Meekook

Meie pere kõige traditsionaalsem kook, enamasti jõulude ajaga seotud, aga ka mu vanema venna lemmikkook. Suvel vist nii magusat kooki väga keegi ei tahakski süüa, aga talvel..mmm.
Olen alati poe meekookidele natuke ülevalt alla vaadanud, sest kui korra oled seda meie versiooni proovinud, enam naljalt hapukooretäidise pool ei vaata. Vähemalt mina usun nii:)
Koogiga on natuke mässamist, aga see kõik on seda väärt. Kondenspiim ja või - kas selles koosluses saab üldse midagi valesti olla?

Mõõdud olid meil vanasti nii nagu siis asju mõõdeti - klaasides, arvan, et 1 klaas peaks olema umbes 2 dl ja panen retsepti nii kirja.

Tegelikult on parem purgid potti külili panna!

* 2 dl suhkrut
* 2 spl mett
* 60 g võid
* 1 tl söögisoodat
* 2 muna
* 6 dl jahu

* 2 purki kondenspiima suhkruga
* 250 g võid






Alustada tuleb kondenspiima keetmisest. Pane purgid potti, kata veega ja keeda kolm tundi. Kuna keemisaeg on üsna pikk, jälgi, et vesi ei väheneks purkidest allapoole. Vajadusel vala vahepeal keevat vett juurde. Pärast kolme tundi võta purgid välja ja jäta jahtuma.

Taigna tegemiseks vali pott, mis mahub teise potti (tainas tuleb kokku segada veevannil) ja pane väiksemasse sisse suhkur, mesi, või ja söögisooda. Kaussi pane valmis 6 dl jahu. Kuumuta segu veevanni kohal kuni see on ühtlane mass, võta siis tulelt ja sega sinna sisse kaks muna. Klopi kuni munad on segunenud ning seejärel vala tainas jahule ja sega see palliks. Pane taignapall toidukilesse ja jäta mõneks ajaks külmkappi seisma.

Taignast tuleb küpsetada kolm põhja. Kuna taignas on mesi sees, on see üsna kleepuv ja parim on seda rullida kahe küpsetuspaberi vahel. Ma valisin välja kandiku, millele kook hiljem asetada ja joonistasin küpsetuspaberitele tagumisele poolele märgised, et kõik põhjad saaksid ühe suurused. Siis on lihtsam kooki pärast kokku panna. Küpseta põhjad 180 kraadi juures ükshaaval kuldpruuniks, see ei tohiks võtta rohkem kui 10 minutit (ühe põhja kohta), jälgi protsessi väljanägemise järgi. Valmis põhjal lõika kohe ääred parajaks ning pane ülejäänud tükid kõrvale jahtuma - nendest saab puru koogi peale.

Kreemi jaoks võta kondenspiim purkidest välja, see on mõnusalt pruun ja karameljas, ja pane see kaussi, kus sees on sul hea mikserdada. Lisa sellele 250 grammi sulavõid. Mikserda ettevaatlikult, et sulavõi pritsmed sulle peale ei lendaks, vajadusel kata kauss alguses salvrätiga vms.

Koogi kokku panemiseks alusta põhjast, pane sellele kolmandik kreemi, siis teine põhi, kolmandik kreemi, kolmas põhi, ülejäänud kreem ja kõige peale lõigatud äärtest tehtud puru. Puru saab teha kotis taignarulliga, sõrmede vahel või köögikombainis - kuidas endal kõige parem on.

Kõige maitsvam on kook järgmisel päeval, kui ta on saanud natuke n-ö tõmmata.

Kondenspiim - ise tegin

See ettevõtmine oli ka pulmaga seoses (läks vanemate kingikorvi). Ammu olin lugenud Kokkama Ragnega blogist kondenspiima keetmise kohta,  aga alles nüüd võtsin asja ise ette. Mul ta päris selline veniv ei tulnud, pigem natuke vaniljepudingu sarnane, aga igatahes maitsev ja teinekord proovin veel.

1 l piima
300 g suhkrut
vanilliekstrakti

Keeda tasasel tulel segu kuni selle paksenemiseni (umbes tund või veidi kauem) ja arvesta, et jahtudes pakseneb see pisut veel.

Tähetund

Mina ja njammdzhemm olime ajakirjas:) 2012. aasta septembri "Anne & Stiil"

Pulm ja vahukommid

Tüdrukute õhtu raames viisid kallid sõbrannad mu Heidi Parki kondiitrisse, kus armas Heidi õpetas meile muuhulgas vahukommide valmistamist. Täitsa lahe värk ausalt öeldes - poe vahukomme ei puutu ma sõrmeotsagagi (kui ma neist just koogi peale katet ei valmista), aga isetehtud vahukommid maitsevad palju-palju paremini! Ja nagu mulle juba tavaks, eriti hästi maitses vahukommitainas.
Otsustasin pulmadeks teha kõigile nimesildina väikese kotitäie vahukomme. Arvestades seda, et esimene pannitäis läks retsepti kohandamise käigus aiataha, tegin kokku umbes 550-600 vahukommi. Aga see kõik toimus suhteliselt valutult ja kiiresti, üks õhtu ainult sõrm natuke andis vormi pressimisest tunda (pulma jaoks otsustasin teha südamekujulised kommid, muidu saab neid väga mugavalt ka kääridega lõigata). Ostsin spetsiaalselt kommide tegemiseks köögikaalu ja termomeetri, tsellofaanist kotid sain Suhkrukunstist.
Retsept ütles 80 grammi mune, aga see jäi täpselt kahe ja kolme muna vahele, seega otsustasin kasutada kolme muna ja suurendasin natuke želatiinikogust. Sain kenasti ühe ahjupannitäie komme.

35 g želatiini*
118 g vett

500 g suhkrut
150 g mahla (75 g vett, 75 g siirupit)
3 munavalget
Pisut soola

* mulle tundus, et kõige parema tulemuse saab Santa Maria želatiiniga.

Esiteks valmista ette pann, pane sellele küpsetuspaber nii pikalt, et see kataks panni põhja ja samas saab sellega panni kogu pikkuses kinni katta. Määri hooelga võiga või, veel parem, kata paber pihustatava rasvainega.
Pane želatiin vette paisuma.
Pane munavalged ja sool kaussi, hea oleks, kui sul on selline mikser, mis saab omaette toimetada või palu keegi teine appi.

