umbes kolmandiku algkogusest, ma arvan. Ma panen siia selle algsete kogustega retsepti:

13,5 dl jahu
1,5 tl soola
1 pakike kuivpärmi
4,8 dl vett
0,6 dl õli (lugesin, et üks Eesti firma hakkas tootma uusi maitseõlisid, need võivad hästi sobida)

Sega kokku jahu+sool+pärm. Soojenda vett veidi, mitte kuumaks, ja sega kuivainete sekka, samuti õli. Sega kokku ja sõtku kuni tainas muutub ilusaks palliks. Kui vaja, lisa jahu või vett. Lase veidi seista. Taigna paksus sõltub tegelikult sellest, kui palju seda venitada.

Seejärel tõmbasin ma taignapalli laiali pitsale põhjaks, panin kastet, siis panin toorest spinatit päris palju (sest mul oli seda üle), sinki, värsket basiilikut veel ja mozzarellat peale ja küpsetasin u 220-kraadises ahjus u 10 minutit. Välja nägi hea, maitses ka hea. Aga võiks paremi. Järgmine kord kindlasti!:) Aaa, mozzarellat oleks võinud ka rohkem olla.

Oh happy day


Sain autojuhiload kätte, olen väga 6nnelik:)

Thursday, October 30, 2008

N'AVONS PAS VU POUR LONGTEMPS




Pealkiri on, olgem realistlikud, ilmselt grammatiliskeelelissõnajärjekorraliselt täielik jura. Aga ikkagi - long time no see. Tere! Bonjour. Crème Bonjour. James Cream Bond Jour. Ha ha. .. ha.

Täna tegin omakäliselt (st keetsin..) siin makarone, ja et asja mitte liiga lihtsaks teha, siis muidugi kees vesi üle ja risustasin ühiskööki. Aga makakad koos basiiliku tomatikastmega said iseäranis head.
Ja noh, kuna see on õige koht kulinaarse "noka lahti tegemiseks", siis oleks kõige õigem pühendada terve peatükk kohalikele (Prantsusmaa, Dijon) maiustele - saiadele, saiakestele ja kommikestele, beseedele ja muule.
Aga neist hullusin ma "ainult" terve eelmise/esimese kuu jooksul. Praegu ila ei lippagi väga enam, kui tänavail kohvikuist (iga teine maja) mööda kõndida.
Ühtesid kauaihaldet asju proovisin hiljuti aga küll - macaroons (macarons?). Need on besee-laadsed väiksed küpud (Kadrile annan au, saluteerin, hea sõna juurutamise puhul), mis on maitsestet eri maitsetega. Kohalik eripära on, et neile meeldib mustsõstar. Ja vaarikas (täitsa nõus). Maitsesid hästi. Panen illustreeringu ka, millel üks oranž eksemplar justkui limpsaks keelt.
Ja muidu annab igapäevast kuivikut ja juustu mulle tänapäev. Ja pooleteiseeurost veini ja prantsuse (!) sangriat. Kristuse veri. Kristuse sellepärast, et täna märkasin poes esimesi jõulukeekse ja -küpsiseid.
Kohtumisteni, ja saluut!, sõbrad ja maitsekaaslased maiasmokad.
Teie,
Möržö Žöžii.

Kokk Liisiga randevüütame juba homme :). Kaks kokka kööki (veel enam ühiskööki), nagu elu on näidanud, ei mahu, aga ehk krepperiisse või brasseriisse laua taha.

Wednesday, October 15, 2008

Chocolate week

Aitäh, Merje, et kaugelt maalt viitsisid mulle saata lingi, kus rääkis, et praegu on šokolaadinädal ja siis oli seal u 5 erineva koogi retsepti. Sain sellest inspiratsiooni ja lapates uut Oma Maitset oli seal asi, mis siis tundus oi-kui-hea, aga nüüd tundub olevat üks järjekordne šokolaadiplönn:P

Kõigepealt siis küpsetasin sisu valmis ja lõikasin kuubikuteks (sisu taignas käis palju võid ja muna, lisaks veel kakaod, jahu ja küpsetuspulbrit ja veidi kookoshelbeid). Küpsetasin ära ja jahutasin. Siis ma enam ei viitsind edasi teha:D


Veidi aja pärast võtsin end siiski kokku ja sulatasin šokolaadi veevanni kohal ära ja segasin sinna peaaegu paki kohvikoort. Ausalt, aga see ei tekitanud minus erilisi tundeid, magusate asjade küpsteamine on mind ära tüüdanud vist (can it really be??). See šokolaadisupp oli vajalik selleks, et neid kuubikuid sinna sisse kasta.


