Madala süsivesikusisaldusega burger..

.. ehk saiata burks

Eelmine nädal olin ühel kuumal suvepäeval ühes kaunis Eestimaa rannas ja seal oli üks kummaline perekond. Neid oli palju, nad olid lärmakad, jõid 30 kraadise ilmaga rannas viina ja lisaks kõigele olid nad väga kogukad, nii vanemad naised kui ka erinevas vanuses lapsed (viina joovad meesterahvad olid kõhnemad). Mõtlesin selle asja peale, et maailm on rasvumas ja kas see probleem on juba otsapidi ka Eestisse jõudnud. Ise püüan oma toitumist enamvähem jälgida ja süüa võimalikult palju headest toorainetest ise valmistatud toitu. Mu mõtiskluste lõpetuseks leidsin täna reader-ist Pioneer Woman-i Low-Carb Burgerid, mis tundusid juba päeval nii maitsvad, et tegin õhtul järele. Hamburgeri juures on mulle alati kõige vähem sai meeldinud ja ka kehakaalu küsimustes tunnen, et sai ja saiatooted mõjutavad mind kõige rohkem. Ilma saiata tunneb pihvi ja värskete koostisosade maitset ka palju paremini.
Mina tegin kapparitega kalkunikotletid ja mässisin need koos teiste koostisosadega salatilehtede sisse. Maitsestasin Vertigo tehtud pesto ja Caesari salati kastmega ja tulemus sai tõeliselt maitsev. Vertigo pestot ja salatikastet soovitan ka julgelt.

450 g kalkuni hakkliha
maitsestamiseks soola-pipart või muid maitseaineid
tsipake teravat kastet
väike purk kappareid

Sega kõik koostisained kokku, mätsi neli kotletti ja küpseta 200 kraadi juures pöördõhuga programmiga ahjus küpseks (pealt pisut pruunikaks). Ahjust väljavõetud kuumale kotletile aseta peale viil juustu ja jäta see veidikeseks jahtuma.
Kui kotlet on katsumiseks soe, võta suur salatileht, pane sinna kotlet juustuga, tomativiil ja paar sibularõngast, avokaadot ning kastmeid. Aseta peale teine salatileht, vajadusel ka kolmas ning mässi need ümber kotleti ja muu täidise. Võta taldrik alla ja salvrätik lähedale ning asu sööma. Head isu!

Lihapallid tomatikastmes

Pühapäeval valmistasin veisehakklihast lihapallid, keetsin tomatikastme ja nautisime seda kooslust makaronidega. Lihapallid tegin umbes, panin neisse peale hakkliha veel riivitud kartulit, ühe muna, soola-pipart, tsipake tulist kastet, sibulat ja küüslauku. Segasin kõik kokku, vormisin pallid ja praadisin ära. Panin lihapallid vahepeal kõrvale, keetsin samal pannil tomatipüreest, suhkrust, võist ja soolast imemaitsva tomatikastme ja kuumutasin siis lihapallid kastmes läbi. Njamm!

Nädalavahetus liha seltsis

Kuidagi ikka sattub nii, et liharooga valmistan nädalavahetusel, kui rohkem aega on. Nädala sees sööme rohkem salateid, tatart, suppi ja muid kergemini valmistatavaid roogasid. Lihavaldkonnast leiab tee taldrikule kõige tihemini kana ja mõnikord ka hakkliha (kalkuni või kodune), aga endalegi üllatuseks ükspäev ema küsimuse peale avastasin, et ega me palju liha ei manustagi. Seda toredam on aeg-ajalt mõni korralikum liharoog ette võtta. Kuna ma selles osakonnas olen algaja, vajan ikka mingit retsepti ette ja siin on mulle tihti abiks The Pioneer Woman. Aga ta on kauboi naine ja mulle on jäänud mulje, et kauboid armastavad üle kõige igasuguseid pajaroogasid ja ahjupraade. Nendega on see hea asi, et pajarooga on suhteliselt lihtne valmistada ja tulemus on pea alati ülimaitsev õrn liha. Ükskord proovisin liha õllemarinaadis, seekord veini-koorekastmes ribid.

