Wednesday, December 29, 2010

Peedi-hakkliha-rucola pirukas sinihallitusjuustuga

Tuli hirmus peedi isu täna ja tegin ühe lehttaigna peedipiruka. Miks
mitte pühade ajal midagi punast teha ja peet on selleks ideaalne!
Taignakihtide vahele läks siis eelpraetud hakkliha sibula ja küüslaugu
segu, 1 pakk riivitud peeti, pool pakki kodujuustu, 1 muna, 1 karp
merevaiku, hakitud rucolat, tükeldatud sinihallitusjuustu ning
tavalist juustu. Kasutasin peale muude maitseainete ka seda tomati
küüslaugu maitseainet, millest ma varem midagi ei teadnud, mida Liisi
ja Merje salaja kasutavad ja mulle ei ole midagi maininud selle
olemasolust! Süda tilkus verd kui teada sain, et iga päev kõnnin mööda
ju Piprapoest kui tööle lähen, aga teadmatus ei ole lubanud astuda
sisse et tuua ära see mõnus maitseaine.
Vahepeal läks lehttaigen ahjus peast segi ja hakkas kerkima mis kole,
andsin paar hoopi märja rätikuga talle selga ja siis rahunes veidi.
Peet on ikka jube tore!

--
Kadri Tulev

Thursday, December 16, 2010

Magusad hamburgerid

Kunagi, kui oli Marko sünnipäev, siis mõtlesin mida küll tema peol magusat pakkuda. Siis nägin internetis selliseid väikseid burkse ja kohe teadsin, et need talle sobiks, sest mis siin salata, burksid on ju natuke tema värk.

Küpsetasin valged ja pruunid (šokolaadi) minimuffinid, eemaldasin neilt mütsi ehk selle pealmise osa, mis on laiem. Seda oli väga kerge teha. Valge muffin oli n-ö sai ja pruuni muffini ülemine osa sai kotletiks. Alumine osa jäi üle, selle võib niisama ära süüa. Tegin glasuuri ricotta toorjuustukreemist, vanilliekstraktist ja tuhksuhkrust (võimalik, et lisasin sidrunimahla ka, mälu petab siinkohal) ning värvisin selle kolme värvi - roheline sai salatiks, punane ketšupiks ja kollane sinepiks või juustuks, kuidas keegi nägi. Ja siis paningi hamburgerid kokku. Pealt niisutasin muffinit vähese veega ja puistasin siis kiiresti seesamiseemneid peale (vesi aitab neid kinni hoida). Seesamiseemned andsid viimase lihvi, mis tegi need küpsetised üsna reaalsete burgerite nägu. Igaks juhuks sisestasin ka hambaorgid, et burgerid paremini koos püsiks.
Samal päeval väga head, järgmisel juba vähem.

Wednesday, December 15, 2010

Üks hästi maitsev supp

Tegin eile sellise supi, et Marko kiitis isegi mitu korda:) Ise muidugi välja ei mõelnud, sain abi oma ühelt lemmikumalt igapäevatoitude lehelt - see naine teeb alati väga maitsvaid, samas lihtsaid toite, mida on suht kerge järele teha. Ainult, et tal on lisaks mehele veel oma neli last, seega vähendan koguseid alati kõvasti.

Supiks vaja:
Võid + õli küpsetamiseks
Siit on näha ka kui palju supi sisse valasin.
Natuke jahu
3 broilerikintsu kondiga
soola-pipart
2 suuremat porgandit
2 sellerivart
1 sibul
tüümiani
u 8 dl puljongit (ma kahjuks kasutasin mingit uut sorti puljongikuubikut (siuke geeljas), aga kõiksugu muud paremad variandid on loomulikult teretulnud)
korralik sorts õunasiidrit (ma kasutasin seda siin pildil)
200 ml koort

Klimbid:
1,5 dl jahu
0,75 dl maisijahu
1 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
piima natuke