Siis tuli šokolaadiseid kuubikuid rullida kookoses...


Ja peaaegu et oligi valmis. Külma tahenema. Seal nad hetkel ka on. Ma ei tea millal neid süüa. Kui ma nii palju ei küpsetaks igasugu käkke, siis ma neid ka ju ei söökski! Püüan maa peale tagasi tulla, ma kardan, et töökaaslased ka neid tegelt ju ei taha:D.


Igatahes tervitan sind seal kaugel maal ja tähistagem šokolaadinädalat (not).

Saturday, October 11, 2008

Wednesday, October 08, 2008

Tagurpidi muffinid

Uues Oma Maitses on kellegi Jaanika retsept VALGE ŠOKOLAADIGA MUFFINID, kus kästakse kasutada mustikaid, ajakirjas on kasutatud ploome ja mina omakorda kasutasin vaarikaid, külmutatud. Algas kõik ilusti, valget šokolaadi oli hea tükiks saada, sest Eestis ju ei müüda valgeid chocolate chipe. Kahjuks. Ja tainas oli ka maitsev ja väga lihtne teha.
Siinkohal siis retsept:
4 dl jahu
1,5 dl suhkrut
3 tl küpsetuspulbirt
veidi soola
100 g võid
1 muna
2 dl piima
100 g valget šokolaadi
2 dl mustikaid (või muid marju)

Klopi muna lahti, lisa sinna piim ja sulatatud ja maha jahutatud või. Sega kuivained omavahel ja lisa munasegu. Taignasse pane marjad ja tükeldatud šokolaad. Pane vormidesse (12 tükki tuleb sellest) ja küpseta 25 minutit 200-kraadises ahjus.
Mul ei olnud enam neid muffinipabereid kahjuks. Vaarikad ja valge šokolaad vajusid kõik põhja ära ja see ülejäänud muffini osa ei olnud nii hea, et oleks sellest mainitud tõsiasjast täiesti suva olnud. Ehk siis ilma šokolaadi ja marjadeta ei viitsiks neid muffineid süüa. Ma olen üsna kindel, et chocolate chipid ei vaju niimoodi põhja... aga äkki vajuvad ka, äkki see oleneb taignast, et kui on liiga vedel, siis nagunii vajub kõik põhja. Igatahes siis kuna pabereid ka ei olnud, siis see põhja vajunud mass jäi sinna tsipa kinni ja pidin lusikaga muffini vormist välja võtma ja tagurpidi keerama, et heast kraamist ilma ei jääks. Polnud hullu, aga tulemus ei olnud maailma parim nagunii. Mul vist muffinitest kõrini saanud, pole näinud siiani veel ideaalset retsepti. Äkki seda ei olegi olemas. Aga seekord siis sellised lood.

Saturday, October 04, 2008

Eriline käkk

Eile suure õhinaga proovisin selliseid küpsiseid. Pildilt tundusid nii mõnusad kohevad ja maitsvad. Eriti innustas mind see rulli-küpsiseid-suhkrus-ja-kaneelis faktor. Hakkasin siis küpsiseid valmistama ja sain toredad nunnud pallid.
Panin ahju ja asi hakkas imelikuks kiskuma.


Aga vähemalt olid nad veel kohevad.
Ahjust välja võtsin juba sellise meekärje:


Pole päris sama kui need, mida alguses näitasin. Ja kahjuks tuleb nentida, et ka maitse ei ole eriti hea. Mõnikord kui asi läheb nässu, siis maitse on ikka hea, aga seekord mitte:( Mul ei ole muidugi ühte koostisainet ka, mille eesmärk ongi vahustatud asju kohevamaks teha - cream of tartar. Ent ma ei tea, kust seda Eestis saada.

Ja lisaks tegin eile veel kaerahelbeküpsiseid uue nimega tülitekitajaid (kas kaerahelbeküpsistesse käib jahu?:D). Tagantjärele mõeldes taipan, et tegin nendega ka ühe veakese, nimelt panin natuke palju kaerahelbeid. Sest nad ju veel paisuvad, kui märjaks saavad. Aga polnud hullu, need maitsesid ikka inimestele. Pildil on näha, kuidas ise enamvähem edukalt chocolate chipe valmistada, sest ainukeses poes, kus neid Eestis müüakse, olid need eile (jälle) otsa saanud.