Sega suhkur ja vedelikud potis ning kuumuta segu täpselt 115 kraadi juurde. NB! segada tohib ainult alguses, kui segu juba keema tõuseb, ära seda enam liiguta. Samal ajal vahusta munavalgeid keskmisel kiirusel ja kui siirup on 115 kraadini kuumenenud, vala see vaikselt munavalgete sekka, mikser samal ajal töötamas. Vahusta edasi kuni segu on veidi jahtunud (kui saad kätt 10 sekundit kausi vastas hoida, on ok või katsu sõrmega segu).
Soojenda želatiini-veesegu vedelaks ja lisa see samuti mikserdamise ajal segule.
Põhimõtteliselt ongi kõik - imetle seda kaunist läikivat vahukommimassi:)
Vala segu pannile küpsetuspaberile, aja ühtlaselt laiali ja kata paberiga. Jäta seisma, mina tegin segu valmis õhtul ja tükeldasin järgmisel õhtul, aga ilmselt piisab ka lühemast ajast (nt üleöö seismisest).
Kui komm on tahenenud, võid selle kääridega parajateks tükkideks lõigata või vormiga lõikuda. Raputa kommidele tuhksuhkrut ka peale, et nad üksteise külge ei kleepuks.

Madala süsivesikusisaldusega burger..

.. ehk saiata burks

Eelmine nädal olin ühel kuumal suvepäeval ühes kaunis Eestimaa rannas ja seal oli üks kummaline perekond. Neid oli palju, nad olid lärmakad, jõid 30 kraadise ilmaga rannas viina ja lisaks kõigele olid nad väga kogukad, nii vanemad naised kui ka erinevas vanuses lapsed (viina joovad meesterahvad olid kõhnemad). Mõtlesin selle asja peale, et maailm on rasvumas ja kas see probleem on juba otsapidi ka Eestisse jõudnud. Ise püüan oma toitumist enamvähem jälgida ja süüa võimalikult palju headest toorainetest ise valmistatud toitu. Mu mõtiskluste lõpetuseks leidsin täna reader-ist Pioneer Woman-i Low-Carb Burgerid, mis tundusid juba päeval nii maitsvad, et tegin õhtul järele. Hamburgeri juures on mulle alati kõige vähem sai meeldinud ja ka kehakaalu küsimustes tunnen, et sai ja saiatooted mõjutavad mind kõige rohkem. Ilma saiata tunneb pihvi ja värskete koostisosade maitset ka palju paremini.
Mina tegin kapparitega kalkunikotletid ja mässisin need koos teiste koostisosadega salatilehtede sisse. Maitsestasin Vertigo tehtud pesto ja Caesari salati kastmega ja tulemus sai tõeliselt maitsev. Vertigo pestot ja salatikastet soovitan ka julgelt.

450 g kalkuni hakkliha
maitsestamiseks soola-pipart või muid maitseaineid
tsipake teravat kastet
väike purk kappareid

Sega kõik koostisained kokku, mätsi neli kotletti ja küpseta 200 kraadi juures pöördõhuga programmiga ahjus küpseks (pealt pisut pruunikaks). Ahjust väljavõetud kuumale kotletile aseta peale viil juustu ja jäta see veidikeseks jahtuma.
Kui kotlet on katsumiseks soe, võta suur salatileht, pane sinna kotlet juustuga, tomativiil ja paar sibularõngast, avokaadot ning kastmeid. Aseta peale teine salatileht, vajadusel ka kolmas ning mässi need ümber kotleti ja muu täidise. Võta taldrik alla ja salvrätik lähedale ning asu sööma. Head isu!

Arbuusilimonaad

Eile valmistasin arbuusilimonaadi, retsept pärit Tasty Kitcheni retseptide baasist.
Olude sunnil (blender läks katki) tegin ma jooki miksriga ja mõnes mõttes oli see hoopis palju parem. Halb oli see, et veidi arbuusimahla pritsis laiali, aga seda sai oskuslikult kiire on-off nupu lülitamisega peaaegu vältida. Hea oli aga see, et ei olnud vaja arbuusi seemnetest puhastada - mikser neid ei purusta ja pärast tuli kogu mass nagunii läbi sõela ajada, siis jäid kõik seemned sinna maha. Panen kogused kirja umbkaudselt, kõike tuleb, nagu ikka, vastavalt oma maitsele ja kättesaadavatele koostisainetele reguleerida. Näiteks eile sain poest sidrunid, mille koor oli sama paks kui viljaliha osa sees. Või ka mesi on tihti erineva maitsetugevuse ja -omadustega. Arbuus oli mul keskmise suurusega.

* Poole arbuusi viljaliha
* 1–2 sidruni laimi mahl
* 1–2 spl mett
* Mineraalvett
* 3-4 lehte värsket piparmünti

Tükelda arbuus kaussi, pigista sinna sidrunilaimimahl ja lisa mesi. Mikserda või blenderda (blenderis kasuta ilma seemneteta arbuusi) segu läbi ning pressi see siis läbi peene sõela. Serveeri külma jooki vahekorras  2/3 arbuusimahla + 1/3 mineraalvett. Mõnusalt maitsev ja värskendav suvejook. Kahjuks mitte nii hea, kui Guatemalas saadud arbuusi liquado:( aga see oli ka üks parimaid jooke, mis ma üldse joonud olen. Järgminekord proovin seda jooki hoopis laimidega, arvan, et siis on veel parem!

UPDATE! Tegin arbuusilimonaadi laimidega, lisasime ka värsket piparmünti ja tulemus oli täisulik!

Varsti tulekul.. tainas

Sain kätte mõni aeg tagasi tellitud kokaraamatu. Järgmised postitused tulevad ilmselt taigna teemadel..