Võta pott ja pane sinna või ja õli sulama. Samal ajal võta kana ja määri see üleni soola, pipra ja jahuga kokku. Üleliigne jahu raputa maha. Siis prae kanatükid potis pruuniks, kana ei pea seest läbi küpsema, vaid lihtsalt ilusaks krõbedaks minema. Siis pane kanatükid kõrvale.
Samas potis prae nüüd keskmisel kuumusel läbi hakitud porgandid, seller ja sibul. Porganditükid hakkisin keskmise suurusega, selleri aga väikeseks, mulle seller veel nii väga ei meeldi. Sibula hakkisin peeneks. Prae neid paar minutit, siis lisa tüümian ning vala peale puljong ja siider. Sega, lisa kanatükid ja keeda nüüd vaikselt kaane all umbes 20 minutit. Samal ajal valmista klimbitaigen, sega lihtsalt kõik koostisained omavahel kokku, piima pane täpselt nii palju, et tuleks selline vedelamapoolne (kuid siiski tahke) tainas. Pane see kõrvale oma korda ootama.
Nüüd (kui supp on 20 minutit podisenud) võta kanatükid uuesti välja ning rebi kahvliga liha kontidelt maha. Pane kanatükid tagasi supi sisse ja lisa nüüd ka koor (ma kasutasin köögikoort, võib olla ka rõõsk koor või miks mitte vahukoor). Tee klimbid.
Klimbid saab teha nii, et võtad teelusikale tainast, pistad selle kuuma supi sisse ja, kui vaja, raputad lusikat natuke, et klimp lusika küljest lahti tuleks.
Kui kõik klimbid on valmis, pane kaas pooleldi potile ja lase sel tasaselt veel umbes 15 minutit keeda.
Maitse, kas supp vajab ehk soola või muud maitset juurde ja valmis ta ongi. Lase veidi jahtuda ning ... head isu!
Põhimõtteliselt on see ju vana hea kana-klimbisupp:)

Monday, December 13, 2010

Tuesday, November 16, 2010

Banaani-mustikakook suvelõpu mustikatest

Külmikust hakkavad suve lõpus korjatud marjad otsa saama, ainult mõned mustikad ongi veel järel. Muidu tegin sama kooki banaani ja punaste sõstardega, aga selle tegin viimaste puudumisel mustikatega. All ja kõige peal kakao tordipulber ja vahel 2 pakki tavalist kohupiima ning üks ricotta, 2 muna ja suhkur. Kohupiima peale panna 4 lõigutud banaani ja mustikaid. No ja nii ongi... 

Kadri Tulev

Tuesday, October 26, 2010

Kalmaar on limuste hõimkonda kuuluv kümne haarmega peajalgne.

Proovisin esimest korda ise teha kalmaarirõngaid. Muidu mulle väga maitsevad need. Kahjuks olin liiga elevil nende valkjast paelussjast välimusest ja kokanduslik pool kannatas seetõttu tugevalt. Ei saa just väga keeruline olla muna-jahu segus midagi praadida, aga ennäe. Mingil põhjusel panin ülipalju sidrunipipart ja lõpuks polnud muud tundagi kui vohav sidrunipipra maitse, lisaks veel üks teine piprasegu, mille ilmaasjata lisasin. Kalmaarid püüdsin nädalavahetusel Maardu järvest. Pool kilo on veel järgi kui keegi soovib.
Kui kellelegi veel kalmaar sümpatiseerib, siis võiks midagi põnevat teha sellest. Ideid?
--
Kadri Tulev

Friday, October 15, 2010

Pastel de Tres Leches...

... ehk hispaania keeles kolme piima kook. Ehk kondenspiima-unistus! See kook jäi mulle silma siit ja kohe tundsin, et pean tegema! Selleks, miks ma retsepti muutsin, oli mitu põhjust. Esiteks käisin poes ja nägin, et ilma suhkruta kondenspiima ei olnudki müügil. Ma ei mäleta täpselt, kust see kookospiima idee tuli, aga igatahe oli see üks hea otsus. Välja tuli üks imeliselt õhuline ja mahlane kook. Ka vahukoore asemel tegin mõnusama kreemi. Lisaks sobiks peale veel mõni hapukam mari, näiteks kirsid.

Kook:
2,3 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1/4 tl soola
5 muna
1,5 dl + 0,6 dl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
0,6 dl piima
1 purk kondenspiima
1 purk kookospiima
0,5 dl vahukoort (ülejäänu pakist kasuta kreemis)



Kreem:
1 pakk (500 g) ricottakreemi
tuhksuhkrut (maitse järgi, kuna kook on päris magus, siis ma väga palju ei pannud)
ülejäänud vahukoor

* Soojenda ahi 180 C.
* Eralda munakollased -valgetest.
* Vahusta munakollased 1,5 dl suhkruga helekollaseks. Lisa piim ja vaniljesuhkur ja sega. Lisa jahu, küpsetuspulber ja sool, sega kokku.
* Vahusta munavalged kõvaks, lisa 0,6 dl suhkrut ja vahusta edasi. Sega munavalged õrnalt taigna hulka.
Siin on kook valetpidi (ehk siis tagurpidi keeramata) :(
* Vala tainas vormi ja küpseta u 30–40 minutit (ma kasutasin natuke suuremat kandilist vormi). Kui kook on küpsenud, lase tal natuke jahtuda, siis võta vormist välja ja pane see tagurpidi (!) sellisele alusele, mis oleks koogist natuke suurem ja äärtega. Lase veel u 30 min jahtuda.
* Mikserda kokku kondenspiim, kookospiim ja 0,5 dl vahukoort. Tee koogi sisse kahvliga palju auke (kook peab ikka tagurpidi olema) ja vala siis piimade segu koogi peale, vaikselt. Kõike ei pea ära valama, kui tundub, et kook on "täis", siis ülejäänu võib alles jääda. Lase koogil vähemalt ööläbi külmkapis seista, aga pidi olema seda parem, mida kauem seisab.
* Kreemi tegemiseks vahusta ülejäänud vahukoor. Siis mikserda läbi ricotta ja tuhksuhkur ja sega lusikaga need omavahel kokku. Vala kreem koogile.


