Mingi aeg tagasi tõstatas toidublogija Tassike küpsisekoogi teema. Kui aus olla, ma poleks uskunudki, et inimestel nii erinev arusaam võib olla ühest lihtsast koogist. Ja nagu välja tuli, siis kellegi jaoks ei ole see lihtsam, kui meie pere jaoks... Piimas leotatud küpsised, hapukoor, küpsised, šokolaad. Ja ongi kõik! Siinkohal kehtib küll reegel et, lihtsuses peitub võlu. Olen proovinud ka teha mingit peenemat küpsisekooki, aga pärast ühte korda loobusin ja pöördusin tagasi vana hea küpsise-hapukoore-šokolaadi koosluse juurde. Eriti suur küpsisekoogi fänn on minu vend. Ja miskipärast tuli mul ükspäev pähe mõte, et miks ma ei võiks teha küpsisekoogist komme ning neid siis oma vennale pakkuda. Tõesti, täiesti tühja koha pealt tuli see mõte. Igatahes ostsin samal päeval kohe Kalevi vaniljeküpsiseid ja (Annekese) piimašokolaadi ja siis läks mitu head nädalat mööda, enne kui ma tegudeni jõudsin. Üleeile oli see tore päev, kui lõpuks küpsised purustasin, puru hapukoorega segasin, seejärel segust pallid veeretasin ja natuke külmkapis hoidnuna need siis šokolaadiga katsin. Kui kerge see oli? Väga kerge! Täitsa sattumisi pidigi vend meie juurest läbi tulema ja sain talle kommid üle anda. Hea oli, et vend tulemas oli, sest kui koju jõudsin, ütles Marko: "Maitsesin su neid palle, päris head. Sõin umbes 4-5 juba ära". Siis pidin vennale kiire kõne tegema, et ta end nobedamini kohale toimetaks. Lõpp hea, kõik hea, mõlemale poisterahvale maitsesid kommid väga ja ma sain jälle õnnelik olla, et midagi head välja mõtlesin (muidugi see pole maailma originaalseim idee, aga siiski, naudin oma momenti).PS. Kui ma teen kooki, siis ma šokolaadi sulatamisel lisan tilgakese piima ka, et tuleks sile ja sujuv šokolaadikate. Kommide puhul seda teha ei või, muidu šokolaad ei tahku õigesti ära ja kommid jäävad kleepuvad!
No comments:
Post a Comment