Tšiili hanemalts

Tere üle saja aasta. Viimaks võtan end kätte ja kirjutan millestki, mille me nädala eest (alles) avastasime. Nimelt siis kinoa ehk Tšiili hanemalts (ehk quinoa inglise keeles). Kinoa iseenesest on selle maltsa seeme, ei tea, kas meil mõnest oma Eesti maltsast ei annaks seemneid süüa?:) Rohkem infot leiab kinoa kohta kõikjalt internetist, väga tervislik asi ja lihtne valmistada ka. Kõigele lisaks (vähemalt meie arust) väga maitsev ka.

Munadepühade ajal sõime seda mu tädi juures ja nii mulle kui ka Markole väga maitses ja nüüd tegin juba teist korda ise seda salatit. Inspiratsiooniks on see nami-nami retsept, aga suhtusin sellesse üsna loominguliselt. Tegelikult see ongi selline retsept, et iga kord võib mõelda välja midagi uut, mida lisada.

Üldiselt võiks salati baasiks jääda (kogused 2 sööja jaoks):
2 dl kinoad
1 granaatõuna seemned
seedermänniseemned

1 laimi mahl
oliiviõli


ja ülejäänud asjad saab iga kord vastavalt kättesaadavusele/maitsele lisada.

Keetsin kinoa lihtsalt soolvees, sest puljongikuubikut mul kodus ei olnud ja üritan neid viimasel ajal üldse mitte kasutada. Koriandrit ega münti ma ka ei pannud, esimene kord oli mul kodus rukolat just üle ja täna ostsin lambasalatit. Mu arust sobib sinna ükskõik milline roheline leheke, koguseliselt panin salatit palju rohkem kui selles algses retseptis. Küll aga kindlasti soovitan lisada granaatõuna- ja (kergelt röstitud) seedermänniseemneid. Esimene kord panin salatisse ka avokaadot, mu arust see oli ülihea lisand, aga täna oli poes kahjuks ainult toorest avokaadot saada ja nüüd panin salatisse idusid. Üldiselt võib sinna sisse igasugu asju susata. Maitsestasin kvaliteetse oliiviõli ja laimimahlaga (pigem rohkem kui vähem) ja sellest täiesti piisab. Ülimalt tervislik ja maitsev!

Madala süsivesikusisaldusega burger..

.. ehk saiata burks

Eelmine nädal olin ühel kuumal suvepäeval ühes kaunis Eestimaa rannas ja seal oli üks kummaline perekond. Neid oli palju, nad olid lärmakad, jõid 30 kraadise ilmaga rannas viina ja lisaks kõigele olid nad väga kogukad, nii vanemad naised kui ka erinevas vanuses lapsed (viina joovad meesterahvad olid kõhnemad). Mõtlesin selle asja peale, et maailm on rasvumas ja kas see probleem on juba otsapidi ka Eestisse jõudnud. Ise püüan oma toitumist enamvähem jälgida ja süüa võimalikult palju headest toorainetest ise valmistatud toitu. Mu mõtiskluste lõpetuseks leidsin täna reader-ist Pioneer Woman-i Low-Carb Burgerid, mis tundusid juba päeval nii maitsvad, et tegin õhtul järele. Hamburgeri juures on mulle alati kõige vähem sai meeldinud ja ka kehakaalu küsimustes tunnen, et sai ja saiatooted mõjutavad mind kõige rohkem. Ilma saiata tunneb pihvi ja värskete koostisosade maitset ka palju paremini.
Mina tegin kapparitega kalkunikotletid ja mässisin need koos teiste koostisosadega salatilehtede sisse. Maitsestasin Vertigo tehtud pesto ja Caesari salati kastmega ja tulemus sai tõeliselt maitsev. Vertigo pestot ja salatikastet soovitan ka julgelt.

450 g kalkuni hakkliha
maitsestamiseks soola-pipart või muid maitseaineid
tsipake teravat kastet
väike purk kappareid

Sega kõik koostisained kokku, mätsi neli kotletti ja küpseta 200 kraadi juures pöördõhuga programmiga ahjus küpseks (pealt pisut pruunikaks). Ahjust väljavõetud kuumale kotletile aseta peale viil juustu ja jäta see veidikeseks jahtuma.
Kui kotlet on katsumiseks soe, võta suur salatileht, pane sinna kotlet juustuga, tomativiil ja paar sibularõngast, avokaadot ning kastmeid. Aseta peale teine salatileht, vajadusel ka kolmas ning mässi need ümber kotleti ja muu täidise. Võta taldrik alla ja salvrätik lähedale ning asu sööma. Head isu!