* Update - olen seda kooki nüüd hiljem nii teinud, et lõikan põhja pooleks ja mõlemale poolele panen (mitte küpsenud kihi poolelt) piimasegu, nii saab kook kõige rohkem hea maitset ja mõnusat niisutatust külge.

Sünnipäevatellimus

Eelmine laupäev tegin tellimustööna ühele inimesele (arvake ära kellele:p) sünnipäevapeol pakkumiseks singi-juustupirukaid ja neid banaanimuffineid. Aega läks pool päeva, aga nii mõnus oli teha:)

Sunday, October 03, 2010

Minu esimene isetehtud jäätis!!!

Tegin esimest korda ise jäätist! 
Pakk maksab 10 krooni! Lihtsalt mikserdan 10 mintsa ja chocochip sisse ja külmikusse ja hommikuks on jäts!!!
Niii lahe!!!

Tere tulemast uude koju šokolaadikook!

Tere kallid toidunaised!
Indoneesia on tõesti koogitegemise maa! Pean ükspäev fotokaga poodi minema. Liisi sa oleks siin paradiisis ja ei läheks lihtsalt randa vaid ahjuga kööki! Aga nüüd kolisin ja mul köök ka! Kahjuks ilma ahjuta aga šokolaadikooki saab ikka teha! 

Tavaline šokolaadimaitseline koogipõhi (siin müüakse seda küll tavalise koogi pähe aga noo mis ikka). Lõikasin kolmeks ja kihtide vahele mangomahla ja maasikamoosi ja natuke beanutbutterit ka! Valasin šokolaadiga üle ja sis avastasin, et see kook näeb välja nagu suuuuuur pontsik!!!! Aga hea tuli!

Päikest teile sinna!

Liisu

Thursday, September 30, 2010

Portobello seen kattega

Ükspäev poes nägin portobello seeni müügil ja kuna väga kallis ei olnud, siis ostsin. Kunagi, kui ma pea 10 aastat tagasi USAs käisin, sain seal portobello burgerit ja sellest ajast mäletasin seda nagu suhteliselt lihasarnast seent. Nüüd aga lugesin natuke internetist ja tegelikult ei ole see muu kui lihtsalt suur šampnijon. Igatahes, mulle maitseb.
Pakis oli 3 seent, sõin ühel päeval ühe, järgmisel teise ja kolmas jäi seisma ja lõpuks leidis tee prügikasti, kahjuks. Seenel lõikasin jala nii sügavalt ära, kui sain, et kattele rohkem ruumi teha. Täidise peategelane oli mul tatar (see oli veel napilt enne tatrapaanikt:P) ja sibula-küüslauguga praetud kalkuni hakkliha. Esimesel päeval segasin sisse veel mozzarella tükke ja riivjuustu, teisel päeval aga riivjuustu ja "seened õlis" purgist seeni. Poes anti neid ükspäev maitsta ja ma siis ostsin ka. Hästi head, aga suures osas ei meenuta väga seeni (suvalised ribad suurematest seentest) ja see segab mind söömisel. Kõik väiksemad ja ilusamad seened sõin purgist juba ära, muu sobibki toidu sisse segamiseks. Peale raputasin riivjuustu. Seent küpsetasin u 200 C ahjus, ma arvan 20 minutit. Minu arust hästi mõnus ja suhteliselt kerge õhtusöök.

Tuesday, September 28, 2010

Guacamole

Mul on nüüd dilemma - kas kirjutada eesti keeles või inglise keeles? Eesti keel oleks vist kohasem, aga inglise keeles on nii mõnus kirjutada:) Kõik meie lugejad – mis teie arvate?:) See postitus sai enne valmis, kui ma mõtlema hakkasin.... las ta jääda siis inglise keelde.

Boy, do I love Guacamole! Now that we have proper avocados in Rimi, I can make my own and don't have to wait for the next time I happen to go to South- or Central-America to have some. In that case I'd just have to give up on the dream of having some of the delicious guacamole any time soon. Anyhow, it's easy to make and good for you as well! I've come to realise that lime is the key ingredient so don't hold back on that.