Friday, August 29, 2008

“The man that cannot visualize a horse galloping on a tomato is an idiot”

André Breton (February 19, 1896 – September 28, 1966) - a French writer, poet, and surrealist theorist, and is best known as the main founder of surrealism.

Kui ma väike olin, siis ma üldse tomatit ei söönud. Nagu ka juustu, hapukoort, riisi, kala (v.a. sprott) jne. Peamiselt sõin ma ainult kartulit ja kastet. Sugulased juba teadsid, et kui meie pere külla tuleb ei maksa laste pärast midagi vähegi huvitavamat lauale tuua. Riis ja juust tulid mingi hetk menüüsse sisse ikka (suhteliselt hilja), aga tomat sai mu sõbraks alles paar aastat tagasi. Põhimõtteliselt siis kui ma Markoga tuttavaks sain. Ma imestasin selle üle, et inimesed imestasid selle üle, et ma tomatoit ei söö. Mulle tundus see väga normaalne, sest tomat tundus vastik. Ja eriti ei suutnud ma ette kujutada, mis mõnu või nauding on tomati nagu õuna söömises, see tundus eriti jälk. Aga no siis Marko põhimõtteliselt sundis mind tomatit sööma. Ma toidu sees juba muidu sõin ka tomatit, siis ei häirinud. Kui ma ei eksi, siis esimesena hakkas mulle toores tomat sümpatiseerima Hesburgeri vahel. Ja nii ta läks, the rest is history ja tomat on niiiii maitsev!


PASTA

1. etapp, vaja läheb:
*Väikeseid tomateid 1 karp või rohkem, lõigatud neljaks.
*Mozzarella juustu, lõigatud väiesteks kuubikuteks.
*Värsket basiilikut, rebitud väikesteks tükkideks.
*Oliiviõli, soola, piprt.

Sega kõik kokku ja jäta seisma - siis saavad tomatimahlad ilusti välja tulla ja maitsed omavahel seguneda. Mulle tegelikult maitseb see segu niisama ka juba väga, salatina või nii. Või näiteks võileivakattena..?

2. etapp, vaja läheb:
*(Muna)nuudleid/makarone, keeda ära.
*Pakk kohvikoort.
*Suurem pakk Merevaiku nt. murulauguga.

Ühes potis valmista makaronid/nuudlid/pasta. Teise pane koor ja lase keema, siis sega sisse Merevaik, lase sulada ja keeda natuke aega. Võib ka maitseaineid lisada vastavalt soovile.
Pane tomatisegule pasta peale, siis kaste ja sega kõik kokku. Mmmm... njammdzhemm:)


Muuseas kusagilt lugesin arutelu, et kas eesti keeles oleks parem öelda makaronid või pasta. Mulle meeldib makaronid.

Thursday, August 28, 2008

Vana võlg

Tegelikult oli see juba eelmisel nädalavahetusel, laupäeval, kui täpsem olla. Ja see kõik oli Pärnus. Reede õhtul veetsime vaikse ja mõnusa õhtu mõne külalisega. Pererahvas suutis küll sajaprotsendiliselt enne külaliste lahkumist uinuda:) Aga laupäeval ärgates tekkis meie peas kohe kolm erinevat rooga - hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. Seadsime sammud (okei okei, autoga käisime) poe poole, ostsime kraamid kokku ja tagasi koju kokkama.
Hommikusöögiks olid club võileivad, väga maitsvad, aga igapäevaseks hommikusöögiks niivõrd ei soovida just ühe portsjoni suuruse ja toiteväärtuse pärast:) Aga tegelikult hästi head.
Saiad on röstitud, vahel on majoneesi ja ketšupit, sinki, juustu, kurki, tomatit ja võib-olla midagi veel, mida ma täpselt ei mäletagi. Aga valikuid on palju, vastavalt igaühe soovidele! :)

Hommikusöögiks oli ka veel smuuti, seekord (külmutatud) maasikad + banaani + vaniljejäätist + keefiri (või, kui kellelegi meeldib siis kefiiri).

