Mmmmuffinid

Eile tuli hoog peale ja tegin juba tükk aega tagasi Joy the Bakeri juures nähtud muffinid valmis. Tundus suur ettevõtmine, aga tegelikult ei olnud isegi vaja poest midagi väga erilist osta ja arvestades seda, et alles kuskil kella 21 ajal alustasin, sain ka üpris vara valmis. Aega läks kokku umbes paar tundi.

Muffinid ise on siuksed lihtsad ning tulevad tihedad ja kleepuvad (mitte halvas mõttes), taignapall on muidugi geniaalne lisand, sest Ben & Jerry jäätis on mul juba 10 aastat lemmik olnud - alates ajast, kui seda esimest korda proovisin (muidugi enne oli asjal ka eksootika maitse juures, nüüd, kui seda kodupoest osta saab, ei olegi isu enam nii suur..). Ja vahukommiglasuur peal on eriti kipa. Ma ei olnud seda varem teinud, aga olin eile täitsa vaimustuses kui lahedalt see välja tuli. Ühesõnaga siis tuleb nagu kolm eraldi asja valmis teha ja siis kõik kokku panna. Mulle väga meeldis nende muffinite kallal toimetada ja maitsevad ka head. Natuke tegelikult kartsin ka, et ikkagi taignapall on sees - mulle on alati igasugune tainas väga hästi peale läinud, aga mida teised eestlased võivad arvata.. kokku tuli 24 muffinit ja seega kindlasti saab mõni teine eestlane neid ka süüa!

Muffinid:
* 5,3 dl jahu
* 4,7 dl suhkrut
* 2,4 dl kakaod
* 2 tl küpsetuspulbrit
* 0,5 tl soola
* 1 tl vanilliekstrakti

* 1,8 dl õli
* 2 tl äädikat
* 4,7 dl külma vett

Taignapallid:
* 110 g toasooja võid
* 2,5 dl jahu
* 0,5 tl küpsetuspulbrit
* 0,75 tl soola
* 1,2 dl fariinisuhkrut
* 0,7 dl suhkrut
* 1 tl vanilliekstrakti
* 2–3 spl jogurtit (mul oli metsmaasika oma)
* 2,4 dl šokolaaditükke (mul oli 1 pakk)

Vahukommiglasuur:
* 4 munavalget
* 3,5 dl suhkrut
* 1,2 dl heledat suhkrusiirupit
* soola
* 2 tl vanilliekstrakti

Soojenda ahi 180 C juures ja pane muffinivormid valmis.
Muffinite jaoks pane kokku kõik kuivained. Teises anumas sega kokku õli, vesi, vanilliekstrakt ja äädikas. Lisa vedelad ained kuivade sekka ja sega kõik läbi täpselt nii palju, et segu oleks tükkideta. Üle segada ei tohiks. Vala tainas vormidesse ja küpseta umbes 20 minutit. Jahuta muffinid maha.

Taignapallideks vahusta toasoe või suhkrutega heledaks ja kohevaks. Lisa jogurt ja vanilliekstrakt. Seejärel sega sisse kõik kuivained ja lõpuks šokolaaditükid. Vormi taignast 24 palli. Mina hoidsin enne tainast natuke külmkapis. Valmis pallikesed panin aga üldse sügavkülma, kus need üsna kiiresti kõvaks ja tugevaks muutusid.

Vahukommiglasuuri jaoks pane suurema potiga kuumenema umbes 3 cm jagu vett, lase sel aurama minna. Kuumakindlas kausis sega kokku munavalged, suhkur, suhkrusiirup ja sool. Kuumuta segu vee kohal umbes 5 minutit pidevalt segades. Ära lase munal küpsema hakata! Siis vahusta segu kiireima kiiruse peal umbes 5 minutit kuni vaht on tugev, läikiv ja kohev (ja paistab välja eriti njammi! ja nagu sulatatud vahukommid, kui oled neid kunagi sulatanud. Mina olen).

Lõika muffinitele keskele auguke sisse, aseta sinna taignapall ja lase tordipritsiga (kui sul on, kui ei, siis võib kasutada kilekotti või kasvõi lusikat) glasuur ilusti taignapalli ümber. Küpseta muffineid ahjus grilli all, aga ole väga ettevaatlik, sest see käib kiiresti! Nii minuti jagu läheb umbes aega, et glasuur oleks pealt ilusti pruunistunud, vahepeal võib tekkida vajadus pann ümber keerata.

Valmis ongi - ilusad, eks?