What you need:
4–5 ripe avocados
1–1,5 juicy limes
1 tomato, diced
0,5 (red) onion, chopped
some cilantro (koriander)
salt and pepper

Peel the avocados, remove their pits and put them in a bowl. Smash them a bit with a fork, then add the lime juice and smash some more. The juice makes it easier. Then add all the other ingredients, season with salt and pepper and dig in! Eat it with nachos or whatever you like. It makes a great sauce on anything.

Monday, September 27, 2010

Red Velvet Cake and Nutella+Banana Bites

 Ok, let's get international! A very important thing has happened. While usually our blog is read by .. hmm ... maybe 5 people max, we now have an international reader! Straight from AMERICA (or the USA if you like it better this way)! So of course we have to be polite and write in a language he would understand. Besides, Red Velvet Cake was his special request and made for him.
I researched a little bit and while doing that found this recipe for Red Velvet Cupcakes. I immediately liked this idea as small cupcakes are so much more handy to eat as a party snack, plus they look adorable and cake would have been so serious and fancy-party-ish.
Making the batter was easy and really cool thanks to the red food colouring that made the buttermilk (I used the Estonian keefir) look very dramatic. I know I could have used beet juice or something natural, but I wanted the cupcakes to look very red and also I already had red food colouring at home so I went with that.
What you need:
1,6 dl flour
1/4 tsp salt
1 tsp cocoa (I used the bitter one)
60 g butter, at room temperature
2 dl sugar
1 large egg
1/2 tsp vanilla extract
120 ml buttermilk
some red food colouring (or beet juice)
1/2 tsp white vinegar
1/2 tsp baking powder (I used söögisooda)
For the frosting:
about 100 g cream cheese (e.g. Philadelphia)
some vanilla sugar or extract
confectioner's sugar
about 1 dl whipping cream

Sift together the flour, salt and cocoa. In another bowl beat the butter until fluffy, then add the sugar and mix with an electric mixer for a couple of minutes. Add the egg and mix and then add the vanilla extract. In yet another bowl mix the buttermilk and the food colouring. Now while leaving your electric mixer on low mix the flour mixture and the buttermilk with the butter mixture in 3 sessions (first some flour, then half the buttermilk, then flour again, rest of the buttermilk and finally all of the remaining flour). Combine the vinegar with the baking powder, let it fizz for a moment and stir it into the batter. Put the batter into the muffin cups and put into the oven on about 180 C. I used a cupcake tin with the smaller cups so I baked it for about 10–15 minutes.
For the frosting mix the cream cheese with the vanilla and confectioner's sugar, then add the whipping cream and mix with an electric mixer.

I honestly thought I had ruined the frosting when it didn't come out firm. I had planned it to look like it does on the pictures in the original recipe. But that didn't happen. Anyways the guests liked my cupcakes even though the frosting was a little runny. Or they were just being very polite, hehe. But they ate more than one so I suppose it couldn't just have been them being polite. I sacrificed one cupcake to make crumbles for decoration.


Nutella and Banana Bites
I found this recipe but decided to change it up and use Nutella and banana instead. I've always thought these two go together well. So it was all very simple - I bought the dough from a store (shame on me), divided it into 2 equal parts and rolled them out in turn. I cut the rolled out dough into squares and just put some Nutella and pieces of banana on them. Then I cut the other half of the dough into same size pieces (or at least tried to make them the same size), put one on each piece that had Nutella and some banana on it and pressed them together with a fork. Then brushed them with some egg and water mixture and added some chocolate sprinkles so that they'd look a little prettier. I baked them for about 10 minutes on 200 C.



What you need:
Some sort of dough (I used 500 g pärmi-lehttainas)
Nutella
1,5 bananas
1 egg
Sprinkles for decoration


Monday, September 20, 2010

Üks variant õunakoogist

Kõige pealt tegin taigna jahust, võist, soolast ja veest, lasin sel külmkapis seista ning rullisin selle siis hästi õhukeseks.
Lisasin siis ühe kihi rullitud martsipani (rullimisel kasutasin tuhksuhkru abi).
Seejärel terve hunniku kooritud ja tükeldatud õunu.
Kõige peale raputasin segu kaerahelvestest, fariinsuhkrust, sulavõist, tavalisest suhkrust ja vanilliekstraktist. Ma tean, et see näeb natuke hakklihapitsa moodi välja, aga tegelikult oli maitsev kook:) Tänu õunte koorimisele muutusid need küpsedes martsipaniga üheks suus-sulavaks pehmeks kihiks. Head isu!