Porgandi-kaalika-juustupallid

Hoidsin oma venna lapsi üks päev ja öö ning mõtlesin, et pakun neile siis midagi tervislikumapoolset. Tegin ise kana-nuggets'eid ja neid juurviljapalle, millest kohe jutt tuleb. Leidsin need siis, kui otsisin Sille toidublogist eelmises postituses olnud porgandikoogi retsepti, natuke muutsin ka. Minu arust olid need täitsa head pallid ja ühele vennatütrele ka väga maitsesid (teistele õnneks läks kana hästi peale). Järgmine kord proovin nisujahu asemel kaerajahu ja vaatan, mis siis välja tuleb.

* 2 dl peenelt riivitud porgandit
* 1,5 dl peenelt riivitud kaalikat
* 1 dl riivitud juustu
* 2 dl (kaera)jahu
* 0,5 tl soola
** kõik kogused on umbkaudsed, vaatasin silma järgi, et oleks umbes nii palju.

Lase riivitud porgandil ja kaalikal natuke seista, et mahl välja tuleks ja vala see siis ära. Lisa juust, jahu, sool ja sega kõik korralikult läbi, tulemuseks peaks olema paks tainas. Vormi pallikesed ja küpseta 200 kraadi juures (kasutasin pöördõhuga programmi) kuni juurviljapallid on ilusad kuldpruunid. Jahuta natuke ja söö. Võib juurde teha ka dipikastet.

Porgandikaerakook

Tegin seda kooki nüüd kolmandat korda. Esimesed kaks korda sai kook enne otsa, kui pildi tegemiseni jõudsin. Tõesti on hea kook. Hoopis teistsugune kui tavaline traditsiooniline porgandikook. Erilise nüansi lisab kaer, algretsepti järgi kaerajahu, viimased kaks korda kasutasin mina kaerakliisid (esimene kord, kuna jahu kodus ja poes ei olnud, teine kord juba eelistuse tõttu) - see lisas koogile veel erilise tervislikkuse tunde. Retsept pisut muudetud, aga pärit Sille toidublogist. Mul juhtus veel selline asi, et keetsin porgandipüreed ainult 3 dl ja enam aega ei olnud lisa teha, seega panin juurde 2 dl õunapüreed (aitäh, vanaema!) ja tundus, et see tegi ka kooki ainult paremaks. Viimasel korral peitsin porgandipüree sisse lausa paar väikest tükki kaalikat, mis muidu oleks kasutamata jäänud ja lõpuks prügikasti jõudnud.

* 75 g võid
* 1,5 dl suhkrut
* 3 muna
* 5 dl porgandipüreed (või pool asendada õunapüreega)
* vanilliekstrakti
* poole sidruni mahl
* 5 dl kaerajahu/-kliid
* 1 tl küpsetuspulbrit
* 1,5 dl hapukoort

* 1 väike pakk vahukoort
* 1 pakk (400 g) köögi toorjuustu
* u 1–1,5 dl tuhksuhkrut
* vanilliekstrakti

Porgandipüree tegemiseks keeda porganditükid pehmeks, vala vesi ära ja püreesta porgandid.

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa ükshaaval munad ja vahusta. Lisa porgandipüree, vanilliekstrakt, sidrunimahl, küpsetuspulbriga segatud kaerajahu või -kliid ja hapukoor. Sega kõik läbi ja küpseta seejärel kooki 200 kraadi juures 55 minutit. Mina kasutan selle koogi jaoks suuremat neljakandilist vormi, tuleb sobiva paksusega kook, aga ilmselt sobib ka ümar vorm.

Vahusta vahukoor paksuks, teises kausis mikserda läbi toorjuust tuhksuhkru ja vanilliekstraktiga. Sega lusikaga vahukoor ja toorjuustusegu omavahel kokku.

Muidugi juhtub ka nii

Kui kook on jahtunud, lõika see tükkideks ja pane igale tükile külluslikult toorjuustukreemi. 