Selleks ajaks oli kõht väga täis ja tuju hea.
Seejärel veetsime aega laupäevale omaselt puhates loomulikult. Lõunasöögiks olid kotletid. Minu esimene kord kotlette teha!:) Tegin need igasgustest asjadest kokku: hakkliha muidugi, riivitud kartulit (panin 2, aga kilo liha kohta oleks vist pidanud 4 olema), tomati tükke, mozzarellat ja maitseaineid igasuguseid. Üks asi, millest kole kahju oli - kogu Pärnu linnast (ok, kolmest suuremast poest) ei õnnestunud mingi nipiga värsket basiilikut leida. Tulemus oli normaalne, aga kahjuks üldse mitte nii hea kui ma oleks lootnud. Aga see oli ju alles esimene kord!

Loomulikult selleks ajaks keegi kolmandat rooga enam süüa ei jaksanud, mis tegelikult sobiski väga hästi, sest pühapäeva hommik oleks siis ju jäänud kurvalt hommikusöögita. Pühapäeval sõime soojasid bruschettasid (muuseas, õige hääldus on brusketa), aga neist teine kord. Siinkohal oleks paslik tänada Marioni ja Triinut, kes meile seda maitsvat rooga tutvustasid:)

Aga üks asi veel, Pärnus uues Maximas oli üks lahe värk, millest sai meeldiv kingitus sõber Veikole!
(Oleks hea märkida, et need on maisipulgad šokolaadis. Üldse mitte pahad, tegelikult).

Wednesday, August 20, 2008

He doesn't have great legs, does he.



... Seda ütles spordikommentaator, mitte mina.
Olümpiamänge pole muidu üldse vaadanud. KÜLL AGA tegin täna viimastest tikritest kooki. Kah saavutus.
Retsept on siit pärit (esimene retsept), kohupiima ja hapukoore asemel panin mustikajogurtit ja keefiri/kefiiri/keefirit (edit, jess: Õiged on mõlemad kirjakujud: keefir (omastav keefiri ja osastav keefirit) ja kefiir (omastav kefiiri (II vältes) ja osastav kefiiri (III vältes).
Asi ise sai eriti-eriti hea, marjad on natu hapud, panin tuhksuhkrut peale. Sõin juba servad ära. Koogi "kere" osa läheb alla koos vaniljekastmega.
Ja no kulinaarsetest juhtumistest veel nii palju, et olin täna saunas meega koos ja õues tuli herilane kallale. Hi hi.
"Pall läheb nüüd Liisile" (kas liiga sportlik kõnepruuk?)

eDIT: Olen nüüdseks teinud sama retsepti järgi kooki pirnidest, ploomidest ja õuntest ka, kõik kõlbab. Ja kui vahele panna hapukoort, saab väga hea.
PS.PS: Kupatasin eile (01.09.08, Tere, kool!) enda karvase käega metsast korjatud kuuseriisikaid ja pilvikuid. Pilvikutest tegin kastme ka.

Monday, August 18, 2008

Sügis on lahe


Kuigi tegelikult veel päris sügis ei ole (aga päris suvi ka siiski ei ole ju), on juba valmis igasugu maitsvaid vilju ja marju ja maitseaineid. See nädalavahetus olime maal ja veetsime ideaalset laupäeva-pühapäeva ehk magasime, sõime ja puhkasime:). Õhtul jõime peenralt korjatud piparmündi teed ja koju saabudes oli kaasas kott täis oma aia kurke, tomateid, küüslauku, sibulat, tilli, rohelist sibulat, herneid ja hästi palju mahlaseid ploome.

Kuna nad väga pikalt ei säili, tuleb neist midagi valmistada. Kooke ja pirukaid olen viimasel ajal nii palju teinud, aeg oli millegi soolase käes. Netis olid kõik retseptid kuivatatud (mustade) ploomide kohta ja kaua ei viitsinud sirvida ka täna millegipärast. Igatahes siit-sealt nähtu põhjal tegin sellise toidu nagu pildil näha võib (rulli otsast piilub ploom ka välja!). Enne veel käisin poest läbi lõuna ajal ja ostsin endale oma esimese lihahaamri. Paha tujuga on selliseid lihatoite vist hea teha:D
Igatahes siis võtsin kanafileed 2 tükki, lõikasin õhemateks tükkideks ja kloppisin läbi, et nad läheks õhemaks ja laiemaks. Nüüd oleks vist õige hetk panna lihale igasugu maitseaineid, aga mul see ununes ära. Liha sisse panin mozzarella juustu ja siis värsket ploomi, keskmiselt mahtus ühe liharulli sisse kaks veerandit ploomist. Keerasin liha ümber täidise ja lappisin ümber ühe või kaks tükki peekonit, et rull oleks võimalikult suletud. Hambaorgi torkasin läbi ka, et peekon kindlamini kinni püsiks. Mina panin nüüd maitseaineid, sest nagu mainitud - enne läks meelest ära. Seejärel pruunistasin rulle kuumal pannil kuni enamvähem iga külje pealt pruuniks said ja panin kõik rullid ahjuplaadile ja kuuma ahju. Ma panin ahju põhja keeva veega poti ka, aga ma tegelikult ei tea, kas sellest kasu ka on. Kuskilt lihtsalt on siuke asi silma jäänud:) Ja siis küpsetasin neid rulle nii kaua kuni tegin salati - kurki, tomatit, sibulat, tilli, rohelist sibulat, ülejäänud mozzarella, maitseaineid ja salati kastet. Tulemus oli päris maitsev ja mahlane ja peaaegu oma aia toodetest. Hea ongi, et oma kanast ei pidanud tegema, hehe. Viva la sügis!:)