Friday, September 17, 2010

Pirnitšatni

Sain sõber Veiko käest pirne. Otsisin asju, mis neist saaks teha ja otsustasin tšatni (chutney) kasuks. Eesti Keele Instituudi andmetel on see "India vürtsine puuviljakaste (liha juurde)". Minu oma väga vürtsine ei ole, aga hästi maitsev tuli see küll. Sõime seda mozzarellaga täidetud kanafileega ja suurim kompliment mulle/tšatnile oli see, et Marko võttis oma poest ostetud sweet chilli kastme ka välja, kuid korki maha ei keeranudki!:)
Retsept kohandatud nami-namist:
* võid (mul võis olla u 20–30 g)
* 1–2 spl veiniäädikat (ma alati mõtlen selle peale, et vanasti olid palju suuremad supilusikad ja panen siis natuke rohkem kui retseptis öeldud)
* 3 spl mett
* u 7 (mul olid väiksed pirnid) kooritud ja hakitud pirni

Sulata keskmisel tulel või, lisa mesi ja äädikas ja sega ilusti kokku. Lisa pirnid ja keeda (ära kõrveta!). Retseptis ütles 7–10 minutit, mul läks küll oma pool tundi. Päris kokku ikka ei keenud, aga mul olid kõvad pirnid ka. Vahepeal purustasin neid kahvliga. Lõpuks sain nii palju tšatnit, et jagus liha kõrvale ja ühe purgi panin külmkappi ka.

Tuesday, September 14, 2010

Männiriisikad

Rimis oli ainult selliseid peeneid purke müügil...
Ilusad seened.
Kõik vist juba teavad, et see sügis tähistab väga head seene-aastat. Käisin pühapäeval teist korda seenel, seda korda männimetsas ja sain oma lemmikuid - männiriisikaid. Väga palju ei saanud (pühapäeval kell viis metsa jõudes olime vist küll nädala viimased seenelised), aga 2 purgi jagu marineerimiseks ikkagi. Metsas oli palju pilvikuid, mis minu arust on äärmiselt kaunid seened, aga ma neid siiski ei korjanud.
Tillukesed seened on üle kõige.
Loodan, et mu marineeritud männiriisikad tulevad head, sest need on mu kõige lemmikumad seened - aah, milline lapsepõlve nostalgia, kui neid terve purk korraga süüa ei lubatud, aga nii väga oleks tahtnud ju.

Männiriisikad on lihtsalt nii ilusad seened - tugevad, kuivad ja hoiavad kuju, lisaks ei muuda nad korvis või hiljem kodus seistes värvi. Kuuseriisikad olid alguses ilusad oranžid, aga üsna kiiresti tõmbusid pruuniks.
Valmistamine. Erinevalt kuuseriisikatest, tuli männikaid esiteks 24 h leotada, vahepeal mitu korda vett vahetades ning seejärel 10 minutit veel kupatada. Kupatatud seened panin sõelale ja pesin neid külma veega. Siis valmistasin marinaadi (leidsin selle nami-namist): 1 l vett + 2-3 spl soola + 5 spl suhkrut + pipraterasid + paar loorberilehte. Keetsin seda veidi, siis lisasin porgandiviilud ja keetsin neid pehmemaks. Lõpuks lisasin ühe sibula viilud ja 2 spl äädikat. Mõne minuti pärast lisasin marinaadi sisse seened ja keetsin kõike u 5 minutit. Valmis ta saigi - seened purki (pesin neid enne hästi kuuma veega), jahtuma ja külmkappi.
Hoian pöialt, et marinaad sai hea. Kui seened purki olin pannud, mekkisin poti põhja jäänud vedeliku seest sibulat ja porgandit ja need olid küll njammid:) Äädikased asjad on täielikult mu südame vallutanud.


Monday, September 13, 2010

Ahjubanaanid chilli, jäätise ja karamellileiva puruga

Ma pole küll magustoidu inimene, aga kuna täna sooalsest kõht tühjaks jäi, improviseerisin olemasolevatest vahenditest magustoidu. Kõigepealt läksid ahju banaanid, millele raputasin peale kaneeli ja chilli pipart ning lõpuks tilgutasin meega üle (u. 5 min ahjus). Samal ajal kui banaanid ahjus olid, puruastin käte vahel 3 leivaviilu ja praadisin need pannil suhkru ja võiga krõmpsuks karamelliseks leivapuruks. Kuumad banaanid läksid jäätise peale, sinna otsa praetud leivapuru ning kõige otsa natuke mustikaid ja punaseid sõstraid.  Magusadoosi sai kenasti kätte :)

--
Kadri Tulev

Sunday, September 05, 2010

Liha!

Võtsin kokku kogu oma julguse ja tegin lihapraadi! See retsept jäi mulle silma eelmisel nädalal ja tundus nii maitsev. Pajaroad on mulle alati sümpatiseerinud - liha läheb nii pehmeks ja maitsvaks ja alati on kaasas see imeline kaste.