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi

Sünnipäev vol 2 - rabarberi-kookosekook

Sõbrannad käisid ka sünnipäeva puhul külas ja tõid selle vapustavalt ilusa koogialuse mulle!:) Mina omakorda pakkusin vastu seda Perenaine.ee'st leitud retsepti järgi tehtud kooki, mille sain kohe ka uue aluse peale paigutada. Veidi muutsin retsepti ka, panen ta siia üles nii, nagu mina teda valmistasin. Tavalise piima asemel lisasin taignasse kookospiima ja rabarberi kogust suurendasin. Igatahes on hea kook - tegin seda kaks korda ja mõlemad korrad sai see kiitust:)

Põhi:
100 g toasooja võid
1 dl suhkrut
1 muna
1 dl nisujahi
1 dl kartuli- või maisitärklist (ükskord kasutasin üht, teine kord teist)
1 tl küpsetuspulbrit
2 dl kreemjat kookospiima

Täidis:
500 g rabarberit
u 1 dl suhkrut

Peale:
50 g toasooja võid
0,5 dl suhkrut
4 dl kookoshelbeid
1 suur muna
1 tl vanillisuhkrut või -ekstrakti

Kuumuta ahi 175 kraadini ja valmista ette koogivorm.
Vahusta või suhkruga ja lisa siis vahustamist jätkates muna. Lisa kõik muud koostisained ja sega vaid nii palju kui vaja, et kõik omavahel seguneks. Pane tainas vormi ja puista ühtlaselt peale õhukeselt lõigatud rabarberitükid ning raputa neile suhkrut. Küpseta umbes 30 minutit (mitte pöördõhuga programmiga). Sega omavahel kõik katte koostisosad ja pane tekkinud puru/tainas koogile enamvähem ühtlaselt peale ja küpseta veel u 20 minutit, viimased 5 minutit keerasin pöördõhuga programmi tööle, et kook pealt kenasti kuldpruuniks läheks.

Peedi-šokolaadikook

Sünnipäev on mul nüüd juba möödas, aga teen siia ikkagi märke sünnipäeval kontoris pakutud koogist. Leidsin laheda peedi-šokolaadikoogi retsepti, mis sobib hästi mu töökoha tervisliku joonega ja lõppkokkuvõttes oli üks täitsa maitsev kook. Kreemis pettusin ja oma kogemuse põhjal ei soovita Joy the Bakeri antud retsepti kasutada - jube palju võid ja üldse kõik kokku ei tulnud ilus kreem välja. Sain hakkama, aga oleks saanud ka paremini, kui oleks olnud aega uus teha. Kuna ma kreemiga rahule ei jäänud, siis selle retsepti siia ei kirjuta, aga oleksin kasutanud pigem toorjuustust, tuhksuhkrust ja vahukoorest tehtud kreemi - see hoiab hästi vormi ilma tohutu tuhksuhkru koguseta ja on ka natuke mõnusalt hapuka maitsega. Välimust aitasid veidi parandada cake-pops'id, mille valmistasin küpsistest ja sellest samast roosast kreemist ning katsin šokolaadiga.

Retsept (sellest saab 2 kooki, mis annavad koogi kaks kihti):

2 väiksemat peeti
1 spl õli
175 g toasooja võid
2,3 dl pruuni suhkrut
1,75 dl suhkrut
2 suurt muna
1 tl vaniljeekstrakti
5 dl jahu
1,6 dl kakaod
1 tl söögisoodat
0,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
3 dl kefiiri

Küpsetasin eelmisel õhtul peedid vähese õliga hõbepaberisse mässituna pehmeks (200 kraadi juures veidi üle 1 h) ja jahutasin maha. Järgmisel päeval sai neid siis kergelt koorida ja riivida. Samas müüakse meil poes ka juba riivitud peeti, aga seekord tahtsin kõik ise otsast peale teha. Koogi sisse läheb u 2 dl peenikeselt riivitud peeti, kreemi sisse ja selle värvimiseks jäta umbes 2 tl peeti, mis enne kasutamist kahvliga läbi pressi.
Kuumuta ahi 180 kraadini ja valmista ette kaks koogivormi.
Vahusta kokku või ja suhkrud, u 3-5 minutit. Lisa ükshaaval munad ning seejärel lisa peet ja vanilliekstrakt.
Teises kausis sega kokku jahu, kakao, söögisooda, küpsetuspulber ja sool. Lisa umbes pool sellest segust või-suhkru-munasegule, siis aeglaselt vahustades kefiir ja siis teine pool kuivaineid. Sega vaid nii palju kui vaja, et kõik ühlaseks muutuks. Tainas on paks, valada seda hästi ei saa.
Küpseta kooke umbes 30 minutit, proovi valmidust puust hambaorgiga. Enne koogi kokku panemist jahuta põhjad täiesti maha.

Vaniljelimonaad

Valmistasin ükspäev limonaadi. Seda päris ameerikapärast sidrunitest tehtud limpsi, mida filmides lapsed oma maja ees möödujatele müüvad. Leidsin hästi isuäratava retsepti, mis kasutab ka viniljekauna. Tundus maitsev ja valmides õnneks selgus, et ka on maitsev. Ilus näeb välja ka:)

Retsept Simply Scratch'ist:
2,5 dl suhkrut
2,5 dl vett
1 sidruni koor
1 vaniljekaun (või ekstrakti)
1 näpuotsatäis soola

Pane kõik koostisosad potti ja kuumuta kuni suhkur on sulanud. Keeda veidi veel, et siirup pakseneks. Seejärel kurna see läbi marli näiteks pudlisse. Jahuta siirup maha.

Limonaadi tegemiseks läheb vaja veel siduneid, vett ja mineraalvett. Mulle väga gaasilised joogid ei meeldi, selle pärast panin veidi üle poole kogusest tavalist külma kraanivett ja siis lisasin mineraalvett, et veidi limonaadim ikkagi oleks. Värskelt pressitud sidrunimahla, siirupi ja vee vahekorra soovitan ise paika timmida, see oleneb palju sidrunite suurusest ja mahlasusest ning isiklikust maitsest. Mina panin 1,5 liitri peale umbes 4 sidruni mahla, 1 dl siirupit ja ülejäänud vett. 

Mee-ploomikana ja Key Lime Pie koogid

Tegin esimese roa oma uuest lemmikkokaraamatust. Toit sai tõeliselt maitsev ja kahjuks juhtus nii, et selleks ajaks, kui tuli meelde pilti teha, olid taldrikud juba tühjad.. Tuleb lihtsalt mind uskuda, et see oli üks imeline roog. Minu ainuke muudatus retseptis oli see, et asendasin kolmandiku sojakastmest ploomikompotivedelikuga, lihtsalt et tummisust vähendada ja ploomimekki juurde saada. Teiseks oli see ka üsna sobiv muudatus, sest ostsin moosi asemel kompoti. Olen kindel, et meie maitsele sobis see väga hästi.

