Ilusad tšillitrühvlid

Tegin trühvleid uuesti ja seekord tegin nad ilusaks ka. Viisin kontorisse ja olid täitsa populaarsed.

Tšillitrühvlid

Tegin šokolaaditrühvleid tšillise järelmaitsega, päris head! Kuna see oli katsetuskord, siis ma kaunistamisele suurt rõhku ei pannud, järgmine kord katan kommid valge šokolaadiga ja äkki peidan kommi keskele mõne pähkli ka ära.

225-250 g tumedat šokolaadi
1,2 dl vahukoort
0,5 tl habanero kastet vms
0,5 tl kaneeli
1 spl kohvi
1 spl vanilliekstrakti

Haki šokolaad peenikeseks ja pane kaussi. Kuumuta vahukoort kuni tekivad esimesed mullid poti äärde. Siis vala koor šokolaadile ja lase seista minuti jagu. Sega ühtlaseks. Kui jäävad šokolaaditükid, pane vesi keema ja hoia kaussi keeva vee kohal, sega kuni šokolaad on ühtlane. Sega sisse kõik muud koostisained ja jäta segu toasooja tunnikeseks jahtuma. Kui vaja, pane seejärel segu veel külmkappi tahenema. Rulli kommid valmis ja dekoreeri soovi kohaselt, ma seekord rullisin neid kakaos, tuhksuhkrus ja kookoshelvestes (alguses eraldi, hiljem läbisegi kolmes asjas).
Tšilline järelmaitse annab tavalisele šokolaadikommile mu meelest palju juurde, valge šokolaad kommi ümber võib veel eriti hea olla..

Lihapallid tomatikastmes

Pühapäeval valmistasin veisehakklihast lihapallid, keetsin tomatikastme ja nautisime seda kooslust makaronidega. Lihapallid tegin umbes, panin neisse peale hakkliha veel riivitud kartulit, ühe muna, soola-pipart, tsipake tulist kastet, sibulat ja küüslauku. Segasin kõik kokku, vormisin pallid ja praadisin ära. Panin lihapallid vahepeal kõrvale, keetsin samal pannil tomatipüreest, suhkrust, võist ja soolast imemaitsva tomatikastme ja kuumutasin siis lihapallid kastmes läbi. Njamm!

Porgandi-kaalika-juustupallid

Hoidsin oma venna lapsi üks päev ja öö ning mõtlesin, et pakun neile siis midagi tervislikumapoolset. Tegin ise kana-nuggets'eid ja neid juurviljapalle, millest kohe jutt tuleb. Leidsin need siis, kui otsisin Sille toidublogist eelmises postituses olnud porgandikoogi retsepti, natuke muutsin ka. Minu arust olid need täitsa head pallid ja ühele vennatütrele ka väga maitsesid (teistele õnneks läks kana hästi peale). Järgmine kord proovin nisujahu asemel kaerajahu ja vaatan, mis siis välja tuleb.

* 2 dl peenelt riivitud porgandit
* 1,5 dl peenelt riivitud kaalikat
* 1 dl juustu
* 2 dl (kaera)jahu
* 0,5 tl soola
** kõik kogused on umbkaudsed, vaatasin silma järgi, et oleks umbes nii palju.

Lase riivitud porgandil ja kaalikal natuke seista, et mahl välja tuleks ja vala see siis ära. Lisa juust, jahu, sool ja sega kõik korralikult läbi, tulemuseks peaks olema paks tainas. Vormi pallikesed ja küpseta 200 kraadi juures (kasutasin pöördõhuga programmi) kuni juurviljapallid on ilusad kuldpruunid. Jahuta natuke ja söö. Võib juurde teha ka dipikastet.

Porgandikaerakook

Tegin seda kooki nüüd kolmandat korda. Esimesed kaks korda sai kook enne otsa, kui pildi tegemiseni jõudsin. Tõesti on hea kook. Hoopis teistsugune kui tavaline traditsiooniline porgandikook. Erilise nüansi lisab kaer, algretsepti järgi kaerajahu, viimased kaks korda kasutasin mina kaerakliisid (esimene kord, kuna jahu kodus ja poes ei olnud, teine kord juba eelistuse tõttu) - see lisas koogile veel erilise tervislikkuse tunde. Retsept pisut muudetud, aga pärit Sille toidublogist. Mul juhtus veel selline asi, et keetsin porgandipüreed ainult 3 dl ja enam aega ei olnud lisa teha, seega panin juurde 2 dl õunapüreed (aitäh, vanaema!) ja tundus, et see tegi ka kooki ainult paremaks. Viimasel korral peitsin porgandipüree sisse lausa paar väikest tükki kaalikat, mis muidu oleks kasutamata jäänud ja lõpuks prügikasti jõudnud.

* 75 g võid
* 1,5 dl suhkrut
* 3 muna
* 5 dl porgandipüreed (või pool asendada õunapüreega)
* vanilliekstrakti
* poole sidruni mahl
* 5 dl kaerajahu/-kliid
* 1 tl küpsetuspulbrit
* 1,5 dl hapukoort

* 1 väike pakk vahukoort
* 1 pakk (400 g) köögi toorjuustu
* u 1–1,5 dl tuhksuhkrut
* vanilliekstrakti

Porgandipüree tegemiseks keeda porganditükid pehmeks, vala vesi ära ja püreesta porgandid.

