Monday, June 08, 2009

Igal oinal on oma mihklipäev

Nädalavahetusel polnud veel õnneks mihklipäev oinal ehk "kohitsetud jääral", vaid ühel veisepoisil, kes koos kartulipudru ja maasikatega meie lauda kattis. Vahest on hammas kohe liha järgi verel ja kuna ma sealiha ei söö, langes liisk veisele.
Praad oli hea ja kevadine. Veiseliha sai maitsestatud sidruni, soola, pipra ja koriandriga ning koos sibulate ja suurte küüslaukudega ahju pandud. Juurde tegime kartuliputru ja prae juurde salatiks maasikaid, mis sobisid veisehärraga imeliselt. Isegi ilus mõte, et oma eluajal kepseldas veis võib-olla just sellelsamal maasikaaasal mille marjadega teda nüüd koos serveeriti. Veidi lõplik taaskohtumine, aga sedasi see elu juba kahjuks toimib.
Hiljuti soetasin endale ka lihanüpeldus haamri, millega sai ka seekord hoope antud. Ma ei tea miks, aga liha tagumisel tuleb alati kuidagi süüdlaslik ja inimsööjalik tunne, edaspidi ostan juba läbi klohmitud liha.
Soovitan suvel igasuguste praadide juurde maasikaid proovida. Liha peale on päris huvitav panna kastme asemel hoopis maasika toormoosi.
Proovige!

Ja tarkusetera veisesõpradele: isast veist kutsutakse pulliks, suguvõimetuks lõigatud ehk kastreeritud veist härjaks ja emast veist lehmaks. Noorveist nimetatakse mullikaks.

--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

2 comments:

Liisi said...

Tundub mõnus ja väga maitsev .. see viimane seletav lõik on natuke liiga detailne ainult võib-olla:D Aga samas hariv, ma ei teadnud näiteks, mis vahe on härjal ja pullil.
Aga kuule, sul on nuga ja kahvel valel pool.

Kadri Tulev said...

ma sööngi nii, et vales käes on nuga, sellepärast ehk.
muide, veel tatra kohta, et lugesin et see pidi tõstma seksuaalsust.