Vaja läheb:

6 kanakintsu (naha ja kondiga)
7 dl punast veini
3 loorberilehte

1 u 365 g purk ploomikompotti

2,3 dl mett

4 dl sojakastet + ploomikompotivedelik

paar kuivatatud chillikauna (vms)

oliiviõli

4 küüslauguküünt

5 ploomi

munanuudleid

rohelist sibulat

Kõige pealt aseta kanatükid u 5 dl veini sisse tunniks ajaks marineeruma, lisa veinile ka loorberilehed!

Teises kausis sega omavahel kokku püreestatud ploomid kompotist, mesi, sojakaste ja ploomikompotivedelik, soovi korral purusta segusse ka paar kuivatatud chillikauna (või lisa mingit muud tulist maitseainet). Haki 4 ploomi väiksemateks tükkideks. Tunni möödudes võta kanatükid veinist välja ja kuivata hoolega (mina seda ei teinud ja järgmine samm kujunes lausa veidi eluohtlikuks). Kuumuta pann või haudepott keskmisele kuumusele ja prae kanatükid kuumas õlis pruuniks ja nahk veidi krõbedaks. Minu kanatükid olid veinised ja õli hakkas paukuma ja plahvatama nii et pidin põlle, rätiku ja potikaane taha peituma:). Edasi pane kanatükid haudepotti, lisa küüslauk (mina kasutasin siinkohal küüslauugupressi) ja prae keskmisel kuumusel paar minutit, et maitsed valla pääseks. Lisa ülejäänud vein, hakitud ploomid ja soja-meesegu.

Lase kogu kupatusel keema tõusta, siis vähenda kuumust, pane kaas peale ja lase roal 2 kuni 2,5 tundi vaikselt podiseda.

Valmista munanuudlid vastavalt pakendi juhtnööridele. Serveeri roog munanuudlitel, ära kastmega tagasi hoia ning kaunista toit viimase ploomi viilude ning hakitud rohelise sibulaga. 

Magustoiduks oli Key Lime Pie (kuigi ilmselt ei olnud mul kasutada Key laimid) individuaalsete magustoitudena.

6 magustoidu (või 1 koogi) tegemiseks läheb vaja:

10 Graham küpsist

50 g võid

1 purk suhkruga kodenspiima

4 laimi

4 muna

Veidi suhkrut

Soovi korral vanilliekstrakti

Purusta küpsised, sega sulatatud võiga ja jaota vormide põhja. Sega kokku munakollased, kondenspiim ja laimidest välja pressitud mahl. Jaota segu vormidesse. Järgmine samm (küpsetamine iseenesest) ei ole kohustuslik, aga mina panen munavalgete vahustamise ajaks koogid 180 kraadisesse ahju. Vahusta munavalged - kui vaht on juba valge ja kõva, lisa suhkur (maitse järgi, kuna koogi kollane osa on üsna magus, panen reeglina munavalgetele vähe suhkrut) ja soovi korral vanilliekstrakti (kasutan siinpuhul vanillipastat). Vahusta kuni vaht on kõva ja läikiv. Pane munavalgevaht koogikestele peale ja pista need tagasi ahju (nüüd kasutan pöördõhuga programmi) kuni vaht on pealt kuldpruuniks muutunud. Enne söömist jahuta koogid kindlasti maha, hea oleks, kui saaksid neid ka mõned tunnid (või üleöö) külmkapis hoida. Aususe huvides olgu öeldud, et mul jäi tegelikult munavalget üle, ei mahutunud kõik kookide peale ära.

Munadepühad

Mina valmistasin täna selliseid pühademunasid. Otse blogist Raspberri Cupcakes, geniaalne mõte ja lihtne teostus:)
Valmistasin 16 muna ja selleks läks vaja:

16 šokolaadimuna (kasutasin mingeid soodsamaid ja ka Kinder mune)
400 g köögi toorjuustu

1 dl tuhksuhkrut
1 tl vanilliekstrakti
1 väikese sidruni mahl
200 ml vahukoort (üks tavaline pakk)
Natuke suhkrut ja vanilliekstrakti

4 spl mangomahla
2 spl kõrvitsamoosi
2 spl võid

Lõika sakilise noa abil munadelt "kaas" pealt ära, nii suurelt, et mänguasi seest välja mahuks.
Mikserda läbi toorjuust, tuhksuhkur, vanilliekstrakt ja sidrunimahl - paar minutit, kuni segu on ühtlane.
Vahusta eraldi kausis vahukoor vähese suhkru ja vanilliekstraktiga kuni see on pehme vaht, mitte liiga kõvaks. Sega ettevaatlikult vispli abil vahukoor toorjuustusegusse. Täida munad tordipritsi või lusika abil - mina kasutasin tordipritsi, see oli küll väga mugav ja puhas. Pane täidetud munad külmkappi seisma.
Madalal kuumusel sega kokku mahl, moos (kõrvitsamoosi asemel sobib ka muu marmelaaditaoline kollane moos) ja või. Sega kuni või on sulanud ja segu ühtlane. Seejärel jahuta ja pane segu külmkappi tahenema. Mina lasin oma moosisegu ka läbi sõela, sest kõrvitsamoos on mul tükiline. Hiljem, kui segu on paksem, võta väikese lusikaga munadelt natuke toorjuustu vähemaks ja pane sinna moosisegu. Lase munadel külmkapis seista ja veidi enne söömist alles võta välja.
Minu arust lahedad, eriti lihavõttepühade ajal:)

PS maha lõigatud šokolaadimuna mütsid jätan alles, neid saab teine kord mõne küpsetise sisse panna või näiteks glasuuriks sulatada. Muidugi võib need ka kohe ära süüa.

Tõsiselt hea kirsimagustoit

Tegin eile kirsimagustoitu, mis viis mu enda keele ka alla.

Tõsiselt maitsev, mulle muidugi on alati kirsid väga meeldinud, aga selle küpsetise juures on see hea, et võib kasutada ükskõik milliseid marju ja seega tänu variatsioonidele ei muutu see igavaks.Taaskord leidsin retsepti Pioneer Womani lehelt, tundub, et ta on mu iidol veidi. Tellisin just ka ta uusima kokaraamatu ja võin julgelt väita, et see on mu lemmik kokaraamat! Lisaks sellele, et seal on retseptid väga hästi esitatud ja lihtsalt järgitavad, rääkimata nende isuäratavusest(!), on seal toidupiltidele lisaks ka pildid hobustest! Mis võiks olla veel lahedam..

Järgmine kord panen vormide alla panni küpsetuspaberiga:)

Igatahes, siis need kirsikoogikesed, nagu ikka, natuke muutsin retsepti (esiteks poolitasin koguse). Mulle ei meeldinud mõte krõmpsuvatest mandlitest ja sestap kasutasin oma lemmikut, martsipani, mis kenasti kirsside juurde sulas.