Vaja läheb:
* Searibid (meid oli 4 sööjat ja ribisid 5)
* Oliiviõli
* Soola-pipart
* 1 l loomaliha puljongit
* 3 dl punast veini
* 3-4 oksa värsket rosmariini
* 1 pakk vahukoort (2 dl)
* 2 spl teralist sinepit
* 1 väike purk kappareid

Kuumuta haudepott ja pane sinna õli. Määri ribid mõlemalt poolt soola-pipraga kokku ning prae potis mõlemalt poolt paar minutit. Tõsta ribid kõrvale ja vala potti puljong ning vein. Lisa ka hakitud rosmariin. Lase sel keema tõusta samal ajal pidevalt segades. Pane siis ribid vedeliku sisse tagasi, kata pott kaanega, keera kuumus madalale ja lase lihal kergelt keeda 3 tundi (kui on väiksemad ribid, siis piisab vast 2,5 tunnist ka).
Võta siis ribid ettevaatlikult välja (liha on väga mõnusalt pehmeks haudunud). Lisa kastmele sinep, koor ja kapparid ning keeda seda natuke paksemaks (mul ta oluliselt paksemaks küll ei läinud tegelikult).
Ja nii lihtne ongi. Aega kulub küll kaua, aga tegevust on vähe.

Kõrvale küpsetasin ma ahjukartuleid. Tegelikult võib liha ka ahjus küpsetada, kui ei taha seda pliidil teha, siis peaks kuumus olema 150 C. Mina hoidsin ahju vaba just selleks, et saaksin samal ajal kartulid valmistada. Veel oli meil prae kõrvale kõrvitsasalat kranaatõunaga. See on imelihtne, aga väga maitsev salat. Tuleb lihtsalt toores kõrvits riivida peene riiviga ja sinna lisada rohkelt kranaatõunaseemneid. Tõesti on suurepärane kooslus.



Nii me seekord siis liha sõimegi - cowboy style (kui vaid meil ka akna taga metsikud mustangid kappaks..).

Liisi + part = love

Ma pole vist kunagi ühtegi postitust kirjutades enda üle nii uhke olnud! Ma mõtlesin ise toidule retsepti välja! Okei, ma ei saa väita, et sellist retsepti pole keegi teine varem välja mõelnud, aga samas ma ka ei tea, et keegi oleks seda teinud. Ma olen pardi valmistamisest mitu kuud juba mõelnud ja erinevaid retsepte lugenud, aga tegudele jõudsin alles täna. Tegelikult natuke ka eelmine reede, kui me Vanaemu juures tubast grillpidu pidasime ja mina võtsin kaasa pardiliha. Emu valmistas seda miskises rabarbarisegus (ootan retsepti;)), mis oli väga maitsev. Nii saingi ka mina julgustust ja ostsin täna endale poest kaks pardifileed.
Ma arvestasin ka sellega, et toit võib täiesti sassi minna, aga sisetunne ütles, et suurema tõenäosusega ikka õnnestub. Lisaks sellele, et mul on enda pärast nii hea meel, et ise midagi välja mõtlesin, on mul veel eriti suur rõõm selle üle, et tegu on soolase roaga. Marko ju alati räägib mulle, et ma võiksin rohkem soolast valmistada. Ma ei saa midagi parata, et küpsetised ja koogid mind rohkem inspireerivad.. Aga oma igavese lemmiku – pardi, mida varem vaid Hiina restoranis nautisin – valmistamine oli pea sama kutsuv:)

Minu retsepti kuulusid (kogused on ligikaudu, sest ma tegelikult ei mõõtnud):
2 pardifileed
3/4 pakki külmutatud kirsse (oleks võinud vabalt kogu pakki kasutada)
3 kuhjaga spl fariinisuhkrut
1/2 dl valget veiniäädikat
4 värsket tüümiani vart
soola-pipart

Panin kirsid, suhkru, veiniäädika ja tüümiani potti ja keetsin läbi. Pardile lõikasin naha poole sügavad siilud sisse ja määrisin liha soolaga sisse. Praadisin naha poolt kuumal pannil mitu minutit, kuni rasv hakkas sulama ja nahk oli pruun ja krõbe. Samal ajal purustasin teisele poole pipart. Siis panin lihatükid vorminõusse ja valasin kirsikastme peale. Küpsetasin ahjus 200 kraadi juures umbes 8–10 minutit. Tegelikult enne küpsetasin 10 minutit hõbepaberiga kaetult, aga see jättis liha täitsa tooreks ja seepärast ärge seda tähele pange. Siis küpsetasin parti uuesti 8 minutit ilma hõbepaberita (pöördõhuga programmiga) ja liha sai mõnusalt pehme ja hea.