* Loomaliha, abatükk (mul oli pea 1,5 kg)
* soola-pipart
* rosmariini ja tüümiani
* küüslauk
* 2 sibulat
* 2 pudelit õlu (mul oli A le Coq Special)

Kuumutasin pannil õli, määrisin lihatükid külluslikult soola ja pipraga sisse ning praadisin kuumal pannil mõlemalt poolt pruuniks, nii umbes 2–3 minutit ühele poolele. Siis võtsin liha pannilt ära, keerasin kuuma maha ja viskasin sibula ning küüslaugu sinna. Küüslaugu puhastasin ja purustasin küüned noaga peale pressides. Sibula lõikasin pooleks ja siis mitte väga õhukesteks viiludeks. Segasin sibulat-küüslauku pannil umbes 30 sekundit ning seejärel valasin neile peale õlu. Kuna mul ei ole head nõud, millega saab nii praadida kui ka ahjus küpsetada, valasin siinkohal sibula-küüslaugu-õlu segu oma ahjuvormi ja valasin sinna ka ülejäänud õlu. Panin lihatükid ka sinna (lõikasin suured käntsakad enne pooleks/kolmeks), lisaks maitseroheline ja veel soola (umbes 1-2 tl). Kaas peale ja ahju! Umbes 150 kraadi juures 3 tundi küpsetamist. Mmm, liha läheb suus-sulavaks. Kui 3 tundi oli möödunud, võtsin paja ahjust välja ja tegin liha kahe kahvliga rebides tükiks. Kuna liha oli nii läbi küpsenud ja pehme, siis see tegevus kulges äärmiselt lihtsalt.

Liha kõrvale valmistasin kartuli-maapirnipüreed. Või, kui lihtsamalt väljendada, siis kartulpiutru, milles pooled kartulid olid asendatud maapirnidega. Püree kõlab lihtsalt kuidagi nii peenelt. Keetsin need pehmeks (sain ka õppetunni, et maapirn tahab kauem keetmist kui kartul!), lisasin võid ja sooja piima ja mikserdasin kõik ära. Maapirnid on väga maitsvad ja tervislikud, mõnusa pähklise maitsega. Tegelikult kogu praad oli hästi hea ja kokkuvõttes ka päris lihtne ettevõtmine.

Kuuseriisikad ja minu esimene marineerimine

Käisin täna metsas seenel ja sain terve hunniku kuuseriisikaid. Ma enne ei teadnudki neist seentest midagi, aga nüüd on nad mul juba ilusti purgis. Suuremad jätsin praadimiseks, aga enamik olid väiksemad ja nii sain kenasti pea 4 purki marineeritud seeni. Ma ei ole enne kunagi midagi maerineerinud, seega retsepti otsisin kiiresti internetist ja pistsin seened potti keema. Vahu eemaldasin ja siis lasin neil veel keeda kuni seened hakkasid põhja vajuma (ja keeduvesi muutus selgeks - nii oli retseptis öeldud, aga ma ise seda ei täheldanud tegelikult). Siis lisasin soola, pipraterasid, loorberilehti, veidi aega keedetud porgandiseibe, suhkrut ja äädikat. Kogused on siin toodud (seente marineerimine 1.), aga mul kahjuks ei olnud aega nii täpselt mõõta ja kõike läks tunde järgi. Maitsesin vedelikku ja tundus hea. Loodan, et hiljem on ka hea. Siinkohal, kas keegi võiks palun öelda, millal neid seeni nüüd süüa võib, kui kaua nad marineeruvad?:)

Saturday, September 04, 2010

Prm prm prmmmmmmm

Vahelduseks tavalisele muna+suhkur+jahu, mille vahel vaniljepuding ja banaan, sai sellest koogist hoopis šokolaadikook (lisasin taignasse kakaod), mille vahel šokolaadipuding ja kirsid (väga hea kooslus!). Ja see on siis trumm, kui keegi aru ei saanud:)

Kuna kook sai originaalis kandilisena küpsetatud (mul nii suurt ümmargust vormi lihtsalt ei ole), siis jäi materjali üle. Ja muid asju (täidist, kattematerjali jne) jäi ka üle ning Marko otsustas oma kingi ka teha. Sellest pilt kõige all.



Wednesday, August 25, 2010

Augustiunetuse pirukad

Panin hommikul pärmitaigna kerkima - oi kui hea see seekord välja tuli, kerkis nii ilusti ja oli üks tubli õhuline tainas!
Selleks, et müügiedu tõenäosust vähekenegi kasvatada (ja et endal oleks huvitavam ja lõbusam küpsetada), tuli mul mõte teha kujuga pirukaid. Reedal oli just sobiva suurusega südame vorm ka olemas (tavaline piparkoogivorm). Südamekujuliste pirukate tegemine oli natuke vaevarikas - kõige pealt tuli taignast välja lõigata südame kujud, siis need suuremaks rullida, sest pärmitainas tõmbub äärtest kokku (rullimise käigus kippus südame kuju vahepeal äratundmatuseni muutuma), siis ühele poolele täidis panna, teine pool peale sobitada ja lõpuks ääred kahvliga kokku pressida. Aga õnneks ma ei teinud seda kõike üksi! Minu, Merje ja Reeda koostöö sujus nagu liinitöö. Ainult, et meil ei olnud liinitöö ... nunnu pirukaküpsetamise hommik oli hoopis:)
Pirukate täidis koosnes tükeldatud singist, riivitud juustust, maitsetaimedega pastakastmest, natuke läks ka ketšupit ja adžikat. Pealt lakkisime pirukad muna-tsipakese vee-basiiliku (kuivatatud)-seguga.
Südamepirukad olid ülimenukad:)