Täidetud maguskartulilaevuke

Nüüd midagi vegetaarset ja tervislikku. Eile nägin igahommikusel Google Readeri ringil seda retsepti ja otsustasin õhtusöögiks midagi sarnast valmistada. Mais mu suur lemmik pole, seepärast asendasin selle hernestega ja see oli väga hea otsus. Samuti ei kasutanud ma värsket spinatit, vaid läksin soodsamat teed ja ostsin külmutatud spinatit. Suur altminek oli aga see, et kaupsi toidupoes müüdi ainult eriti hiiglaslikke maguskartuleid ja isegi veidi üle tunniajase küpsetamise järel oli mu hiigelbataat seest toores. Sain ta õnneks küll pooleks lõigata, sisu välja kraapida, ära tükeldada ja sibula-herne-spinatiseguga kokku panna. Järelküpsedes läks kõik veidi pehmemaks ja samas mind osaliselt veel krõmpsuv sisu üldse ei seganud ka. Et tervislikku joont lõpuni hoida, tegin kõrvale tillikastme ka hapukoore asemel maitsetamata jogurtist, millest vedeliku välja nõrutasin, et konsistents veidi paksem oleks. Üldiselt minu arust väga maitsev söök vahelduseks ja võimalused on piiritud (kõikidest adeviljadest ja hakklihast erinevate juustudeni välja).

2 väikest maguskartulit
1 väike sibul
killuke võid
1 tl fariinisuhkrut
külmutatud herneid (1-2 dl)
spinatit (kasutasin 6 külmutatud spinatirulli, mis pakis olid)
soola-pipart
mozzarellat

Pese maguskartul puhtaks ja pane 180 kraadi juures (pöördõhuga) 40 minutiks küpsema - väiksemate puhul peaks sellest ajast piisama. Samal ajal sulata keskmise kuumuse juures pannis või potis või ja kuumuta seal sees sibulatükke (suurus vastavalt oma soovile). Lisa fariinisuhkur ja karamelliseeri sibul. Lisa herned ja spinat ja kuumuta kõik läbi. Lõika küpsenud bataat pooleks ja kaabi sisu välja, jättes siiski ka äärtesse üht-teist. Sega maguskartul valmistatud seguga ja maitsesta soola-pipraga. Täida maguskartulilaevukesed täidisega ja peale pane mozzarellat. Küpseta 200 kraadi juures kuni juust on kuldpruun.

Varem olen maguskartulist teinud komme ja minu arust on see toorelt ka eriti maitsev krõmpsutada.

Jätk..

Maitseb eriti suurepäraselt ka krevettidega.
Siia sobiks sisse hakkida ka musti oliive.

Versioon guacamolest

Marko tegi meile maailma kõige parema õhtusöögi, ma tahan seda nüüd kindlasti iga nädal vähemalt ühe korra süüa. Avokaado on parim! Kusjuures see nädal on olnud topelthea, sest Mamos hakati ka pakkuma avokaado-kanavõileiba. Kana ja avokaado on eksimatu kooslus. Nagu pildilt näha, oli ka meie õhtusöök samade peategelastega - praetud kana, krõpsud ja guacamole salat, mis koosneb põhimõtteliselt samadest koostisosadest kui guacamolegi, ainult sibula jätsime välja ja ei teinud avokaadot puruks, vaid lihtsalt tükeldasime. Jagasin Markoga ka internetist õpitud avokaadi tükeldamise teadmisi. Esimese hooga ta lõikas peale avokaado ka oma näppe, seega kutsun kõiki üles ettevaatlikkusele!

Mina liigitan selle õhtusöögi tervisliku alla ja ühtlasi on see ka ülilihtne ja kiiresti valmiv. Tükelda koostisained ja sega kokku ning maitsesta soola-pipra ja laimimahlaga. Prae kana ja tükelda. Valmis ongi ja saab sööma asuda.

Salati koostisained:
*avokaado
*(kollased ja punased mini)tomatid
*küüslauk
*sool-pipar
*laimimahl (värske)

Kanasalat kõigega

Üleeile valmistasin õhtusöögiks kanasalatit. Kuna selle tegemine lükkus paar päeva edasi, siis jõudsin vahepeal mõtteid ja asju koguda nii, et lõpuks sai päris külluslik salat.