Wednesday, August 13, 2008

Palju õnne sünnipäevaks!

Viimasel ajal on olnud niimõnigi sünnipäev ja mida on parem kinkida, kui isetehtud maiuseid.... Noh, ilmselt on palju asju, mida oleks parem kinkida, aga mulle meeldib küpsetada ha!
Igatahes, sünnipäev üks.

Hr. T - talle ma valmistasin küpsiseid, mis said üüüüüsna rammusad, aga tundus, et maitsesid. Teha oli lihtne ja üsna huvitav. Nende kõikide kinkidega oli nii, et need olid küpsetised, mida ma enne kunagi teinud ei olnud, aga olin tahtnud teha. Ja siis oligi hea võimalus. Sest endale ei viitsi koguaeg asju küpsetada, kes neid ikka sööb. Kui ise kõik ära süüa, siis ma varsti ei mahuks kodu uksest välja...

Sünnipäev KAKS
Palju õnne, preili M!
See oli ainuke kook, mida ma ise ka maitsta sain. Ja väga hea oli, seest veel veidi toores või no .. mitte otseselt toores, aga pehme ja mõnus. Kõigile teistele maitses ka hästi. Linki vaadates on see veidi allpool ja seal on parem pilt ka, mis minus igatahes tekitas kohe suurt isu ja indu selle küpsetamise järele:)






Ja viimaks sünnipäev KOLM, palju õnne neiu H!
Juba ammu olen mõelnud banana breadi teha ja nüüd maitsesin seda BOOST juice baris ja väga hea oli. Siis leidsin ka retsepti, mis tõotas head ja tegingi valmis. Kerge oli teha ja ilus sai. Kuuldu järgi ka maitsev:)

Tuesday, August 05, 2008

Guacamole pt 2

Täna võtsin kaks tomatit, eemaldasin koore ja tegin blenderis puruks. Muuseas, tomateid saab eriti edukalt koorida, kui lõigata tomati peale noaga rist ja panna siis kuuma veega kaussi. See lööb koore lahti. Igatahes siis lisasin selle tomativärgi eilsele guacamolele ja panin kõik veel korra blenderisse. Asi läks veidi smoothimaks ja maitse oli endiselt päris hea.
Aga siis kuna seda kogu möginat oli päris palju, tegin enchiladasid. Eelmine kord tegin enamvähem selle retsepti järgi, aga mitte kanakoivast, vaid kanafileest ja kasutasin fajita maitseainet. Täna tegin guacamole, hakkliha ja mingi muu taco kastmega. Kodus läheb see toit alati väga hästi peale.

1. Määrisin tortillale guacamolet.



2. Siis panin täidise (sibula, küüslaugu ja maitseainetega praetud hakkliha + taco kaste + kodujuust) ja keerasin tortilla ümber selle rulli.