Retseptist tuleb 6 ramekin-vormitäis koogikest (mul 5, sest üks vorm läks katki), aga magustoidu võib valmis küpsetada ka suures vormis.

0,6 dl jahu

0,6 dl kaerajahu

0,5 dl suhkrut

0,5 dl fariinisuhkrut

0,5 tl kaneeli

pisut muskaatpähklit

pisut soola

80 g võid

u 50 g martsipani (maitse järgi!)

1 pakk külmutatud kirsse (või veidi vähem)

0,25 dl maisitärklist

vanilliekstrakti

Väikesed valged tükid on martsipan

Sega kokku jahud, suhkrud ja maitseained. Lõika külm või väikesteks tükkideks, lisa kuivainetele ja sõtku tainas noa või sõrmedega ühtlaseks puruks. Siis lisa martsipan väikeste tükkidena ja sega läbi.

Jäätunud kirsid sega maisitärklisega (see muudab kirssidest tuleva mahla eriti mõnusaks kastmeks) ja vanilliekstraktiga (kui sul seda on).

Pane kirsid vormidesse, nii palju, et peaaegu ääreni on. Peale pane tainast, pressi seda parasjagu nii palju kokku, et ta üle ääre ei pudiseks.

Küpseta 45 minutit 180 kraadi juures. Kui koogikesed on valmis, lase neil pisut jahtuda ja lisa siis peale lusikatäis vaniljejäätist ja valmista end ette ülimaks toidunaudinguks:). Mulle endale see magustoit kohe väga meeldib - lihtne teha ja nii maitsev. Kui kirsid igavaks muutuvad, saab seda proovida teiste marjade ja marjasegudega.

Kevadine võileivasoovitus

Kevadel tahaks hommikuti midagi kerget ja värsket ja avastasin enda jaoks võileiva peale kombinatsiooni mida pean soovitama. Pole küll mittemidagi erilist, aga maitseb eriti mõnusalt ja on kasulik. Mina teen nii:

1) Öko teraleib.
2) Määrin peale taimetoidu pasteeti nt seentega (Biomarketis on eriti hea valik neid, tandoori ja tomati ja seente ja igasugu muid). Võib panna ka toorjuustu kui ei viitsi taimetoidu pasteeti hankima hakata.

3) Viilutatud avokaadod.

4) Puistan peale murulauku, porrut ja tilli vms.

5) Laotan viilutatud vutimunad. 

6) Kõige peale sips meresoola.

No ja kogu moos!

Ilusad tšillitrühvlid

Tegin trühvleid uuesti ja seekord tegin nad ilusaks ka. Viisin kontorisse ja olid täitsa populaarsed.

Tšillitrühvlid

Tegin šokolaaditrühvleid tšillise järelmaitsega, päris head! Kuna see oli katsetuskord, siis ma kaunistamisele suurt rõhku ei pannud, järgmine kord katan kommid valge šokolaadiga ja äkki peidan kommi keskele mõne pähkli ka ära.

225-250 g tumedat šokolaadi
1,2 dl vahukoort
0,5 tl habanero kastet vms
0,5 tl kaneeli
1 spl kohvi
1 spl vanilliekstrakti

Haki šokolaad peenikeseks ja pane kaussi. Kuumuta vahukoort kuni tekivad esimesed mullid poti äärde. Siis vala koor šokolaadile ja lase seista minuti jagu. Sega ühtlaseks. Kui jäävad šokolaaditükid, pane vesi keema ja hoia kaussi keeva vee kohal, sega kuni šokolaad on ühtlane. Sega sisse kõik muud koostisained ja jäta segu toasooja tunnikeseks jahtuma. Kui vaja, pane seejärel segu veel külmkappi tahenema. Rulli kommid valmis ja dekoreeri soovi kohaselt, ma seekord rullisin neid kakaos, tuhksuhkrus ja kookoshelvestes (alguses eraldi, hiljem läbisegi kolmes asjas).
Tšilline järelmaitse annab tavalisele šokolaadikommile mu meelest palju juurde, valge šokolaad kommi ümber võib veel eriti hea olla..

Lihapallid tomatikastmes

Pühapäeval valmistasin veisehakklihast lihapallid, keetsin tomatikastme ja nautisime seda kooslust makaronidega. Lihapallid tegin umbes, panin neisse peale hakkliha veel riivitud kartulit, ühe muna, soola-pipart, tsipake tulist kastet, sibulat ja küüslauku. Segasin kõik kokku, vormisin pallid ja praadisin ära. Panin lihapallid vahepeal kõrvale, keetsin samal pannil tomatipüreest, suhkrust, võist ja soolast imemaitsva tomatikastme ja kuumutasin siis lihapallid kastmes läbi. Njamm!

Porgandi-kaalika-juustupallid

Hoidsin oma venna lapsi üks päev ja öö ning mõtlesin, et pakun neile siis midagi tervislikumapoolset. Tegin ise kana-nuggets'eid ja neid juurviljapalle, millest kohe jutt tuleb. Leidsin need siis, kui otsisin Sille toidublogist eelmises postituses olnud porgandikoogi retsepti, natuke muutsin ka. Minu arust olid need täitsa head pallid ja ühele vennatütrele ka väga maitsesid (teistele õnneks läks kana hästi peale). Järgmine kord proovin nisujahu asemel kaerajahu ja vaatan, mis siis välja tuleb.

* 2 dl peenelt riivitud porgandit
* 1,5 dl peenelt riivitud kaalikat
* 1 dl riivitud juustu
* 2 dl (kaera)jahu
* 0,5 tl soola
** kõik kogused on umbkaudsed, vaatasin silma järgi, et oleks umbes nii palju.

Lase riivitud porgandil ja kaalikal natuke seista, et mahl välja tuleks ja vala see siis ära. Lisa juust, jahu, sool ja sega kõik korralikult läbi, tulemuseks peaks olema paks tainas. Vormi pallikesed ja küpseta 200 kraadi juures (kasutasin pöördõhuga programmi) kuni juurviljapallid on ilusad kuldpruunid. Jahuta natuke ja söö. Võib juurde teha ka dipikastet.

