Ma kirjutasin kogu jutu valmis ja siis jooksis arvuti kokku. Love when it happens!
Ehk siis encore:
Kui ma täna kilesest ülikonnast kaupsist ostetud hallitusjuustu lahti koorisin, tundsin väga tugevat, umbes nagu suitsutatud saapatalla lõhna (avalikus kohas seda võileiva vahel ei sööks!). Aga sellised asjad ju juustusõpra ei heiduta. Lõikasin siis plögasest tükist viilu, panin leiva peale, ja nii hea oli, et pidin kirjutama!
Kuigi see (Gorgonzola juust, Itaalia oma) peaks olema sinihallitusjuust, on see palju parem kui odav sinihallituskolmnurk; selline mahe, kreemine ja maitsev.
"Gorgonzola is a traditional, creamery and co-operative, blue cheese." - koostööaldis?
Elik sellest saab ka filigraansemaid toite teha kui lihtsalt küpsise peal süüa - pastasõpradele (tsau, Liisu!) näiteks juustuga pastarooga ("julienne" tähendab piklikuteks ribadeks lõikumist); kartuli-seenevormi või kanafileed.
Gorgut soovitatakse säilitada toidukile sees (kui saab hapnikuga sõbraks, siis läheb kollakaks) ja mõistlikul ajal ära tarvitada, sest see juust on "elus" toit ja küpseb lõputult; et vähem haiseks, soovitatakse koorikuosa eemaldada ja ainult sisu ära pakkida (hea nõuanne, ei tea, kas toimib); ja pikalt seisnud juustust sobib kenasti kooreseid kastmeid teha! Njammiii.
2 comments:
mulle meeldib see uhke õlekõrrevaip millel juustuhärra poseerib. mm lõunmamaine! ja toidukile kohta, mul on kasutusel juustukarp (tavaline kaanega plastikkarp, võib suvalist salatikarpi ka taaskasutada) ja hoian juuste seal. palju mugavam kui kilesse mässida.
No selle jutuga mind küll ära ei võlunud:D EI sinihallitusjuustule!
Mäletan, kui vanemad selle avastasid ja siis praadisid mingis paneeringus .. öäääk see hais!
Post a Comment