Saturday, August 21, 2010

Õunakook martsipani ja kvaliteetse Guatemala rummiga

Koostisosad:
PÕHI:
jahu
või
soola natuke
vett
TÄIDIS:
õunu, ikka korralikult
suhkrut-kaneeli
vanilli
martsipani
rummi

Tänase tähtsa päeva puhul läks kordusele ka eelmise nädala Püha Müristuses pakutud õunakook, mis klientidele väga maitses ja muidu kiitust sai. Iseenesest väga lihtne kook. Põhjaks on jahu+või+sool+vesi taigen. Ma ei oska koguseid anda, sest tegin seda esimene kord ema õpetuse järgi (üks sõelatäis jahu, pakk külma võid ja natuke külma vett) ja teine kord tegin tunde järgi. Muidu tuleb külm või hakkida jahu-soola segusse, ise olen viimasel ajal tükke väiksemaks muljunud sõrmede vahel. Kui või on väga väikesteks tükkideks, lisada vähese haaval külma vett ja tainas palliks sõtkuda. Pall panna külmkappi seisma umbes pooleks tunniks, siis võib lahti rullida. Rullin taigan väga õhukeseks, sest põhirõhk on õuntel.
Vahele läheb õunatükke täitsa palju, suhkru-kaneeli segu, martsipani tükke (hästi väikeseid) ja natuke rummi. Viimasel ajal olen martsipani ka laiali rullinud, mitte enam tükiks lõiganud. Siis panen martsipani otse taigna peale ja seejärel suhkru-kaneeli-vanilli-rummisegused õunatükid. Kui see segu seisab, tekib sinna mõnus vedelik, mis tuleb koos õuntega kahe õhukeseks rullitud taignakihi vahele panna ja siis ahju u 180–200 kraadi juures küpsema. Küpsemisaeg on, ma arvan, umbes 30-40 minutit. Kuni pealt on ilus kuldpruun, nagu ikka:) Kook on kõige parem jahtunult, kuid soojalt saab seda ilmselt näiteks nautida ka jäätisega. Jahtunult on hea peale raputada tuhksuhkrut.

Kilu ja pošeeritud muna

Pireti ja minu koostöös valminud uuekooli kiluvõileib. Mekkisime seda ükspäev Kaupsi all olevas Muahhi kohvikus ja nüüd tegime iseseisvuspäeva puhul natuke peenema hommikusöögi ja serveerisime seda oma käe alt tulnuna.
Koostisosasd:
Leib (meil oli Jassi seemneleib)
ruccola
peet
kilu
muna
soola-pipart

Kõikse enne tuleb võtta taldrik ja sellele asetada ruccolat, siis tuleb leib röstida ja panna salatilehtede peale. Leivale natuke peeti panna, meil oli riivitud keedupeet, aga võib ka viilud vms panna. Siis kilusid paar-kolm ja siis kõige peale pošeeritud muna. Ma ei olnud seda kordagi enne teinud... aga õnneks on olemas kõike õpetav youtube, kust ma mitmeid erinevaid õpetusvideosid vaatasin ja tundus, et oskangi. Põhikomponendid on äädikat vette panna (mul oli väike pott ja panin 2-3 spl riisiäädikat, sest muud ei olnud) ja tekitada keeris enne muna sisse panemist. Ja muna ei tohi vette lahti lüüa, vaid see enne kuskile anumasse panna, millest on mugav see sujuvalt vette valada. Aaaa, ja veel on tähtis, et vesi ei keeks, vaid hmm kahiseks on vist see nimi. Auraks ja natuke nagu mullitaks.
Ühesõnaga, mul tuli see esimese korraga päris kenasti välja ja leivad olid nii head. Kui oled muna kilule pannud, siis raputa soola-pipart peale ja ongi valmis. Kui tükke lõikad, siis munakollane voolab kastmeks kõige peale. Njamm!