Kihtide kaupa alt ülesse:

1. Pestud salatisegu
2. Kooritud ja tükeldatud kurk
3. Tükeldatud tomat
4. Tükeldatud avokaado
5. Tükeldatud mozzarella
6. Peenikeselt viilutatud õun
7. Poolitatud ja seemnetest puhastatud viinamarjad
8. TexMex paneeringuga kanafileetükid
9. Granaatõunaseemned
10. Kõrvitsaseemned
11. Soola-pipart

Peale panime tavaliseks saanud oliiviõli ja balsamicot. Maitses väga hea.

Tervislikud pätsid "Veiko"

Joy the Baker tõttas jälle appi. Tegelikult mitte appi, sest häda ei olnudki, aga lihtsalt ei tahtnud teha järjekordselt midagi ülimalt suhkrust ja võist asja (mis, ärge saage valesti aru, on tegelikult alati hea kombinatsioon). Lihtsalt on kuidagi viimased nädalad kujunenud nii, et olen söönud palju magusat ja palju saiatooteid jne ja nüüd on tunne, et võiks tagasi tõmmata ja menüü jälle tasakaalustada. Selle pärast oligi nii hea meel need pätsikesed leida. Ei grammigi suhkrut, ei grammigi võid. Jahu ka ainult natuke:) Okei, tegelikult muidugi kirssides on suhkrut sees, aga teisest küljest valisin sellised kirsid, milles vähemalt ei ole säilitusaineid. Ongi ainult kirss ja suhkur. Võrreldes nende teiste kuivatatud kirssidega, mida tavaliselt olen poes näinud, on need ostetud palju kuidagi ... mõistlikumad. Ei ole nii suhkrused, et hambad hakkavad süües valutama. Juba värvist oli seda näha - kirsid on loomulikumad, sellised tumepunased ja ka rohkem kokku kuivanud. Mitte sellised erkpunased ümarad suhkrupallid. Peale kuivatatud kirsside, millest sai nüüd nii pikk jutt kokku kirjutatud, on pätsikestes veel porgandit ja ingverit, kõrvitsa-, lina- ja päevalilleseemneid, mett, kookosõli ja kaerahelbeid ning kaneeli. Igasugu mõnusaid asju mu meelest. Ja maitse ei ole üldse mingi kuiv käkk, vaid tõeliselt mõnusad mahlased pätsikesed tulid välja. Muidugi on neis jahu ka, aga poole nisujahust asendasin ma kaerajahuga. Retsept siis selline (muutsin Joy the Bakeri retseptist mõned asjad):


kuivained:
2 dl jahu + 1,5 dl kaerajahu
2,5 dl vanakooli kaerahelbeid
3 spl seemneid (kasutasin "leiva segu")
1 tl kaneeli
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola

vedelam osa:
1,3 dl kookosõli (vedel)
1,3 dl mett
2,5 dl riivitud porgandit (u 2 porandit, riivisin jämeda riiviga)
1,2 dl hakitud kuivatatud kirsse
2 tl riivitud ingverit

Sega kausis kokku kuivained ja teises kausis kokku n-ö vedelamad ained. Mul on kodus selline paksem mesi ja sellega sai väga kenasti hakkama. Algul oli ta ühes tükis, aga kui juba porgandid ja muu kaussi sai, segunes kõik hästi ära. Ühesõnaga siis sega kokku omavahel kuivad ained vedelama seguga. Lase segul umbes 5 minutit seista (kaerahelbed ja muu imavad niiskust sisse ja segu muutub veidi paksemaks) ning siis tee pannile pätsid. Küpseta 180 kraadi juures 10 minutit (kasutasin pöördõhuga programmi). Üle ei maksa küpsetada, muidu jäävad äkki kuivad pätsid. Naudi kohe soojalt ja ka hiljem on head. Tõesti on ühed maitsvad pätsid ja nii lihtne valmistada!

Meeleib

Nüüd midagi erakordset! Tegelikult mitte, aga midagi head ikka.
Kui ma väike olin, sõime me seda hommikusöögiks. Peamiselt nädalavahetustel, sest äripäeval hommikusööki eriti kunagi ei söönudki. Laupäeval-pühapäeval oli/on hea, kui saad loomulikult ärgata ja isu jõuab ka tekkida.

