Filotaigen ise oli üsna keeruline kaaslane. Kuna see on imeõhuke, on seda küllaltki keeruline pakist kätte saada, õhu käes kuivab see kiiresti ära, mureneb ja muutub kasutuks (nii juhtus ka mul). Filotaigent peab väljaväänatud rätikuga niisutama, aga kui rätik on liiga märg, sulandub kõik üheks plönniks (nii juhtus ka mul). Enne kasutamist peab see mitu tundi toas seisma. Ühesõnaga, üsna pirtsakas tegelane on filotaigen ja umbes pool pakist läks mul raisku, ent siiski sain valmistada 2 ahjutäit pirukaid.
Järgmiseks proovin teha filost baklavasid.
Kadri Tulev
2 comments:
Tubli! Filotaigen on mõnus!
Khöm ootame siis filoteemalist pidu ükspäev.
Tundub tõesti kapriisne taignatar! Aga hakklihadest ma jään siiski loomse juurde.
Post a Comment