Tõesti maitsev ja ka äärmiselt lihtne ja kiire roog:) Täna võin endaga rahul olla.

Liha!

Võtsin kokku kogu oma julguse ja tegin lihapraadi! See retsept jäi mulle silma eelmisel nädalal ja tundus nii maitsev. Pajaroad on mulle alati sümpatiseerinud - liha läheb nii pehmeks ja maitsvaks ja alati on kaasas see imeline kaste.

* Loomaliha, abatükk (mul oli pea 1,5 kg)
* soola-pipart
* rosmariini ja tüümiani
* küüslauk
* 2 sibulat
* 2 pudelit õlu (mul oli A le Coq Special)

Kuumutasin pannil õli, määrisin lihatükid külluslikult soola ja pipraga sisse ning praadisin kuumal pannil mõlemalt poolt pruuniks, nii umbes 2–3 minutit ühele poolele. Siis võtsin liha pannilt ära, keerasin kuuma maha ja viskasin sibula ning küüslaugu sinna. Küüslaugu puhastasin ja purustasin küüned noaga peale pressides. Sibula lõikasin pooleks ja siis mitte väga õhukesteks viiludeks. Segasin sibulat-küüslauku pannil umbes 30 sekundit ning seejärel valasin neile peale õlu. Kuna mul ei ole head nõud, millega saab nii praadida kui ka ahjus küpsetada, valasin siinkohal sibula-küüslaugu-õlu segu oma ahjuvormi ja valasin sinna ka ülejäänud õlu. Panin lihatükid ka sinna (lõikasin suured käntsakad enne pooleks/kolmeks), lisaks maitseroheline ja veel soola (umbes 1-2 tl). Kaas peale ja ahju! Umbes 150 kraadi juures 3 tundi küpsetamist. Mmm, liha läheb suus-sulavaks. Kui 3 tundi oli möödunud, võtsin paja ahjust välja ja tegin liha kahe kahvliga rebides tükiks. Kuna liha oli nii läbi küpsenud ja pehme, siis see tegevus kulges äärmiselt lihtsalt.

Liha kõrvale valmistasin kartuli-maapirnipüreed. Või, kui lihtsamalt väljendada, siis kartulpiutru, milles pooled kartulid olid asendatud maapirnidega. Püree kõlab lihtsalt kuidagi nii peenelt. Keetsin need pehmeks (sain ka õppetunni, et maapirn tahab kauem keetmist kui kartul!), lisasin võid ja sooja piima ja mikserdasin kõik ära. Maapirnid on väga maitsvad ja tervislikud, mõnusa pähklise maitsega. Tegelikult kogu praad oli hästi hea ja kokkuvõttes ka päris lihtne ettevõtmine.

Hamburger ja sibularõngad

Veidi soolast juttu ka vahele. Tegin eile ise sibularõngaid. Ma tegelikult pole neid eriti kunagi väga söönudki, aga leidsin retsepti ja tahtsin proovida. Muuseas, need on päris tervislikud - täisterajahust ja praadisin kookoserasvas, mille kohta lugesin, et see on praadimiseks üks tervislikemaid rasvu üldse. Natuke kallis on, aga mul just parasjagu oli seda kodus.

Ja siis oli õhtusöögiks hamburger. Tegelikult oleks võinud saia ka ise teha selle retsepti järgi, aga poe omad olid juba ostetud. Teine kord siis. Aga kotlet on kalkunihakklihast (paki peal on nimi tegelikult hakitud kalkuni kintsuliha (siit tekib küsimus, kas ei peaks olema kalkuni hakitud kintsuliha?)), lisasin natuke oliiviõli, täisterajahu ja maitseaineid (tomati ja Mehhiko, Pipra poest). Retsept tegelt sama, mis sünnipäeval tehtud kebabidel, ainult ahjus kotleti näol küpsetatud. Hamburgeril süües tegelikult võtsin selle pealmise saia ära, ma ei suutnud hammustada muidu! Tahtsin rohkem kotleti maitset ka tunda:)