Nüüd aga söön ma seda ka mõnikord õhtusöögiks. See on väga hea - mesi ja leib koos ... mmm. Lisaks vana hea maitsev kodujuust. Superlihtne valmistada ja saab kohe süüa. Ainult üks taldrik ja kahvel lähevad mustaks ka, kui kokkuhoidlikult toimetada.

Vaja läheb:
* Leib
* Või
* Kodujuust
* Hapukoor
* Vedelamapoolne mesi

Võta leib ja määri või peale. Lõika leib ruutudeks ja aseta viilukujulisena taldrikule. Pane peale kodujuustu korralik hunnik, sellele hapukoort ja kõige peale nirista maitse järgi mett. Ära koonerda:)
Ja ongi valmis! Aeg-ajalt tekib mul ikka ja jälle meeleiva isu.

Lõhepirukas

Facebookist on teine kord ikka kasu ka. Eelmisel nädalal soovitas Nami-Nami teha lehttainas küpsetatud lõhe- või forellifileed. See tundus nii hea ja lihtne ja kala pole juba ammu söönud.
Käisin siis eile esimest korda Sadamaturul ja täitsa tore oli. Vaatamata minu hilisest saabumisest (umbes 13-14 paiku) sain kõik, mida sealt otsima läksin - lõhefilee, magusaid kirsstomateid, rabarberit ja boonusena värsket soolakurki. Tuul küll tahtis vahepeal kõrvad minema puhuda, aga jalutuskäik oli sellegipoolest tore ja värskendav. Taustaks kuulasin Ewert and the Two Dragonsi uut plaati, väga mõnus. Muud asjad ostsin Rimist, aga tapenade oliivipasta leidsin ainult Stockmannist. Hea oli, et seda otsima läksin, sest see oli nii maitsev seal kala ja taigna vahel. Panen siia kirja retsepti nii, nagu mina seda tegin.

*500 g pärmi-lehttainast 
*600 g lõhefileed 
*oliiviõli 
*soola
*purustatud musta pipart
*2 sl tapenade oliivipastat
*väike kimp värsket basiilikut (ainult lehti)
*kimp kirsstomatit
*mozzarella-juustu
*määrimiseks 1 lahtiklopitud muna

Puhasta kala, venita (sulanud) tainas natuke suuremaks, et see oleks kalast pikem ja laiem. Pane kala taignale, maitsest soola-pipraga ja nirista peale oliiviõli. Seejärel määri kalale õhuke kiht oliivipastat. Ma panin sellise kihi, et kala oli ühtlaselt must ja roosat lõhet eriti ei paistnud. Siis basiilikulehed, pooleks lõigatud tomatid ja lõpuks mozzarella. Mul oli juustu ainult natuke järel (pool ühest pakist), aga sellest täitsa piisas. Siis tõsta ääred kalale ja n-ö mähi kala taignasse. Kuna mul oli kala sabapoolne ots, siis tuli ta siuke paras kalabeebi välja. Pintselda pirukas munaga ning küpseta 200 kraadi juures umbes 30 minutit, kuni tainas on puhvis ja kuldpruun.

Värske soolakurgi viilud salatiks kõrvale ja tõesti oli maitsev roog. Pealegi, nii lihtne valmistada. Me sõime kahepeale selle piruka õhtuks ära, et kui on soovi rohkematele inimestele pakkuda, peaks vast suurema piruka valmistama. Mõtlesin veel, et tore oleks seda valmistada väiksemate pirukatena, et iga sööja saaks taldrikule täitsa oma individuaalse lõhe taignas.
Magustoiduks keetsin vaniljega riisiputru (ikka seda munaga varianti) ja rabarberikisselli marjadega.

Parim...dipp/salat

Meie pere armastab guacamole't. See lihtsalt nii väga maitseb meile. Nüüd leidsin aga väikse vahelduse (ikka siit). Mis siin salata, koostisained on 70% samad, mis guacamole puhul, aga lisandid ja tõsiasi, et seda dippi ei püreerita, vaid see jääb salatitaoliseks, muudab asja täiesti. Ausalt, soovitan soojalt seda proovida, ma tegin 2 õhtut järjest ja kindlasti varsti uuesti:)

Teiseks lugesin siit blogist postitust tortilla'st (kasutan tsitaatsõna, mulle üldse see tortilja miskipärast ei meeldi) korvikeste kohta ja see tundus olevat sobiv hetk neid katsetada. Veidi mässamist ja said enamvähem kenad kausikesed. Ma tegin minimuffinivormides ja kasutasin tatart raskuseks. Oleks võinud tatra enne näiteks hõbepaberi sisse keerata, oleks olnud mugavam. Teine kord teen kindlasti nii. 

