Oranje Villem

Sellise nime paneks sellisele hurmurist koogile. Ukraina üsna läbikukkunud oranžile revolutsioonile ei oleks vist sünnis viidata, kuigi on tõsi, et mul tuli paar enneolematut asja koogitegemisel läbi teha.
Esiteks pole ma kunagi pidanud koogi jaoks apelsini ja/või sidrunit keetma (!). Peale pooletunnist spa treatment'i (spa hoolitsus? ma ei masseerinud neid!) tuli tsitruselised jahutada - seda ma eriti ei läbenud teha - ja ära püreestada. Siis kadus mõnusalt lõhnav möks koogitaignasse ja ahju.
Ma polnud varem mandleid ka röstinud. Arvan, et said veidi liiga käredad, aga kokkuvõttes oli neid koogi sees tunda. Mandlid koos apelsinimekiga moodustasid toreda maitsekoosluse, maitse- ja lõhnaBUKETI kui nüüd imrekoselikuks minna.
Küpsetis pidi külmana parem olema ja säilima kaks-kolm päeva. Mulle isiklikult maitses soojana rohkem. Nagu ka pildilt näha, on üks tükk soe ja higistab taldrikul. Võib-olla kardab ärasöömist. Ja põhjusega! Mis ta siis on selline hõrk keeksine ja apelsinimarmelaadine.

Veel eilast

Maiksu ja Liisu pool vaatasin, et see sushi tegemine polegi nii keeruline:) Siin on mu elu esimene ise tehtud sushi - natuke kentsakas, aga täitsa maitsev!

Head iseseisvuspäeva!

Küll mu loli alles produktiivne õhtupoolik/öö. Teisipäeval töölt saabudes tegin ettenägelikult mõnusa uinaku ja siis umbes 22 ajal asusin referaadi kallale. Lõpetasin selle 5.30 (kes tahab Johannes Aavikust rohkem teada, öelge:) ja umbes 4 panin vahepeal koogi ahju. Tahtsin teha sini-must-valget kooki ja kasutasin selleks erilist tehnikat, nagu allolevalt pildilt näha on:p See tehnika oli natuke keerukas, aga ilmselt selle pärast, et esimest korda siukest asja proovisin. Need n-ö seinad kippusid pikali vajuma ja nii pääses osa sinist tainast pruuni poolele. Teine kord (kui tõesti peaks sellist asja veel vaja minema) panen nad ääre poole rohkem kaldu. Seekord üritasin neid asetada võimalikult püsti ja sirgelt, mis väga hea idee ei olnud. Õnneks sain töö käigus asja parandada ja tulemus oli täitsa tore. Ja tegelikult võtsin need seinad juba u 10-15 minuti ahjusoleku järel ära, ei olnudki kauem vaja.

Kook ise on juustukook, klassikaline toorjuust+mascarpone+kondenspiim+3 muna. Sinise osa sisse lisasin mustikajahu ja musta osa sisse šokolaadi - sestap ta ka väga must ei ole.

Keskmine osa sai kaunistuseks veel lisašokolaadi, et ta ikka tumedam oleks.

Lõppkokkuvõttes tuli ideaalne ainult valge osa, mis on kaetud tuhksuhkru-sidrunimahlasegu ja kookoshelvestega.
Sinisele osale tegin sama segu ainult mustikatega, mis ma lootsin, värvivad segu siniseks, aga tegelikkuses tuli see üsna punane hoopis. Aga hea kujutlusvõime korral on see ju sini-must-valge lipukook küll:)

Misu muffin

Sõbrapäeval tegin kooki, aga see sai enne otsa, kui jõudsin postituse teha. Päris maitsev oli. Tegelikult oli muffiniretsept Toidutarest, aga ma kahekordistasin kogused ja tegin koogi. Eile tegin peaaegu sama retsepti järgi ka muffineid.
1 pakk vanilje kohupiima + 1 pakk Eesti ricotat
100 g sulavõid
2 muna
(sega need omavahel ära)
1-2 dl suhkrut (panin pigem rohkem, ricota on kergelt soolane ka)
vaniljesuhkrut
(sega need taigna juurde)
umbes 1,5 dl jahu
1-2 tl küpsetuspulbrit
(sega need ka segu hulka)
u 2 dl kookoshelbeid
marju (esimesel korral kasutasin külmutatud vaarikaid u 2 dl, siis need said otsa ja seekord panin külmutatud punaseid sõstraid)

Need ka sinna hulka segada ja ongi tainas valmis. Siis panna kas koogivormi või muffinivormidesse või minu pärast kasvõi lihtsalt pätsid küpsetada. 200 C juures nii kaua kuni vastav küpsetis on pealt kuldpruun, siis peaks sisu ka olema küps. Ma küpsetasin veel selle tuulutusprogrammiga, mis uuemates ahjudes on (no mitte nii uutes, aga vanades vene omades igatahes pole).

Samas esitan oma pildi ka uuele Misu fotovõistlusele!

Pole midagi hullemat kui näha meest nutmas!

