se.Tomatikastmega oli lihtne, sest seda oleme teinud juba mitu korda võileivakattena. See käib nii, et purustatud tomateid küüslauguga (üks kindel firma, aga ma ei mäleta mis kahjuks:) ) potti keema, lisada paras kogus (vastavalt isiklikule soovile, teatud piirini mida rohkem, seda parem, aga ka üha kaloririkkam) võid, soola-pipart ja parasjagu ka suhkrut, muidu on liialt hapukas. Keetmise käigus maitsta ja korrigeerida. Keeta nii kaua kuni kogu vesi on välja auranud ja segu on mõnusalt paks. Kõige lõpus veel värkset basiilikut lisada.
Taigna koha pealt tegin netis uurimustöö ja leidsin igasugused retsepte. Aga täna otsustasin kõige kiirema ja lihtsama kasuks. Osad olid sellised, et tuleb ööseks jätta seisma ja ma olen kindel, et see on väga hea, aga mul ei olnud selleks ju aega.
Igatahes võib öelda, et esimese suures osas ise tehtud pitsa kohta tuli päris hea, vennale ka maitses õnneks. Tainast sai küll palju ja tuli paksu põhjaga (kuigi tegin leitud retsepti koostisosad pooleks), aga õnneks vennale meeldibki ameerika stiilis pitsa. Järgmine kord võtan veel koguseid maha ja teen umbes kolmandiku algkogusest, ma arvan. Ma panen siia selle algsete kogustega retsepti:13,5 dl jahu
1,5 tl soola
1 pakike kuivpärmi
4,8 dl vett
0,6 dl õli (lugesin, et üks Eesti firma hakkas tootma uusi maitseõlisid, need võivad hästi sobida)
Sega kokku jahu+sool+pärm. Soojenda vett veidi, mitte kuumaks, ja sega kuivainete sekka, samuti õli. Sega kokku ja sõtku kuni tainas muutub ilusaks palliks. Kui vaja, lisa jahu või vett. Lase veidi seista. Taigna paksus sõltub tegelikult sellest, kui palju seda venitada.
Seejärel tõmbasin ma taignapalli laiali pitsale põhjaks, panin kastet, siis panin toorest spinatit päris palju (sest mul oli seda üle), sinki, värsket basiilikut veel ja mozzarellat peale ja küpsetasin u 220-kraadises ahjus u 10 minutit. Välja nägi hea, maitses ka hea. Aga võiks paremi. Järgmine kord kindlasti!:) Aaa, mozzarellat oleks võinud ka rohkem olla.
No comments:
Post a Comment