Tuesday, August 17, 2010

Suvikõrvitsa laevake

Uku isa andis meile oma kasvatatud suvikõrvitsa ja täna raiusin selle  suure terava noaga pooleks ja toppisin sinna vägisi sisse hakkliha, kodujuustu, tomati, muna-kohvikoore segu! Kõrvits küll kiunus, aga kui ma lisasin segule veel mõned kadakamarjad ja maitseained, leppis ta oma saatusega ja arvas, et kõige peale võiks lõpuks tekiks panna ka riivjuustu. Nii ma siis tegingi. Hakkliha praadisin eelnevalt pannil sibula ja küüslauguga ning seejärel tegin kausis segu, õõnestasin poolikud suvikõrvitsad ja lisasin täidise. Ahjus oli va elukas üsna kaua, sest suvekõrvits on üsna suur tegelane.  Valmis ta sai ja söödud sai kah, pool on veel külmikus, sest poolest täidetud suvikõrvitsast sai 2 inimest söönuks küll!
Selline tähelepanek veel, et võib-olla oleks võinud kõrvitsale enne segu lisamist raputada peale veidi soola. Ilma maitseaineteta pole suvikõrvits iseenesest suurem elamus, aga kui segu ise on maitsekas, siis on vist kõik OK!

--
Kadri Tulev

Tuesday, August 03, 2010

Katsetus kurkidega

Katsetasin esimest korda kurke hapendada. Retsepte selleks on mustmiljon vist, iga üks teeb veidi erinevalt. Ma otsisin siis kõige klassikalisema välja ja panin purki kihiti kurgid, tillivarred, mustsõstralehed ning küüslaugu. Peale valasin soolvee. Järgmiseks hommikuks oli krõmps kurk valmis! Ainult veidi nihu läks see, et panin liiga palju soola. Millegipärast oli mul arusaam, et soola peab palju olema. See oli vale. Piisanuks 2 supilusikast. Mina panin 6.
Kurke on meil veel mitu kilo niiet jõuan parandada end. Uku tegi enda moodi ka 3 liitrise purgi ja siis võrdlesime, tema oma oli parem. Ma nii lootsin, et saan pähe teha kurgivõistluses talle, aga seekord ei õnnestunud.
Kes ülesoolatud kurke soovib, siis ma võin pakkuda!
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Sunday, July 25, 2010

Kanapirukas


Viiimasel ajal meeldib mulle taigent rullida, kohe kihk on seda teha. Ma ei tea kas see on mingi anger management teema, vajutada taignale rulliga kõvasti peale ja end suure ja hirmsana tunda,  halvasti öelda taignale ning karjuda talle midagi roppu ja kõige tipuks anda paar hoopi lahtise käega vastu siilmnägu talle, haha. Ei no tegelikult ma nii ei tee, ausalt. Igaljuhul otsustasin teha soolast pirukat. Rullisin alla ühe kihi lehttaigent, vahele panin segu keedetud riisist, praetud kanahakklihast, sibulatest, porganditest, maitseainetest ning peale jällegi kiht lehttaignat. Viimase kihi ja segu vahele puistasin veel õrna kihi riivitud juustu. Pirukas oli ahjus 10 minutit ja nüüdseks olen veerand juba nahka pannud.
Ja väike tähelepanek- kui toas on 30 kraadi sooja, siis võiks tegelikult kõik ahjuga seotud tegevused edasi lükata....
--
Kadri Tulev
kadri@misu.ee
koduleht: www.misu.ee
telefon: (+372)5186650

Thursday, July 22, 2010

Imeline salat

Käin tihti pärast tööd Stockmanni toidupoes ja eriti tore on see, et just kella 17 paiku pakutakse seal alati midagi maitsta. Üleeile esitleti erinevaid Hispaania oliiviõlisid ja selleks puhuks oli valmistatud üks salat, mille kastmesse ühte neist oliiviõlidest pandud oldi. Mmm-mmm-mmm, see salat oli küll maitsev. Kiirelt heitsin pilgu peale, millest see valmistatud oli ja eile taastootsin selle veidi erinevalt oma kodus!

Salat:
* Värsket kartulit, keedetud parajate tükkidena
* Vürtsikilu, viilutatud (Stockmannis oli kasutet anšooviseid)
* Vutimune, keeda 5 min, koori ja poolita
* Kirsstomateid, poolitatud
* Kappareid (minu lisatud)
Kastmeks:
* Oliiviõli u 0,5–1 dl
* Veiniäädikat (mul oli punane) u üks sorts
* Dijoni teralist sinepit u 1 tl
Samas siia sobiks lisada ka mett, aga minul ei olnud seda ja ei ütleks, et salatil millestki puudu oleks olnud. Tõesti maitsev õhtusöök sai, aitäh Stockmann ja see tore naine, kes seal töötab, toite maitsta annab ja alati hädas sind aitab (andestust, ei ole eraldi eesmärgiks reklaami teha, aga kodupood ju ikkagi ja tõesti seal on meeldiv teenindus).