3. Asetasin rullid ilusti vormi.



4. Katsin enchilada-rullid juustuga ja pistsin ahju.



5. Voila - enchiladad a la Liisi

Monday, August 04, 2008

Besee, b*dee, ja plamm (ai amm ö) taart




Utsit-utsit, teevad Liisi postitused.
Aga tegelikult ma tegin need maitsvad meened täiesti vabatahtlikult, suure armastusega (nagu näha on, on see selline sisemise ilu asi. Khöm).
Tegin ploomikooki, mis sai eriti hea, ja siis beseed järelejäänud munavalgetest, mis ei saanud eriti esinduslik (mikser oli vale, järgmine kord usaldan oma lihast kätt), aga sellegipoolest.. sellegipoolest, oli huvitav. Pähklite asemel (?) panin mandlilaaste sisse. Sellised ufojad kaks plaaditäit said, seest kõrbes ära ja puhevile ka ei tõmmanud. Aga mulle tundub, et see eksemplar siin naeratab (vt topstar pilti).
Veel mulle tundub, et meil siin rubriigis Liisiga on selline good cop , bad cop (co*k. cook!) asi gõuin oon. Jätan väikese televaataja otsustada, kumb meist kumb on.
Ciao, bellas.
Ongi kellad. (hähää, Liisi, top that! Boohoo ;D)

Guacamole - esimest korda proovisin ise teha

Erincooks'is oli see teemaks ja siis mul meenus, et eelmine aasta Guatemalas sõin kõige paremat guacamolet ja tekkis isu. Uurisin veidi retsepte ja proovisin siis. Panin 2 avokaadot, laimiahla (1,5 laimi), küüslauku ja sibulat, soola ja pipart. Koriander käib ka ja ostsin poest värsket.















Sain mõne kasuliku teadmise võrra rikkamaks:
1. Eestis müüdavad avokaadod on päris kallid ja üsna toored - guacamole ei läinud üldse plögaks vaid jäi liiga kuivaks. Vaatamata lisatud laimimahlale.
2. Ma vihkan koriandrit. Poes nuusutades oli veel okei, aga kui kodus seda peenemaks hakkasin hakkima, hakkas see nii vastu ja ma eriti ei lisanudki seda. Raisku läinud 20 krooni. Meenutas mingit asja, mida ma olen söönud, aga ma ei tea mida. Igatahes jube vastik.

Koogist magustoiduks


Alguses tegin seda koogina, esimene kord vajus laiali ja teine kord tuli väga hea. Aga magustoiduna veel mõnusam. Retsept on eriti lihtne ja suhteliselt kiiresti valmiv. Alla panin sama puru, mis koogil põhjaks käib, aga võid panin suht vähe. Siuke mõnus magustoit - pole liiga magus, samas see kreem peal on hästi maitsev. Ja värsked marjad on alati toredad. Kuna maasikahooaeg sai läbi, panin vaarikaid ja mustikaid. Kõigile väga meeldis.


Thursday, July 24, 2008

Üleeile tegin ise Dallase saiu, sest leidsin päeval sellise blogi ja seal oli retsept. Ma panin jälle koguseid tunde järgi ega viitsinud oodata, et tainas saaks 30 min kerkida (lasin u 10-15 minti) ja pärast ka ei jätnud neid pannile seisma. Ma tegin suht hilja õhtul. Muidu said päris head, aga ma paneks järgmine kord ikka palju rohkem täidist. Ainuke reaalne põhjus, miks neid ise teha ja mitte poest osta (sest poe omad on ikka päääris head) on vist see, et saad sama raha eest palju rohkem. Ega ma tegelikult ei arvutanud, aga tundus nii. Ja no muidugi tegemise rõõm, sest mulle tõesti meeldib küpsetada asju.

Aga teine asi, mis ma teile (kõigile tuhandetele:D) tahtsin näidata, on ju minu piparmünt. Ükskord Bacardit ostes oli seal küljes pakk seemneid ja ma panin need kasvama. Alguses olid väiksemas potis, ikka way väiksemas, aga see jäi silmnähtavalt liiga kitsaks. Ja siis ma ostsin sadama Rimist selle hiigelsuure lillepoti ja alustaldriku ja vedasin jalutades koju ja istutasin ümber ja piparmünt tundis end kohe palju paremini ja hakkas retsilt kasvama. Nii tore on teda jälgida. Varsti peab suure mojito peo tegema, et ta kasutust ka leiaks. Aaa, ma tegin mojito jäätist ka ükspäev. Järgmine kord tasuks retsepti siiski hoolsamalt jälgida, sest 1. ma panin (Merje õhutusel) liiga palju rummi, aga alkohol ju, nagu ma nüüd teada sain, ei jäätu. 2. ma panin palju õunamahla, mis ei olnud hea. Ehk paremamaitselise õunamahlaga oleks parem. 3. mu omad ei olnud üldse nii ilusad. Kunagi proovin äkki uuesti. Kahju ainult sellest, et mul ei ole nii ägedaid vorme, hästi tavalised on.