Aga tegelikult maitseb mulle kõige rohkem see salat-dipp ikkagi (Santa Maria Chilli) nacho'dega. PS. ma ei ürita siin reklaami teha, meie kaupluste valikus on aga üsna vähe maisikrõpse ja lihtsalt need meeldivad mulle kõige rohkem, selline sõbralik soovitus lihtsalt.

Maitsev dipp-salat

* 1 punane sibul

* 2 tomatit

* 2 küpset avokaadot

* u 100 g krevette

* musti oliive

* soola

* 1/2–1 laimi mahl

Haki kõik koostisained väikesteks kuubikuteks, lisa maitse järgi soola ja pigista laimist mahla peale. Sega ja naudi.

Originaalretseptis oli lisatud ka koriandrit ja tšillit. Värsket koriandrit see päev just poes polnud ja ega ma väga ei kurvastanud ka - see meie meelest tsipa seebimaitseline nagunii.

Väga teravad asjad mulle ka ei meeldi, seepärast jätsin ka tšilli välja.

Kilu ja pošeeritud muna

Pireti ja minu koostöös valminud uuekooli kiluvõileib. Mekkisime seda ükspäev Kaupsi all olevas Muahhi kohvikus ja nüüd tegime iseseisvuspäeva puhul natuke peenema hommikusöögi ja serveerisime seda oma käe alt tulnuna.
Koostisosasd:

Leib (meil oli Jassi seemneleib)
ruccola
peet
kilu
muna
soola-pipart

Kõikse enne tuleb võtta taldrik ja sellele asetada ruccolat, siis tuleb leib röstida ja panna salatilehtede peale. Leivale natuke peeti panna, meil oli riivitud keedupeet, aga võib ka viilud vms panna. Siis kilusid paar-kolm ja siis kõige peale pošeeritud muna. Ma ei olnud seda kordagi enne teinud... aga õnneks on olemas kõike õpetav youtube, kust ma mitmeid erinevaid õpetusvideosid vaatasin ja tundus, et oskangi. Põhikomponendid on äädikat vette panna (mul oli väike pott ja panin 2-3 spl riisiäädikat, sest muud ei olnud) ja tekitada keeris enne muna sisse panemist. Ja muna ei tohi vette lahti lüüa, vaid see enne kuskile anumasse panna, millest on mugav see sujuvalt vette valada. Aaaa, ja veel on tähtis, et vesi ei keeks, vaid hmm kahiseks on vist see nimi. Auraks ja natuke nagu mullitaks.
Ühesõnaga, mul tuli see esimese korraga päris kenasti välja ja leivad olid nii head. Kui oled muna kilule pannud, siis raputa soola-pipart peale ja ongi valmis. Kui tükke lõikad, siis munakollane voolab kastmeks kõige peale. Njamm!

Hamburger ja sibularõngad

Veidi soolast juttu ka vahele. Tegin eile ise sibularõngaid. Ma tegelikult pole neid eriti kunagi väga söönudki, aga leidsin retsepti ja tahtsin proovida. Muuseas, need on päris tervislikud - täisterajahust ja praadisin kookoserasvas, mille kohta lugesin, et see on praadimiseks üks tervislikemaid rasvu üldse. Natuke kallis on, aga mul just parasjagu oli seda kodus.

Ja siis oli õhtusöögiks hamburger. Tegelikult oleks võinud saia ka ise teha selle retsepti järgi, aga poe omad olid juba ostetud. Teine kord siis. Aga kotlet on kalkunihakklihast (paki peal on nimi tegelikult hakitud kalkuni kintsuliha (siit tekib küsimus, kas ei peaks olema kalkuni hakitud kintsuliha?)), lisasin natuke oliiviõli, täisterajahu ja maitseaineid (tomati ja Mehhiko, Pipra poest). Retsept tegelt sama, mis sünnipäeval tehtud kebabidel, ainult ahjus kotleti näol küpsetatud. Hamburgeril süües tegelikult võtsin selle pealmise saia ära, ma ei suutnud hammustada muidu! Tahtsin rohkem kotleti maitset ka tunda:)