Porgandikaerakook

Tegin seda kooki nüüd kolmandat korda. Esimesed kaks korda sai kook enne otsa, kui pildi tegemiseni jõudsin. Tõesti on hea kook. Hoopis teistsugune kui tavaline traditsiooniline porgandikook. Erilise nüansi lisab kaer, algretsepti järgi kaerajahu, viimased kaks korda kasutasin mina kaerakliisid (esimene kord, kuna jahu kodus ja poes ei olnud, teine kord juba eelistuse tõttu) - see lisas koogile veel erilise tervislikkuse tunde. Retsept pisut muudetud, aga pärit Sille toidublogist. Mul juhtus veel selline asi, et keetsin porgandipüreed ainult 3 dl ja enam aega ei olnud lisa teha, seega panin juurde 2 dl õunapüreed (aitäh, vanaema!) ja tundus, et see tegi ka kooki ainult paremaks. Viimasel korral peitsin porgandipüree sisse lausa paar väikest tükki kaalikat, mis muidu oleks kasutamata jäänud ja lõpuks prügikasti jõudnud.

* 75 g võid
* 1,5 dl suhkrut
* 3 muna
* 5 dl porgandipüreed (või pool asendada õunapüreega)
* vanilliekstrakti
* poole sidruni mahl
* 5 dl kaerajahu/-kliid
* 1 tl küpsetuspulbrit
* 1,5 dl hapukoort

* 1 väike pakk vahukoort
* 1 pakk (400 g) köögi toorjuustu
* u 1–1,5 dl tuhksuhkrut
* vanilliekstrakti

Porgandipüree tegemiseks keeda porganditükid pehmeks, vala vesi ära ja püreesta porgandid.

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa ükshaaval munad ja vahusta. Lisa porgandipüree, vanilliekstrakt, sidrunimahl, küpsetuspulbriga segatud kaerajahu või -kliid ja hapukoor. Sega kõik läbi ja küpseta seejärel kooki 200 kraadi juures 55 minutit. Mina kasutan selle koogi jaoks suuremat neljakandilist vormi, tuleb sobiva paksusega kook, aga ilmselt sobib ka ümar vorm.

Vahusta vahukoor paksuks, teises kausis mikserda läbi toorjuust tuhksuhkru ja vanilliekstraktiga. Sega lusikaga vahukoor ja toorjuustusegu omavahel kokku.

Muidugi juhtub ka nii

Kui kook on jahtunud, lõika see tükkideks ja pane igale tükile külluslikult toorjuustukreemi. 

Kleepuvad apelsini-meekanatiivad

Tegin eile ise kanatiibu. Nii head tulid! Kolme peale kulus täpselt 15 minutit kuni kõik kanatükid otsas olid.
Algne retsept pärineb siit, aga asendasin mitu asja, kuna need olid kodus olemas. Valmistamine oli üsna lihtne ja tõesti võin tulemust taevani kiita. Soovitan kindlasti kasutada kanatiibu, mitte -poolkoibi, sest väikestele jääb maitse paremini külge.

* Kanatiivad (umbes 8)
* 1 apelsin
* 0,5 dl sojakastet
* jupike (u 2 spl) riivitud ingverit
* 2 kuivatatud piprakauna (või sarnast maitseainet)
* 1 spl mett
* 2 spl riisiäädikat
* natuke tulist kastet (mul on Habanero kaste, lisasin seda umbes 0,5 tl)

Mina lõikasin kanatiivad kaheks, nii et tekkis väike koivake ja nurgaga tiivatükk (algne retsept lõikas tiiva kolmeks ja jättis ühe osa kasutamata, mina otsustasin selle ka ära söömisele suunata). Auruta kanatiibu umbes 15–18 minutit. Mina kasutasin selleks potti ja sõela - poti põhja panin vett, tiivad panin sõela sisse ja potti vee kohale, kõige peale panin kaane. Muidugi kõige parem oleks kasutada spetsiaalset aurutuspotti, aga mul seda pole. Aja vesi keema ja keera siis kuumus keskmiseks ja lase lihtsalt podiseda.
Samal ajal, kui kana potis on, sega valmis kaste. Riivi apelsinikoor, pigista apelsinist mahl välja, lisa riivitud ingver ja kõik muud koostisained - sega läbi. Kui kana on valmis (võib veel kohati roosa olla), pane tükid kastme sisse ja sega ettevaatlikult nii, et nahk maha ei tuleks. Pane kanatükid ahjuplaadile ja pane ahju 225 kraadi ja grillprogrammiga ülemisele kõrgusele umbes kolmeks-neljaks minutiks küpsema. Seejärel võta kanatükid välja, pööra ümber, pintselda kastmega ja küpseta uuesti kõrgeimal astmel umbes kolm minutit. Jätka küpsetamist samas tsüklis - pöörates ja kastmega pintseldades - kuni kanatiivad on ilusad pruunid. Naudi kohe, kui tiivad on pisut jahtunud.

Mustikapontšikud

Pühapäeva pärastlõuna paremaks nautimiseks valmistasin pontšikuid. Retsept perenaine.ee'st, pooleks jaotatud ja veidi muudetud. Suhkrut oli minu maitse jaoks vähe, seega suhkrukogust ma päris pooleks ei jaganud. Maitse lisamiseks panin taignasse ka vanilliekstrakti. Leidsin, et mustikad olid eriti hea lisand, sest muidu oleks lõplik maitse jäänud tühjaks, igavaks, üksluiseks. Kõrva taha panen veel selle, et järgmine kord teen veidi pisemad pontšikud. Aga üldiselt väga hea lisand pühapäeva!

500 g teralist kohupiima (kasutasin Eestimaa farmerite riccottat)
2 muna

1–1,25 dl suhkrut
vanilliekstrakti
1,5–2 dl jahu
0,5 tl soodat
soola
mustikaid
300 g kookosõli
Tuhksuhkrut peale raputamiseks

Sega kohupiim ja munad. Lisa suhkur ja vanillisuhkur, sega läbi. Sega omavahel jahu, sooda ja sool ning lisa see kohupiimale. Kõige viimaseks sega mustikad ettevaatlikult taignasse.
Sulata ja kuumuta õli, seni lase taignal u 10 minutit seista. Küpseta pontšikud, kuni need on kuldpruunid. Esimesega võid katsetada, kas ikka on läbi küpsenud. Tasub meeles pidada, et esimene sats küpseb alati veidi kauem kui järgmised, sest õli pole veel nii kuum. Hea on kasutada väiksemat nõud, siis on õli kõrgem. Mul oli väike pott, kuhu mahtus viis pontšikut korraga küpsema ja 300 grammist kookosrasvast (poes müüakse või osakonnas) piisas kenasti. Kui teha väiksemad pontšikud, mahub korraga rohkem küpsema. Pärast küpsetamist nõruta pontšikuid sõelal või salvrätikutel, jahuta, pane kaussi ja raputa peale tuhksuhkrut.

