Sunday, January 31, 2010

Mähähää (kits).



Tere loomasõbrad,
tegin teoks roa, mille tegemise peale ma olen tükk aega mõelnud.
Jutt käib soojast kitsejuustusalatist muidugi!
Täna oli telkus muidu saade toidufoobist, kes sõi ainult steriilseid ja töödeldud asju, küpsiseid ja jäätist ja nii. Ta leidis, et brokkoli näeb välja nagu puu, ja seega ta ei söö seda. Ja et kitsepiimajuust tuleb ei-tea-kust, ja seda ka ei söö. Kitsejuust oli üldse ta suurim hirm. Lõpuks ta viidi kitsefarmi, kus ta sai ise kitse lüpsta. Ja tegelikult olid üleüldse kõik ta foobiad põhjustatud sellest, et ta isa ta pere 5-aastaselt maha jättis ja siis ta surus halvad tunded endas alla ja need avaldusid sellistes pentsikustes. Igatahes saate lõpuks sõi kõike nagu poleks midagi.
Nii palju siis mõtlemise jõust ja kitsedest.
Salat ise on tehtud selle retsepti järgi. Väga lihtne: juust määrida sisse õli ja kreeka pähkliga ja 5 minutiks ahju panna; erinevad salatid väikse pähkliga taldrikule; ja kaste peale. Võib muidu ka põnevamaks ajada, lisada magusaid puuvilju - melonit, viinamarju või pirne näiteks. Ma käisin nöörimööda seekord. Ainult et see vinegrett tundus liiga hapu. Mulle oli meelde jäänud, et see salat peaks ikka magusam olema, seega panin kastmesse mett juurde. Soovitan teistele ka.
Ja siis tuleb röstida saiaviil, lõigata servad ära (õigemini juustuviiluga sama kuju järgi), panna see salatikuhja sisse, saia peale ahjusoe juust ja kaste ja, peaks minema küll!
Ostsin roa tarbeks (apteegist) kreeka pähkli õli, kus pidi e-vitamiini olema palju, ja siis veel tüümiani (mitte apteegist), mida ma lõhna järgi varem poleks ära tundnud. Väga vänge taim on, nüüd on seda enamvähem sama palju alles kui enne. Peab mõtlema, kuhu seda veel panna saaks. On ideid?
Mitut eri sorti kitsejuustu oli ka, üks oli parem kui teised, see oli seest selline eriti valge.
Kuna pildilt ei loe seda välja, siis mainin üle, et seal on ikka pähkleid korralikult ja kolme sorti salatit. Kastme tõttu maitses hea.
Ja veel et, tundus mõttetu teha ahi soojaks ainult juustu 5 min kuulsuse nimel, seega väiksed muffinid tegin ka.
PS. Pealkiri on link. Vana, aga armas video.

3 comments:

Liisi said...

Uhh, lahe postitus, kuigi kirjeldused veidi siuksed hektilised:D
Juust pole mu värk, aga muidu salat tundub hea, eriti kaste. Vinegrett (ja kõiksugu veiniäädika/balsamico kastmed) on mu lemmik(ud)! Tüümian meeldib mulle peale rosmariini ka:D Väga.
Muidu nägin ka seda toidufoobiku saadet, aga ma ei ole kindel, kas sama osa. Seal oli ka mees, kes sõi aint pitsat ja krõpsu umbes ja oli ka põhjustatud mingitest allasurutud perekondlikest teemadest. Aga seal isa suri ära, kui ta noor oli. Samas toitumisprobleemid olid juba enne olemas. Kitsefarmi ka ei näinud, kusagil köögis käis ise süüa tegemas. Lõpus sõi perega lasagnet ja kõik imestasid:D

Kadri Tulev said...

ma nägin ka seda saadet. naljakas oli. nädalavahetusel käisime uku isa juures maal ja tal oli lambal beebi sündinud ja no lamba liha edasine söömine on meil nüüd küsimärgi all. lambabeebi oli nii numps, elas toas pappkarbis ja jõi lutipudelist .

Merje said...

Aga kuna lambake ei jäänud ellu :(, siis võib-olla on aus, et nad surevad (kuigi lihatööstuses mõnikord.. enneaegselt! st mitte vanadusse), ja satuvad supi sisse :).

Liisi, me nägime eri osi, ma arvan!
Ja mulle äädikased asjad eriti ei lähe peale. Ma ei oska neid salateid õigesti maitsestada vist. Või üleüldse pole isu balsamico või isegi sidruni järele. Võibla magu avaldab protesti, et talle ei sobi.