Kohupiima-odrakarask

Mõõn sai läbi, köök sai valmis! Täna oli küpsetamise taasalustamise päev. Ja ma tegin 3 kohupiima-odrakaraskit.
Panin sinna sisse umbes 300 g kohupiima (250 g soolast Eesti päritolu ricottat ja u 50 g magusat kohupiima, mis muffinitest üle jäi), veidi piima (1 dl?), 50 g sulavõid, 1 muna, suhkrut ja odra-nisujahu segu nii palju, et tuleks paras segu. Ahjaa, ka 1 tl söögisoodat läks sinna sisse. Siis asetasin 3 pätsi ahjupannile ja küpsetasin 175 C juures kuni nad olid ilusad kuldpruunid (see on mu lemmik valmiduse määraja!). Hoiatan ette - need pätsid suurenevad ahjus tublisti! Päris nämmad tulid, poe omad on ka head, aga ise tehtud ikka ju mõnusam:) Kiitust tuli sel moel, et inimene, kes poe karaskit silmaotsaski ei salli, sõi seda ja ütles, et väga hea!

Success!!!:):) - bataadikommid

Juhuu!:) Rõõm on niii suur:) Sain diplomi ja selle rinnamärgi, mis samuti pildil näha on.
Võistlus oli seekord tihe, 6 erinevat tööd! Enamus olid keskendunud tavalisele kartulile ja selle praadimisele/küpsetamisele. Peale minu oli bataadist veel ka bataadivaht:)
Otsisin tükk aega sobivat retsepti, millega ise osaleda ja seekord õnneks katsetasin retsepti enne ühe korra läbi ka (originaalretsept on siin). Hea oli, sest sain palju nippe, mida teine kord paremini teha. Esimesed tulid ikka parajad plönnid:D Ja suuuur tänu kallile Johannesele, kes mulle need südamevormid andis:)


Retsept ise siit, asendasin palju asju 1. hinna pärast, 2. ei leidnud toodet kusagilt (näiteks agaavinektar:D).
Minu retsept on selline:

1,2 dl maguskartuli püreed (üks normaalne või väiksemapoolne bataat)
1,5 spl maisitärklist
0,4 dl kookosõli (elagu Piprapood!)
1 apelsini koor
0,3 dl jahu
tsip-tsip soola
0,4 dl vahtrasiirupit
0,6 dl piima
1 spl apelsinimahla (pigistatud sellest apelsinist, mille koore enne just maha riivisid)
1 tl vanillieekstrakti

150 g šokolaadi (kasutasin Mesikäppa) + 1 tl kookosõli

1. samm - pane koorimata bataat 200 C ahju umbes tunniks. Eemalda ahjust, koori ja püreesta. Lisa püreele träklis ja õli ning sega (blenderis näiteks või mikseriga).

2. samm - potis sega jahu, sool ja vahtrasiirup ilusti ära. Lisa piim ja sega ühtlaseks seguks, seejärel lisa riivitud apelsinikoor. Kuumuta seda koguaeg segades keskmisel kuumusel kuni segu pakseneb (see juhtub kiiresti ja järsku). Hoia segu natuke veel pliidil (20 sekundit) ja koguaeg sega. Siis sega juurde apelsinimahl (poti võtsid pliidilt juba ära) ja vanillieekstrakt.

4. samm - lisa kuumutatud segu püreestatud bataadisegule ja mikserda või kasuta blenderit ja sega tainast nii kaua kuni see on pehme ja kreemjas.

5. samm - pane tainas vormidesse või niisama ühes tükis jääkappi. Kui panid segu lihtsalt külma, siis u 3 tunni pärast võta see välja ja tee pallid või lusikaga mingid kommikujud ja aseta need uuesti sügavkülma.

6. samm - sulata šokolaad koos kookosõliga veevanni kohal ära, võta oma kommid jääkülmast ja kasta ükshaaval šokolaadi sisse ning aseta need siis küpsetuspaberile. Šokolaad hangub päris kiiresti, sest kommid on nii külmad:)

Edaspidi hoia komme külmkapis (mitte enam jääs), veidi enne pakkumist võta välja.

Voila!:)