Täidetud maguskartulilaevuke

Nüüd midagi vegetaarset ja tervislikku. Eile nägin igahommikusel Google Readeri ringil seda retsepti ja otsustasin õhtusöögiks midagi sarnast valmistada. Mais mu suur lemmik pole, seepärast asendasin selle hernestega ja see oli väga hea otsus. Samuti ei kasutanud ma värsket spinatit, vaid läksin soodsamat teed ja ostsin külmutatud spinatit. Suur altminek oli aga see, et kaupsi toidupoes müüdi ainult eriti hiiglaslikke maguskartuleid ja isegi veidi üle tunniajase küpsetamise järel oli mu hiigelbataat seest toores. Sain ta õnneks küll pooleks lõigata, sisu välja kraapida, ära tükeldada ja sibula-herne-spinatiseguga kokku panna. Järelküpsedes läks kõik veidi pehmemaks ja samas mind osaliselt veel krõmpsuv sisu üldse ei seganud ka. Et tervislikku joont lõpuni hoida, tegin kõrvale tillikastme ka hapukoore asemel maitsetamata jogurtist, millest vedeliku välja nõrutasin, et konsistents veidi paksem oleks. Üldiselt minu arust väga maitsev söök vahelduseks ja võimalused on piiritud (kõikidest adeviljadest ja hakklihast erinevate juustudeni välja).

2 väikest maguskartulit
1 väike sibul
killuke võid
1 tl fariinisuhkrut
külmutatud herneid (1-2 dl)
spinatit (kasutasin 6 külmutatud spinatirulli, mis pakis olid)
soola-pipart
mozzarellat

Pese maguskartul puhtaks ja pane 180 kraadi juures (pöördõhuga) 40 minutiks küpsema - väiksemate puhul peaks sellest ajast piisama. Samal ajal sulata keskmise kuumuse juures pannis või potis või ja kuumuta seal sees sibulatükke (suurus vastavalt oma soovile). Lisa fariinisuhkur ja karamelliseeri sibul. Lisa herned ja spinat ja kuumuta kõik läbi. Lõika küpsenud bataat pooleks ja kaabi sisu välja, jättes siiski ka äärtesse üht-teist. Sega maguskartul valmistatud seguga ja maitsesta soola-pipraga. Täida maguskartulilaevukesed täidisega ja peale pane mozzarellat. Küpseta 200 kraadi juures kuni juust on kuldpruun.

Varem olen maguskartulist teinud komme ja minu arust on see toorelt ka eriti maitsev krõmpsutada.

Hiinapärane magus ja vürtsikas kana

See on siis toit, mida tegin eile ostetud kastmetest. Ja veel igasugustest kastmetest tegelikult. Esimene kord seda toitu valmistada kujuneb veidi kalliks, aga nüüd on mul need kastmed olemas ja saan mitu korda neid veel sama roa tegemiseks kasutada. Kindlasti teen seda totitu veel, Marko ütles, et see on "nagu restorani söök, aga parem". Toitu valmistada oli ka huvitav ja samas üpris lihtne. Mina sain retsepti Kätrini kokkamispäevikust ja valmistasin eile peaaegu täpselt selle retsepti järgi. Aga järgmine kord teen kastet kindlasti kaks korda rohkem ja panen retsepti ka sääraselt kirja. Võib-olla lisan kastmesse järgmine kord ka veidi rohkem vett, sest minu jaoks oli see eriti intensiivse maitsega. Allolevast kogusest jätkub toitu kahele sööjale. Seesamiseemned unustasin ma eile sootuks!

u 500 g kanaliha (filee)

Marinaad:
1 spl sojakastet
1 spl riisiäädikat
1 spl mirinit (pidi sobima ka ananassikompoti vedelik ja samas miks mitte panna ananassid kastme sisse)
1 spl seesamiõli
1 tl suhkrut

Paneering:
4 spl nisujahu
2 spl maisitärklist
veidi soola

Frittimiseks:
toiduõli (kasutasin kookosõli, väidetavalt on tervislikum)

Kaste:
6 spl magusat tšillikastet
4 spl ketšupit
4 spl mett
2 spl austrikastet
4 spl sojakastet
1 dl vett

Peale: röstitud seesamiseemneid

Lõika kanafilee suupärasteks tükkideks. Sega marinaad kokku, vala kanale ja pane see umbes tunnikeseks külmkappi marineeruma.
Sega kokku jahud ja sool ning lisa see kana juurde. Sega, et kõik tükid oleksid jahused.
Kuumuta õli. Kasutasin väiksemat potti, et saaks vähema õliga hakkama - hea on, kui õli enamvähem kogu kanatüki kataks. Mul päris nii palju õli ei olnud, keerasin kanatükid poole pealt ümber. Esimese laariga kontrolli ühe tüki peal, kas see on ikka läbi küpsenud. Lase küpsetatud kanatükkidel savräti peal nõrguda.
Sega potis kokku kastme koostisained ja lase segul keema tõusta. Lase sel umbes viis minutit vaikselt keeda, seejärel lisa kanatükid ja kuumuta läbi. Ära väga hoogsalt sega, muidu võib paneering katki minna ja kanatükkidelt maha tulla. Kõige peale raputa seesamiseemneid.
Kõrvale keetsin mina munanuudleid, kindlasti sobivad ka riisinuudlid ja väga hästi ka riis.

Hilisem märkus: mõtlesin siin veel veidi selle toidu peale ja arvan, et lisan järgmine kord kastmesse ananassikonservi mahla ja ananassid. See tundub hea.

Sojahakkliha-köögiviljapirukad filotaignast

Proovisin esimest korda elus filotaignast pirukaid teha. Sisuks praadisin pannil porgandeid, sibulaid, küüslauke,  ja porrut. Lisasin rukkolat, tomatipastat ja sojahakkliha (poes müüakse valmis sojahakkliha tomatikastmes). Sojahakkliha on selline tore asi, mis maitseb peaaegu nagu päris hakkliha, on tervislikum vahelduseks ja selle saamiseks pole loomi tapetud. 