Nüüd võib selle unustada! Sest minu uhiuus Happy Chop (või noh, analoog) hakib sibulaid ilma pisarateta! He-hee! Nüüdsest peale ma armastan teleturgu! Ja muidugi Liisit, Leelot ja Merjet selle kinkimise pärast!
Valisin esimeseks proovikiviks uuele abilisele supi. Improviseerisin sellise supi, kus võimalikult palju hakkima peaks. Suur üllatus oli see, et ka porgandeid hakkis mu kullake suurepäraselt. Nojah porgandeid oleks võinud ju noaga viiludeks lõigata , aga ma ei suutnud vastu panna ja toppisin need chopperisse ja hakkisin sellega. Pidin ennast tagasi hoidma, et lillkapsaga sama ei teeks. See oleks juba liig.
Siis hakkisin veel sibula (peab mainima, et porgantit oli isegi kergem hakkida) ja küüslaugu ja basiiliku. Minu improvisatsioonsupi retsept on selline:

2 HAKITUD sibulat.
5 HAKITUD küüslauguküünt.
1 pakk HAKITUD basiilikut.
Pruuni riisi silma järgi (eelnevalt keedetud).
2 pakki purustatud tomateid (oleks suvi, oleksin ise purustanud, aga kuna hetkel poe tomatitel maitset pole, ostsin valmis kraami).
1 suur karp merevaiku.
Eelnevalt ahjus tehtud forell või lõhe.
Sidrunipipart, tilli, soola ja veidi pruuni suhkrut.

Panin poti sisse või sulama (selline hea kamakas), lisasin lillkapsa tükid ja tegin neid võis, siis lisasin hakitud porgandid ning natukese aja pärast ka hakitud sibula ja küüslaugu. Lasin neil seal võis haududa ja pruunistuda, lisain veidi pruuni suhkrut ja veidikese aja pärast klaasi vett. Siis tuleb veidi oodata kuni lillkapsad ja muu väheses vees parajalt ära keevad (lillkapsas ei tohi ainult päris lödiks keeda, pigem jäägu selline krõmpsum, sest muidu on supi valmides saanud lillkapsast puder).  Nüüd lisasin purustatud tomatid ja merevaigu ning soola ja pipra. Lase merevaigul sulada ja las pott olla kuskil 7 minutit nõrga kuumusega tulel. Kõige lõpuks panin sisse maitse järgi riisi (kartuli inimesed võivad kartulit ka panna) ja basiiliku. Kui supp oli juba kausis, panin sinna sisse kala tükid, just nii palju kui õige tundus. Sai tõesti maitsev! Ja kõik tänu Happy Chop`ile! 

--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Galuboi Vagontšik

Sellest koogist oleks tõesti võinud saada helesinine vagun, kui oleks ristkülikukujulist keeksivormi kasutanud ja dominoküpsistest rattad treinud.
Aga ma ei arvestanud, et kook helesinine tuleb. See tuli koos mõttega retsepti veidi vürtsitada - ehk siis sinist (Curacao) likööri sisse panna. Kuigi munade ja sidrunimahla kollasus muutis segu natuke roheliseks.
Põhja oli päris keeruline vormi sisse saada, sest see kleepus käte külge rohkem. Selle küpsetasin natuke juba ära. Peale läks tuksuhkrut (sestap ei krõmpsunud midagi hamba all) ja mune ja kohupiima. Retseptis oli ka pirnikompott, aga ma panin tükeldet pirne ja banaani. Enne vormi valamist lasin täidise ained mikseriga ühtlaseks.
Maitse oli hea kohune ja kreemine. Polnud liiga magus. Võib-olla jätaksin järgmisel korral ära banaanid, ja paneks ainult pirni. Paneks ühe korraliku pirni, maha. Huhuhu. Sinise pirni. Sellise, millega kõrva soojendada saab. Kes teab, see.. on olnud kõrvast haige.

Palju õnne kokk Kadrile homseks ette juba. Gurraa!

Täna avastatud tarkusetera siia juurde: hoia kokku vett, joo šampanjat.

Kooki?

Jah, palun väga.
Tegin kapis konutavast kohupiimast lihtsa koogi. Retsept oli selline. Ma asendasin osa kohupiimast keefiri ja hapukoorega. Lisasin veel banaanitükke ja kompotikirsse ja mõrusid šokolaadinööpe. Ahjust välja võttes koogike veidi võdises, aga varsti sai hirmust üle ja oli üsna tahe ("ja asi tahe"). Taignakihid läksid ka üsna sassi, aga see ei häirinud üldse. Maitses ka hea. Eriti ajasin koogis taga šokolaaditükke.

Teine šedöövr oli selle retsepti järgi, mida ma üldse esimesena Orangette'i blogis kunagi lugesin (tolle postituse jutt on ka ekstravagantsem kui tavaliselt). Hollandi beebipannkook - paistis maitsev (ja mitte selle pärast, et mulle lapsi süüa meeldiks, okei?!). Nüüd lõpuks tegin ära. Välja nägi tõesti hea ja hullumeelne. Tainas pulbitses ahjusoojas nagu monstrum. Maitse seevastu puudus. Sidrunimahlast ja tuhksuhkrust hoolimata. Ma vist pole kunagi nii maitsetut asja söönud. See maitses nagu ilma suhkruta biskviidipõhi (mis ta koostiselt vist ongi - palju mune, vähe jahu, võid ja koort).
Moosiga läks asi veidi paremaks, aga üldiselt ma ei soovita seda kellelegi. Välja arvatud, kui välimus hinge läheb, sest ta oli ikka tõsiselt naljakas harali taigna-loom.