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa ükshaaval munad ja vahusta. Lisa porgandipüree, vanilliekstrakt, sidrunimahl, küpsetuspulbriga segatud kaerajahu või -kliid ja hapukoor. Sega kõik läbi ja küpseta seejärel kooki 200 kraadi juures 55 minutit. Mina kasutan selle koogi jaoks suuremat neljakandilist vormi, tuleb sobiva paksusega kook, aga ilmselt sobib ka ümar vorm.

Vahusta vahukoor paksuks, teises kausis mikserda läbi toorjuust tuhksuhkru ja vanilliekstraktiga. Sega lusikaga vahukoor ja toorjuustusegu omavahel kokku.

Muidugi juhtub ka nii

Kui kook on jahtunud, lõika see tükkideks ja pane igale tükile külluslikult toorjuustukreemi. 

Kleepuvad apelsini-meekanatiivad

Tegin eile ise kanatiibu. Nii head tulid! Kolme peale kulus täpselt 15 minutit kuni kõik kanatükid otsas olid.
Algne retsept pärineb siit, aga asendasin mitu asja, kuna need olid kodus olemas. Valmistamine oli üsna lihtne ja tõesti võin tulemust taevani kiita. Soovitan kindlasti kasutada kanatiibu, mitte -poolkoibi, sest väikestele jääb maitse paremini külge.

* Kanatiivad (umbes 8)
* 1 apelsin
* 0,5 dl sojakastet
* jupike (u 2 spl) riivitud ingverit
* 2 kuivatatud piprakauna (või sarnast maitseainet)
* 1 spl mett
* 2 spl riisiäädikat
* natuke tulist kastet (mul on Habanero kaste, lisasin seda umbes 0,5 tl)

Mina lõikasin kanatiivad kaheks, nii et tekkis väike koivake ja nurgaga tiivatükk (algne retsept lõikas tiiva kolmeks ja jättis ühe osa kasutamata, mina otsustasin selle ka ära söömisele suunata). Auruta kanatiibu umbes 15–18 minutit. Mina kasutasin selleks potti ja sõela - poti põhja panin vett, tiivad panin sõela sisse ja potti vee kohale, kõige peale panin kaane. Muidugi kõige parem oleks kasutada spetsiaalset aurutuspotti, aga mul seda pole. Aja vesi keema ja keera siis kuumus keskmiseks ja lase lihtsalt podiseda.
Samal ajal, kui kana potis on, sega valmis kaste. Riivi apelsinikoor, pigista apelsinist mahl välja, lisa riivitud ingver ja kõik muud koostisained - sega läbi. Kui kana on valmis (võib veel kohati roosa olla), pane tükid kastme sisse ja sega ettevaatlikult nii, et nahk maha ei tuleks. Pane kanatükid ahjuplaadile ja pane ahju 225 kraadi ja grillprogrammiga ülemisele kõrgusele umbes kolmeks-neljaks minutiks küpsema. Seejärel võta kanatükid välja, pööra ümber, pintselda kastmega ja küpseta uuesti kõrgeimal astmel umbes kolm minutit. Jätka küpsetamist samas tsüklis - pöörates ja kastmega pintseldades - kuni kanatiivad on ilusad pruunid. Naudi kohe, kui tiivad on pisut jahtunud.

Mustikapontšikud

Pühapäeva pärastlõuna paremaks nautimiseks valmistasin pontšikuid. Retsept perenaine.ee'st, pooleks jaotatud ja veidi muudetud. Suhkrut oli minu maitse jaoks vähe, seega suhkrukogust ma päris pooleks ei jaganud. Maitse lisamiseks panin taignasse ka vanilliekstrakti. Leidsin, et mustikad olid eriti hea lisand, sest muidu oleks lõplik maitse jäänud tühjaks, igavaks, üksluiseks. Kõrva taha panen veel selle, et järgmine kord teen veidi pisemad pontšikud. Aga üldiselt väga hea lisand pühapäeva!

500 g teralist kohupiima (kasutasin Eestimaa farmerite riccottat)
2 muna

1–1,25 dl suhkrut
vanilliekstrakti
1,5–2 dl jahu
0,5 tl soodat
soola
mustikaid
300 g kookosõli
Tuhksuhkrut peale raputamiseks

Sega kohupiim ja munad. Lisa suhkur ja vanillisuhkur, sega läbi. Sega omavahel jahu, sooda ja sool ning lisa see kohupiimale. Kõige viimaseks sega mustikad ettevaatlikult taignasse.
Sulata ja kuumuta õli, seni lase taignal u 10 minutit seista. Küpseta pontšikud, kuni need on kuldpruunid. Esimesega võid katsetada, kas ikka on läbi küpsenud. Tasub meeles pidada, et esimene sats küpseb alati veidi kauem kui järgmised, sest õli pole veel nii kuum. Hea on kasutada väiksemat nõud, siis on õli kõrgem. Mul oli väike pott, kuhu mahtus viis pontšikut korraga küpsema ja 300 grammist kookosrasvast (poes müüakse või osakonnas) piisas kenasti. Kui teha väiksemad pontšikud, mahub korraga rohkem küpsema. Pärast küpsetamist nõruta pontšikuid sõelal või salvrätikutel, jahuta, pane kaussi ja raputa peale tuhksuhkrut.