Filotaigen ise oli üsna keeruline kaaslane. Kuna see on imeõhuke, on seda küllaltki keeruline pakist kätte saada, õhu käes kuivab see kiiresti ära, mureneb ja muutub kasutuks (nii juhtus ka mul). Filotaigent peab väljaväänatud rätikuga niisutama, aga kui rätik on liiga märg, sulandub kõik üheks plönniks (nii juhtus ka mul). Enne kasutamist peab see mitu tundi toas seisma. Ühesõnaga, üsna pirtsakas tegelane on filotaigen ja umbes pool pakist läks mul raisku, ent siiski sain valmistada 2 ahjutäit pirukaid.

Järgmiseks proovin teha  filost baklavasid.

--
Kadri Tulev

Käisin poes õhtusöögi jaoks asju ostmas

Väike vaheldus tavalisele keeksile- kõrvitsakeeks

Kes on keeksisõbrad, siis soovitan proovida tavalisele keeksiretseptile lisada sisse ubes 300grammi (rohkem ei tee ka paha) riivitud kõrvitsat (muskaatkõrvits on verel parem variant). Tulemus on väga maitsev ja erineb tavapärasest keeksist. Peale võib teha glasuuri poolest pressitud sidruni mahlast ja tuhksuhkrust. Ilma on ka hea.

Sisse peaks lisama kindlasti rosinaid kah. Mõnes kõrvitsakeeksi retseptis on sees ka palju igasugu vürtse, aga see kuulub rohkem jõulu perioodi juurde. 

Igaljuhul soovitan proovida :)

--
Kadri Tulev

Siiruviirulised sidruni-safraniküpsised

Teine katsetus Malin Landqvisti Rootsi küpsiste raamatust.

5 dl jahu
1 dl kartuli- või maisitärklist
2,5 dl tuhksuhkrut
1 tl vanillisuhkrut (lisasin ka vanilliekstrakti)
225 g külma võid

Maitsestus:
1 sidruni koor
1 spl sidrunimahla

0,5 g safranit
1 spl kuuma vett

Sega omavahel kuivained ja näpi sisse külma või tükid kuni saad puruse taigna. Jaga tainas täpselt pooleks. Ühele poolele lisa sidrunikoored ja -mahl. Teisele kuumas vees lahustatud safran. Rulli kumbki tainas eraldi küpsetuspaberite vahel ristküliku kujuliseks (kokaraamatus ütles keskmise sülearvuti suurusteks ristkülikuteks). Aseta need ristkülikud üksteise peale ja keera alumise küpsetuspaberi abil rulli. Mina sain kaks eraldi rulli. Pane rull(id) umbes 30 minutiks külmkappi, seejärel lõika (CD-karbi paksusteks) seibideks ja küpseta 175-kraadises ahjus 10–12 minutit. Jahuta.

Neid oli tore valmistada ja ilusad siiruviirulised küpsised maitsevad tänu sidrunile natuke eriliselt. Siiski nende suurim võlu on tore välimus, minu jaoks.
Safran, mille poest ostsin, ei olnud pulber, vaid sellised kiud, mis mingil põhjusel ei andnud taignale üldse tugevat värvi. Ütleksin, et peaaegu ei andnudki värvi. Seega lisasin natuke värvainet juurde.

Jätk..

Maitseb eriti suurepäraselt ka krevettidega.
Siia sobiks sisse hakkida ka musti oliive.

Versioon guacamolest

Marko tegi meile maailma kõige parema õhtusöögi, ma tahan seda nüüd kindlasti iga nädal vähemalt ühe korra süüa. Avokaado on parim! Kusjuures see nädal on olnud topelthea, sest Mamos hakati ka pakkuma avokaado-kanavõileiba. Kana ja avokaado on eksimatu kooslus. Nagu pildilt näha, oli ka meie õhtusöök samade peategelastega - praetud kana, krõpsud ja guacamole salat, mis koosneb põhimõtteliselt samadest koostisosadest kui guacamolegi, ainult sibula jätsime välja ja ei teinud avokaadot puruks, vaid lihtsalt tükeldasime. Jagasin Markoga ka internetist õpitud avokaadi tükeldamise teadmisi. Esimese hooga ta lõikas peale avokaado ka oma näppe, seega kutsun kõiki üles ettevaatlikkusele!

Mina liigitan selle õhtusöögi tervisliku alla ja ühtlasi on see ka ülilihtne ja kiiresti valmiv. Tükelda koostisained ja sega kokku ning maitsesta soola-pipra ja laimimahlaga. Prae kana ja tükelda. Valmis ongi ja saab sööma asuda.

Salati koostisained:
*avokaado
*(kollased ja punased mini)tomatid
*küüslauk
*sool-pipar
*laimimahl (värske)

Kommide tegemise abivahendid

See postitus on eelmise jätk kahes mõttes - tutvustan veel jõuluvanalt saadud kinke ja samuti jätkub isa sünnipäevakingiprojekt.
Sain endale kommide tegemise jaoks kolm abivahendit, täpsemalt sellised asjad kommide šokolaadi sisse kastmiseks. Eelmises postituses kirjeldatud küpsiskommide kõrvale otsustasin nende uute asjade katsetamiseks teha martsipanikomme (mu isale väga martsipan maitseb ka). Vormisin martsipanist väikesed kommid, panin need natukeseks sügavkülma ja kastsin siis valgesse šokolaadi. Tõesti oli hea selle uue abivahendiga töötada, pean aga rohkem komme tegema, et siis neid kõiki kolme vahendit kasutama õppida.


Lisaks ostsin endale Stockmannist veel sellise laheda glasuurimisvahendi. See on tõesti käepärane - sellest ei tule liiga palju šokolaadi korraga välja ja seda on hea käes hoida, täita ja puhastada. Muidugi saab seda kasutada ka kõige muuga kui šokolaadiga. Poes ostu kaaludes (kuna hind oli üsna krõbe) meenus mulle Inglismaa riietumiseksperdi ja enesehinnangu-upitaja Gok Wani nõuanne, et ostes mõtle, kui palju sa seda asja kasutama hakkad ja jaga hind kasutuskoradega - siis näed, kas ost on hea ja väärt või mitte. Mulle tundub, et seda asjandust saan ma kasutada aastaid ja kõiksugustes olukordades.

Katsetasin uut glasuurijat

Kirjutasin ja kaunistasin

Kokkuvõttes tuli siis selline kinkekarp isale.