Liisi + part = love

Ma pole vist kunagi ühtegi postitust kirjutades enda üle nii uhke olnud! Ma mõtlesin ise toidule retsepti välja! Okei, ma ei saa väita, et sellist retsepti pole keegi teine varem välja mõelnud, aga samas ma ka ei tea, et keegi oleks seda teinud. Ma olen pardi valmistamisest mitu kuud juba mõelnud ja erinevaid retsepte lugenud, aga tegudele jõudsin alles täna. Tegelikult natuke ka eelmine reede, kui me Vanaemu juures tubast grillpidu pidasime ja mina võtsin kaasa pardiliha. Emu valmistas seda miskises rabarbarisegus (ootan retsepti;)), mis oli väga maitsev. Nii saingi ka mina julgustust ja ostsin täna endale poest kaks pardifileed.
Ma arvestasin ka sellega, et toit võib täiesti sassi minna, aga sisetunne ütles, et suurema tõenäosusega ikka õnnestub. Lisaks sellele, et mul on enda pärast nii hea meel, et ise midagi välja mõtlesin, on mul veel eriti suur rõõm selle üle, et tegu on soolase roaga. Marko ju alati räägib mulle, et ma võiksin rohkem soolast valmistada. Ma ei saa midagi parata, et küpsetised ja koogid mind rohkem inspireerivad.. Aga oma igavese lemmiku – pardi, mida varem vaid Hiina restoranis nautisin – valmistamine oli pea sama kutsuv:)

Minu retsepti kuulusid (kogused on ligikaudu, sest ma tegelikult ei mõõtnud):
2 pardifileed
3/4 pakki külmutatud kirsse (oleks võinud vabalt kogu pakki kasutada)
3 kuhjaga spl fariinisuhkrut
1/2 dl valget veiniäädikat
4 värsket tüümiani vart
soola-pipart

Panin kirsid, suhkru, veiniäädika ja tüümiani potti ja keetsin läbi. Pardile lõikasin naha poole sügavad siilud sisse ja määrisin liha soolaga sisse. Praadisin naha poolt kuumal pannil mitu minutit, kuni rasv hakkas sulama ja nahk oli pruun ja krõbe. Samal ajal purustasin teisele poole pipart. Siis panin lihatükid vorminõusse ja valasin kirsikastme peale. Küpsetasin ahjus 200 kraadi juures umbes 8–10 minutit. Tegelikult enne küpsetasin 10 minutit hõbepaberiga kaetult, aga see jättis liha täitsa tooreks ja seepärast ärge seda tähele pange. Siis küpsetasin parti uuesti 8 minutit ilma hõbepaberita (pöördõhuga programmiga) ja liha sai mõnusalt pehme ja hea.

Tõesti maitsev ja ka äärmiselt lihtne ja kiire roog:) Täna võin endaga rahul olla.

Küpsisemaania

Olen nüüd tükk aega juba jälginud paari küpsise tegemise blogi – naised, kes peamiselt dekoreerivadki küpsiseid. Näiteks see ja see (ärge minu omi neis blogides olevatega võrrelge palun, ma alles esimest korda proovisin:)).
See jälgimine ja imetlemine on tore, aga tekitab vastupandamatu soovi ise ka nii ilusaid asju valmistada. Muidugi esimese korraga nii kenad asjad välja ei tule, aga eks näis, kuidas need maitselt peale lähevad – kas viitsin veel teha.

Üleeile küpsetasin valmis tavalised suhkruküpsised (sugar cookies) ja eile pärast Jamiroquai kontserti asusin neid kaunistama. Kui mingit konkreetset mõtet ei ole, on natuke raske. Mul on nii alati olnud, et improvisatsioon ei tule nii hästi välja kui näiteks mingid ette planeeritud asjad. Aga siuksed nad siis on. Väga olulist rolli mängib glasuuri paksus/vedelus, eks seda peab harjutamise käigus veel timmima. Jälle tõdesin, et tahaks minna imedemaale Ameerikasse, et sealt kõikvõimalikke kokandustarbeid endale soetada. Aga samas, saan hakkama ka nendega, mis siin on. Seekord sain tordipritsiks miskid tegelikult korstende ehitamiseks mõeldud torbikud, millega oli hästi mugav toimetada. Eks peab siis maitset ka proovima (öösel pool 3 ei olnud küll isu mekkida, pealegi oli glasuur veel ju täitsa vedel) ja siis saab küpsiste kaunistamise edasise saatuse otsustada.

 Tegelikult on pildid tehtud ka hommikul, kui glasuur oli veel pehme. Loodan, et õhtul koju jõudes on nad valmis.